võrdõiguslikkusest

Ma olen juba ammu tahtnud seda postitust kirjutada, olen lihtsalt oodanud, kuniks viha lahtub ja saab kirjutada ilma suurema emotsioonita.*

Mõned blogijad, nimesid ma ei nimeta, on avaldanud arvamust, et DEI tühistamine Trumpi poolt on hea asi, sest noh, liiga palju midagi-midagi. Ja üldse pole häda midagi. Naised on meil ju juba teaduses ja puha. Võiks ikka võimete alusel. Kui neid rohkem pole, siis ikka oma viga. Sellel on ju põhjus, miks enamik olulisi asju teaduses on meeste leiutatud. 

Kõik alustavad samalt stardijoonelt

Lisaks olen ma kuulnud lapsepõlvest peale arvamusi, et ...  noh, naised ikka teadusesse ei sobi ja paremal juhul, et naistel on teaduses lihtsalt raske, sest objektiivsed takistused ja kuidas sa neid ikka kõrvaldad, sest see on bioloogia - võime lapsi saada, noh. Aga et kui sa suudad, siis toetame, noori inimesi, igatahes. 

Tuleb välja, et tegelikkus on märksa kurjem. Võimed pole kunagi ainult individuaalsed võimed vaid neid mõjutab tugevalt kasvatus, mis on poistele ja tüdrukutele juba sünnist alates erinev; haridus ei ole tegelikult ühtmoodi kvaliteetselt kättesaadav kõigile** ja ootused naistele kolleegide poolt sisaldavad koormavaid lisanõudmisi.

Hindamiskomisjonide ja teiste otsustuskogude puhul jääb silma ka nõiaringi efekt: kogudes on enamuses mehed ja inimesed kipuvad edutama ja ametikohtadele valima rohkem endasarnaseid kandidaate, mis viib veel rohkem meestekesksete otsustuskogudeni.

Kõikvõimalike kvoodikampaaniate mõte peakski olema just selliste nõiaringide murdmine, paraku nähakse seniste/kauakestnud privileegide tühistamist sageli ebavõrdsuse teistpidise tootmisena. Niisiis, naine, kes tahab teaduses midagi ära teha, peab alustuseks toime tulema nii argieluliste rolliootustega ja siis nendesamade ootustega teadusvaldkonnas eneses; lisaks peab ta kuidagi suutma läbi lipsata sarnasusprobleemi sõelast ehk otsustajateringi pindpinevusest. Meesoost teadushuvilistel üldiselt selliseid probleeme ei ole. 

Ent probleemid sellega ei piirdu. See on muidugi kõigest sotsiaalmeedia allikas, ent ma jälgin juba mõnda aega kontot @heydearwoman, mis postitab regulaarselt lugusid päris naisteadlastest, kes on pidanud võitlema mitte isegi oma soo bioloogilistest kehalistest iseärasustest tulenevate piirangutega või sotsiaalsete eelarvamuste normidega vaid sõna otseses mõttes meeskolleegide pahatahtlikkusega, tõrjumisega ja ideede varastamisega. 
Usutavasti on kõigile kättesaadav teadmine, et insuliini ei toodeta tänapäeval enam lehmade ja hobuste pankreasest vaid insuliini on pandud tootma bakterid; ent selle leiutaja kohtas oma teel loendamatuid takistusi, milles suur osa oli seotud just teadlaskonna vastuseisuga naisssoo osalusele. Üldse oli neil teaduskonnis juba niigi liiga palju vähemuste esindajaid. Paganama vähemused, igale poole nad ka ronivad. /sarkasm ohv/ Soovitan kogu lõime läbi lugeda ja selle konto teisi postitusi loomulikult ka. Te võite muidugi öelda, et sotsiaalmeedia ei ole tõsiseltvõetav info ammutamise koht, ent kõige kohta, mis seal kirjas, on võimalik leida ka muid allikaid. 

Ma usun ka, et kõik või enamvähem kõik teavad või on võimelised hankima endale teadmise, et universumi levinuim element ja ühtlasi enamike tähtede olulisim koostisosa on kõige lihtsam ja kergem element - vesinik - ja sellest kaalu ning keerukuse poolest järgmine - heelium. Miskipärast aga ei tea keegi, kes selle tõsiasja avastas. See nagu polekski oluline. Tühiasi. Me oleme seda alati teadnud. Tegelikkuses on selle teadmise taga lihtsalt naine - Cecilia Payne. 

Rosalind Franklini lugu on laiemalt teada. Temast ja teistest naistest, kelle töid mehed on varastanud, on juttu selles artiklis. Ja kui te nüüd mõtlete, et aga seda on ju nii vähe ja see oli ju nii ammu, seda probleemi (enam) ei eksisteeri, siis esiteks, kõik lood pole avalikuks tulnudki vaid tulevadki alles hiljem, kui enamik asjaosalisi on kas surnud või pensionil, teiseks, kõigest ei jõua blogipostituse raames rääkida ja kolmandaks, vaadake mu postituse algusesse. Või lugege seda artiklit: 
Veel üks lugu liiga paljudest sarnastest: Beulah Louise Henry

Lõpetuseks. Võibolla ameerika DEI ei olnud täiuslik. Kindlasti, ükski asi pole. Ent kuna Trump, kelle presidendiks saamise katastroofi püüti alguses mitmete ratsionaalsete lootustega ära pehmendada (majandus ja ameerika esimesena ja mis tal seal kõik olid) on juba süsteemselt demonstreerinud, kui kahjulikud on kõik ta otsused kõigile neile valdkondadele, siis äkki - lihtsalt suure mustri ühe osana - võiks möönda, et tal pole olnud õigus ka DEI osas, eriti, kuna irooniliselt märgitakse, on ta ise ja paljud ta kallid kaastöölised omal moel DEI palgalised? Immigrandid ja peast sandid. 

Ning - miks ma jälle ameerikast räägin? Aga sellepärast, et Eesti on  - juba Vilde sõnutsi - väike ameerika kesk euroopat ja nagu viimatistest arengutest näha, üritavad eesti poliitikud kogu hingest sealsetest viimastest arengutest šnitti võtta, tehes seda lihtsalt enamasti üsna vaikselt ja "parketikõlblikult". Mõnikord ilmnevad reetlikud purtsatused nagu et Eestil oleks vaja oma Elonit, kes kärbiks, jne. Eesti haigekassa olukorrast ma praegu parem ei hakka, selle peale olen ma esialgu veel liiga vihane.

Võite muidugi kaasa rääkida, aga mul nüüd jälle enam pole aega teile vastata ja arvestage, et mina oma seisukohta ei muuda. Noh ja googeldage või kui vaja, küsige AI käest (kui te muud moodi enam ei oska) mis asi on privileegipimedus või privileegituimus. Ja lugege näiteks artiklit selle kohta, kuidas mehi ja naisi juba ajakirjanduses erinevalt kujutatakse. Kui te nüüd ikka veel arvate, et see kõik inimeste hoiakuid ei mõjuta, siis pole mul mõtet teiega vestlusse üldse laskudagi. 

_______________________

*emotsionaalsus on üks nendest paljudest asjadest, mida naistele pahaks pannakse ja mida meestel justkui ei eksisteeriks, ehkki enamik vihakuritegusid ja vägivallategusid panevad toime mehed ja on üsna keeruline ära näidata, kuidas viha ja vägivald saavad olla ratsionaalsed valikud. 
**see sõltub küll rohkem muudest teguritest, ent kahjuks on sool siingi oma roll.