võrdõiguslikkusest

Ma olen juba ammu tahtnud seda postitust kirjutada, olen lihtsalt oodanud, kuniks viha lahtub ja saab kirjutada ilma suurema emotsioonita.*
Mõned blogijad, nimesid ma ei nimeta, on avaldanud arvamust, et DEI tühistamine Trumpi poolt on hea asi, sest noh, liiga palju midagi-midagi. Ja üldse pole häda midagi. Naised on meil ju juba teaduses ja puha. Võiks ikka võimete alusel. Kui neid rohkem pole, siis ikka oma viga. Sellel on ju põhjus, miks enamik olulisi asju teaduses on meeste leiutatud. 
Kõik alustavad samalt stardijoonelt

Lisaks olen ma kuulnud lapsepõlvest peale arvamusi, et ...  noh, naised ikka teadusesse ei sobi ja paremal juhul, et naistel on teaduses lihtsalt raske, sest objektiivsed takistused ja kuidas sa neid ikka kõrvaldad, sest see on bioloogia - võime lapsi saada, noh. Aga et kui sa suudad, siis toetame, noori inimesi, igatahes. 
Tuleb välja, et tegelikkus on märksa kurjem. Võimed pole kunagi ainult individuaalsed võimed vaid neid mõjutab tugevalt kasvatus, mis on poistele ja tüdrukutele juba sünnist alates erinev; haridus ei ole tegelikult ühtmoodi kvaliteetselt kättesaadav kõigile** ja ootused naistele kolleegide poolt sisaldavad koormavaid lisanõudmisi.

Hindamiskomisjonide ja teiste otsustuskogude puhul jääb silma ka nõiaringi efekt: kogudes on enamuses mehed ja inimesed kipuvad edutama ja ametikohtadele valima rohkem endasarnaseid kandidaate, mis viib veel rohkem meestekesksete otsustuskogudeni.

Kõikvõimalike kvoodikampaaniate mõte peakski olema just selliste nõiaringide murdmine, paraku nähakse seniste/kauakestnud privileegide tühistamist sageli ebavõrdsuse teistpidise tootmisena. Niisiis, naine, kes tahab teaduses midagi ära teha, peab alustuseks toime tulema nii argieluliste rolliootustega ja siis nendesamade ootustega teadusvaldkonnas eneses; lisaks peab ta kuidagi suutma läbi lipsata sarnasusprobleemi sõelast ehk otsustajateringi pindpinevusest. Meesoost teadushuvilistel üldiselt selliseid probleeme ei ole. 


Ent probleemid sellega ei piirdu. See on muidugi kõigest sotsiaalmeedia allikas, ent ma jälgin juba mõnda aega kontot @heydearwoman, mis postitab regulaarselt lugusid päris naisteadlastest, kes on pidanud võitlema mitte isegi oma soo bioloogilistest kehalistest iseärasustest tulenevate piirangutega või sotsiaalsete eelarvamuste normidega vaid sõna otseses mõttes meeskolleegide pahatahtlikkusega, tõrjumisega ja ideede varastamisega. 
Usutavasti on kõigile kättesaadav teadmine, et insuliini ei toodeta tänapäeval enam lehmade ja hobuste pankreasest vaid insuliini on pandud tootma bakterid; ent selle leiutaja kohtas oma teel loendamatuid takistusi, milles suur osa oli seotud just teadlaskonna vastuseisuga naisssoo osalusele. Üldse oli neil teaduskonnis juba niigi liiga palju vähemuste esindajaid. Paganama vähemused, igale poole nad ka ronivad. /sarkasm ohv/ Soovitan kogu lõime läbi lugeda ja selle konto teisi postitusi loomulikult ka. Te võite muidugi öelda, et sotsiaalmeedia ei ole tõsiseltvõetav info ammutamise koht, ent kõige kohta, mis seal kirjas, on võimalik leida ka muid allikaid. 

Ma usun ka, et kõik või enamvähem kõik teavad või on võimelised hankima endale teadmise, et universumi levinuim element ja ühtlasi enamike tähtede olulisim koostisosa on kõige lihtsam ja kergem element - vesinik - ja sellest kaalu ning keerukuse poolest järgmine - heelium. Miskipärast aga ei tea keegi, kes selle tõsiasja avastas. See nagu polekski oluline. Tühiasi. Me oleme seda alati teadnud. Tegelikkuses on selle teadmise taga lihtsalt naine - Cecilia Payne. 

Rosalind Franklini lugu on laiemalt teada. Temast ja teistest naistest, kelle töid mehed on varastanud, on juttu selles artiklis. Ja kui te nüüd mõtlete, et aga seda on ju nii vähe ja see oli ju nii ammu, seda probleemi (enam) ei eksisteeri, siis esiteks, kõik lood pole avalikuks tulnudki vaid tulevadki alles hiljem, kui enamik asjaosalisi on kas surnud või pensionil, teiseks, kõigest ei jõua blogipostituse raames rääkida ja kolmandaks, vaadake mu postituse algusesse. Või lugege seda artiklit: 
Veel üks lugu liiga paljudest sarnastest: Beulah Louise Henry

Lõpetuseks. Võibolla ameerika DEI ei olnud täiuslik. Kindlasti, ükski asi pole. Ent kuna Trump, kelle presidendiks saamise katastroofi püüti alguses mitmete ratsionaalsete lootustega ära pehmendada (majandus ja ameerika esimesena ja mis tal seal kõik olid) on juba süsteemselt demonstreerinud, kui kahjulikud on kõik ta otsused kõigile neile valdkondadele, siis äkki - lihtsalt suure mustri ühe osana - võiks möönda, et tal pole olnud õigus ka DEI osas, eriti, kuna irooniliselt märgitakse, on ta ise ja paljud ta kallid kaastöölised omal moel DEI palgalised? Immigrandid ja peast sandid. 

Ning - miks ma jälle ameerikast räägin? Aga sellepärast, et Eesti on  - juba Vilde sõnutsi - väike ameerika kesk euroopat ja nagu viimatistest arengutest näha, üritavad eesti poliitikud kogu hingest sealsetest viimastest arengutest šnitti võtta, tehes seda lihtsalt enamasti üsna vaikselt ja "parketikõlblikult". Mõnikord ilmnevad reetlikud purtsatused nagu et Eestil oleks vaja oma Elonit, kes kärbiks, jne. Eesti haigekassa olukorrast ma praegu parem ei hakka, selle peale olen ma esialgu veel liiga vihane.

Võite muidugi kaasa rääkida, aga mul nüüd jälle enam pole aega teile vastata ja arvestage, et mina oma seisukohta ei muuda. Noh ja googeldage või kui vaja, küsige AI käest (kui te muud moodi enam ei oska) mis asi on privileegipimedus või privileegituimus. Ja lugege näiteks artiklit selle kohta, kuidas mehi ja naisi juba ajakirjanduses erinevalt kujutatakse. Kui te nüüd ikka veel arvate, et see kõik inimeste hoiakuid ei mõjuta, siis pole mul mõtet teiega vestlusse üldse laskudagi. 

_______________________

*emotsionaalsus on üks nendest paljudest asjadest, mida naistele pahaks pannakse ja mida meestel justkui ei eksisteeriks, ehkki enamik vihakuritegusid ja vägivallategusid panevad toime mehed ja on üsna keeruline ära näidata, kuidas viha ja vägivald saavad olla ratsionaalsed valikud. 
**see sõltub küll rohkem muudest teguritest, ent kahjuks on sool siingi oma roll.

29 kommentaari:

Indigoaalane ütles ...

Kirjutan alla ja tänan, et selle postituse tegid.

Epp ütles ...

1. Mu küsimus kõlab ehk tirriteerimisena, aga ma päriselt, sõbralikult tahan teada.
2. Ma ei üritagi varjata, et trans-sportlased on mu pet peeve (st. sünnilt mehed, kes füüsilist pingutust nõudvatel aladel naistega võistlevad.)
3. Et siis küsimus: kuhu ja kuidas sa selle teema võrdõiguslikkuse/saavutuste valguses asetad? (Ilmselt oled kursis, et Trump tõmbas asjale kriipsu peale, st. kamandas mehed naiste spordist välja; iseasi kuidas see reaalis, erialaliitude tasandil rakendub.)

p.s. Mul on omaenda lähedasest tutvusringkonnast nais-geeniteadlane võtta, kel sünnisoo tõttu karjääriredelil klaaslagi vastu tuli. Vanal heal Inglismaal.

Hõbe Sulg ütles ...

Kirjutan kahe käega alla, lisaks see, mis toimub ravimite väljatöötamisel ja testimisel ja meditsiinis üldiselt, pluss kui toimub liikusõnnetus ja roolis oli mees, siis jäi keegi auto alla või auto sõitis kellelegi otsa või kraavi. Kui roolis oli naine, siis põhjustas õnnetuse teadagi naisautojuht. Ma lähen teen mingi rahustava hingamisharjutuse nüüd 😅😇

Morgie ütles ...

Sport huvitab mind väga vähe, aga keegi kunagi käis välja, et transsportlastele võiks omaette kategooria olla. Üldiselt oli see postitus siiski teadlastest. Jätsin isegi kunstnikud ja kirjanikud (enamjaolt) välja, nii et maiviitsi, ausaltka. Aga kui ma oleksin lisaks teadlastele mõnest teisest kategooriast midagi jaksanud sisse tuua, siis palun, siin on üks tõsielul baseeruv film: https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Eyes

Epp ütles ...

Ma saan täitsa aru, et sa ei viitsi. Ärme hakka jah :) Mulle endale ju kah ei meeldi, kui tullakse lõpututesse jäneseurgudesse pugema.
Ega ma muidu poleks küsinudki, aga su postituse pealkiri kehutas - võrdõiguslikkus, saavutustega seostuv.

Amaalie ütles ...

Ei oska Eestit kuidagi USA sarnaseks pidada, aga muidugi on sealt ikka ja jälle laenatud teemasid ja ideoloogilist jampsi, mida siingi siis silmis tuli etendada. Võrdõiguslikkuse poole liikumises ja hariduses/teaduses on minuarvates positiivne, et koolidesse tuleb juurde meesõpetajaid, kunagine kaldu oleks naisõpetajate poole ehk väheneb ja kunagised probleemid, et poistel on koolis kehvem olla kui tüdrukutel, ka mahenevad. Sellelt aluselt tuleb kõik hilisem, ülikool, karjäär, teadussaavutused jmt.

TT ütles ...

Võrdsus peaks olema võimaluste mitte inimeste puhul. Võrdsed võimalused tagavad ebavõrdsuse inimeste juures, sest inimesed on erinevate võimetega. Ebaõiglane oleks erinevate võimetega inimestele sundida peale võrdsust - seda tegi kommunistlik rezhiim ja vähemal määral maksusüsteemi läbi igat sorti sotsialistid ja sots-demokraadid. Eks ta ole poliitiliste eelistuste asi, kas eelistada võrdsust iga hinna eest või võimaluste võrdsust ja sellest tulenevat ebavõrdsust.

enetimm ütles ...

Mul tuleb meelde mingi sümfooniaorkester, kus uusi liikmeid hakati "pimesi" valima. Mängisid oma pille nii, et neid ei nähtud. Ootamatult võrdseks läks siis koosseis. Aga teadlaste osas võin tõesti kinnitada (küll ühe teadlase kogemuse põhjal), et naisel on ikka hulga raskem. Küll nõuab näiteks labori juhataja, et tema nimi teadustöös kõrvuti teadlasega või lihtlabaselt "varastab" st esitab asju kui enda saavutusi. Millegipärast ta nõnda oma samast soost kolleegidega ei käitu.
Aga ega ma ei tea, mis lahenduseks on. Sest need pealesunnitud kvoodid küll aitavad, aga võivad samas ka meelepaha tekitada. Samas olen pool naljaga öelnud, et tütre koht IT maailmas üsna kindlustatud, sest seal vähem õrnema soo esindajaid. Õnneks on ta ikka üsna nutikas ka. Täitsa minusse :-P

Morgie ütles ...

Lahenduseks võikski olla see, et olukorras, kus füüsis ei oma tähtsust (sh pillimäng) valitakse pimesi. Neid katseid on tehtud - näiteks naisteadlaste artikleid hinnati palju kõrgemalt olukorras, kus hindajad ei teadnud, et autor on naine.

notsu ütles ...

ma olen seda lugenud Viini sümfoonikute kohta (orkester oli väga meeskoosseisuga ja kandidaatide valijad väitsid, et valivad puhtalt pillimänguoskuse järgi ja meeskandidaadid on järelikult lihtsalt paremad mängijad, kuni hakkasid kandidaate läbi kuulama, sirm vahel, et ei näeks, ja siis ootamatult pääsesid ka naised orkestrisse), aga ei välista, et kuskil veel.

Morgie ütles ...

Kusjuures dünastia(te)sse kuulumise eelistest ja mittekuulumisest tingitud tõketest ma ka ei rääkinud, kõigest ei jaksa lihtsalt.

notsu ütles ...

Muide, ma olen mitu korda mõelnud, et mul on läbirääkimistel ehk kasu olnud sellest, et ma olen saanud kandideerida n.ö sootult. Kas avaliku hankega, kus proovitöid hinnatakse ilma töö autorit teadmata, või välismaa firmadele, kelle jaoks minu nimi ei ütle soo kohta midagi - mida näitab see, et ma olen mõnelt firmalt saanud kirja, mis algab "Cher Monsieur...".

Kuukala ütles ...

Ma igal aastal vaatan Viini uusaastakontserdil, palju naisi on. Iga aasta üha enam aga võrdne pole see kaugelt. Tänavu sain miskit 10-15 vahel. Ei tundu, et Viinis sirmi tagant valitakse.

Pilleke ütles ...

Vastuseks Notsule - kuna sa töötad peaaegu samas valdkonnas, kus mina, siis ma tegelikult ei arva, et seal kuidagi sooliselt vahet tehtaks. Mis institutsionaalsesse suulisesse tõlkesse puutub, (vabakutselisena), siis hind on hind ja see on kõikdele üks. Samuti ei eelistata värbamisel mehi (pole ka eriti võimalik, sest meil on umbes 10 naissoost tõlgi kohta üks mees, tõlkijatel oletan, umbes sama). Vanade suured keeled puhul nii naistekesksed pole, samas pole kuulnud, et keegi kurdaks, et neid soo pärast diskrimineeritakse.

notsu ütles ...

see, et iga aasta üha enam, aga esialgu veel vähe, võib tähendada ka seda, et valikut tehakse nüüd küll pimesi, aga võtab aega, et naismuusikud üldse otsustaks sinna proovima minna, kuna pikalt on teatud, et sinna naisi ei võeta, ja sel kuulsusel läheb hajumiseks aega. Mida rohkem naismuusikuid seal pildis näha hakkab olema, seda rohkem võtavad ka järgmiste aastakäikude omad selle enda karjäärivõimaluste hulgas kaalumisele.

notsu ütles ...

vat konkreetselt selle valdkonna kohta ei tea, aga seda olen küll üldiselt palgaläbirääkimiste kohta lugenud, et sama palgasoovi peetakse naiskandidaadi puhul julgemaks, et mitte öelda jultunumaks (Rentsi blogis oli kunagi näide, kus tegelane ütles süüdimatult välja "selle raha eest saaks ju mehe palgata"). Nii et vähemalt üldisel tööturul oleks kasu, kui rahanumbri nimetamise hetkel poleks veel teada, mis soost kandidaat on.

notsu ütles ...

unustasin öelda, et varem tegin ma mh ka erafirmadele tööd, osa neist olid välisfirmad (proz.comi kaudu) ja see "Monsieur" oli just erafirma kirjas.

Pilleke ütles ...

Jah, palgaläbirääkimiste kohta olen sedasama kuulnud ja veel sedagi, et naised ei söanda suuremat numbrit nimetada. Märkasin seda hiljuti endagi puhul. Mees (kel parasjagu käsil karjääripööre) rääkis eelseisvast kohtumisest potentsiaalse töökohaga. Üllatusin (aga püüdsin varjata), kui ta nimetas soovitava palganumbri. Ja meenutasin endale, et naised julgevad vähem küsida ja lasku aga käia. Jumal tänatud, et mul pole peaaegu üldse vaja olnud palgaläbirääkmisi pidada,. Muidu imeksin nurgas käppa.

notsu ütles ...

novott, see kunagi loetud artikkel rääkis just sellest, et see söandamatus on põhjendatud - naistel on meeste suurusjärgu numbrit öeldes palju suurem risk, et nad seda tööd ei saa. Mis on okei, kui parajasti ei põle, aga tihti inimestel ju põleb, eriti kui lapsed on ülal pidada.

mustkaaren ütles ...

Ee, aga kes siis teadlasele ja direktorile suppi keedab ja puhast voodipesu toodab, kui naine oma kohustuste täitmise asemel raamatuid loeb või, tule, jumal appi, kirjutab???

mustkaaren ütles ...

Loomulikult on meil võrdsusega kõik hästi. Eriti poistel. Kui plikadele varakult nende koht kätte näidata, siis on ka neil kõik hästi.

mustkaaren ütles ...

Vanasti st sajand tagasi, olid meie tuntumad ja armastatumaid rahvamuusikud eranditult mehed. Naised yldiselt tohtisid ainult laulda. Tänapäeval aga on otse vastupidi - meil pole mitte ainsamatki kuulsat näiteks torupilliMEEST, ainult valgetes hõlstides neiukesed ja tädikesed, mõni yksik koolipoiss sekka. (Rockmuusikas muidugi kehtivad vanad head soorollid muutumatuna edasi ja keegi isegi ei kaalu sellega midagi ette võtta.)
Kuna ma olen titest peale mänginud kõiki kättejuhtuvaid pille, siis tean sellest maailmast mõndagi - ja teadus ning meelelahutus paraku on suuresti selle yhiskonna nägu, kus nad aset leiavad.

mustkaaren ütles ...

Ja teiseks, kui osa inimkonnast on sõnakuulelik ja teenindamisvalmis, siis on inimkonda lihtsam valitseda. Eriti lihtne on see siis, kui sõnakuulamist toetavad lisaks fyysilistele argumentidele ka hoiakud ning õigussysteem. Yksikute mässajatega on lihtsam hakkama saada kui massirahutuste ja agressiivsete äärmuslastega.

Skarabeus ütles ...

"...seda tegi kommunistlik rezhiim"---ja mulle meenub uljas naistraktorist künnipõllul kajakateparves...:D

Morgie ütles ...

Ma ei hakka postitust täiendama, aga panen veel ühe loo siia kommentaaridesse: Letitia Mumford Geer

Morgie ütles ...

Veel üks lugu - naisest, kes muudkui leiutas, aga au ja raha said kõik mehed: Beulah Louise Henry

Morgie ütles ...

Ja lugu naisest, tänu kellele internet üldse töötab: Barbara Liskov

Morgie ütles ...

Kas ma Annie Jump Cannonist rääkisin? Järjekordne naine,  kes tegi tasuta või kordades odavamalt ära töö, milleks mehed üldse võimelised polnud ja kes selle peale ajaloost lihtsalt kustutati. Rääkige mulle uuesti sellest, kuidas meil on vaja kõigest võrdseid võimalusi kõigile ja kuidas kvoodid on halvad.

Morgie ütles ...

Noh, see on muidugi kahtlane lugu. Üks naine leiutas, et tööd peaks reguleerima nii, et see oleks töö tegijatele ka ohutu, mugav ja võimalikult tervislik: Lilian Moller."She noticed something no man had seen: Workers weren't machines." Uhh, piinlik. Aga vähemalt sai tema mees kogu au endale, see natuke kompenseerib.