esmaspäev, veebruar 25, 2013

Keelepeerud

PÄRISELT nagu inimesed, ei, mis inimesed, FILOLOOGID* ei tea, mida tähendab "tupruma". PÄRISELT???
Sellega, et "talb" on ületamatult võõras ja vastuvõetamatu sõna, mis kutsub keskealistes haritud daamides esile kontrollimatuid itsituspuhanguid, olen ma juba kokku puutunud, jaa... 

"Morgie kõrvadest tuprus pisikesi helepunaseid vihapilvi. Kulmud kägardusid ninajuure kohale nagu kleeplint kiirustavatele näppudele, silmavalged ilmusid iiriste all ähvardaval moel nähtavale. "Talvaga tuleks taguda!" möiratas beersergiks pööranud mammi."

Ons siis nii mõistetamatu?
---------------
*Ok, ÜKS filoloog, elupõline soome-eesti tõlk.

pühapäev, veebruar 24, 2013

Ei, aga...

korda läks sünnipäev. Näe, preventiivsest vingumisest oli kasu, võiksin ma öelda, kui oleksin ebausklik. Kuulsaali reedel tuli kohale küll ainult neli last (mõeldud oli kaheksa), õnneks jäid kahel neist ka lapsevanem(ad) kohale pidama, aga põhiline on, et kõik lapsukesed nautisid šõud ja loopisid kuuli kurikate poole nagu oleks seda eluaeg teinud. Mina väsisin 1 tunni ja 50 min lõppedes ära; lapsukesed oleks veel samas vaimus edasi lasknud. 
Tsiteerides klassikuid: "Kõik olid väsinud kuid rahul". Toodi ka hunnik kingitusi; ma pean ütlema, et see kujuneb tõsiseks probleemiks, me ei mahu kõigi nende legode kõrvale enam koju ära. Samal põhjusel palusin ma spetsiaalselt T-d, et tema suguvõsa ei külvaks Putukat Asjadega üle vaid aitaks pidu kinni pappida - et hoopis pidu ise olekski lapsele sünnipäevakingituseks. Nii läkski, mille eest siinkohal suur tänu tädidele ja vanaemale, aga asjahunnikust see siiski ei päästnud.

Kudzu lapsed on näkineiud ja Putuk vesivälk -
põgenevad luukere ja lennukite eest
Ja laupäeval tuli Kudzu oma perega Tallinna, sõites maha sadu kilomeetreid selleks, et Putukale õnne soovida. Saatsin nad Putuka poolt võidetud perepiletiga Lennusadamasse, enne seda jõudsin Kudzu viia kiirshopingule Jollerybunny lõgapoodi, kus on uh ja ah ja oeh, te peate seda nägema omaenda silmaga. Kahjuks sõitis Kudzu pere õhtul Tartusse tagasi. Kahju. Kuna Võsuke on ju omaette elama kolinud, oleks nad mulle isegi majutuma mahtunud, kihiti ja serviti, aga ausõna - oleks mahtunud. 
Lennusadamas käik igatahes inspireeris Putukat joonistama pilti - pildil vajutades avaneb see suuremana. 

neljapäev, veebruar 21, 2013

Ekstrakorporaalne

Õudselt nunnu artikkel armastusest:
Aju ja armastus

:D

kolmapäev, veebruar 20, 2013

Kurnatud

Lapsevanema suurim hirm
Ma ei.. ei armasta sünnipäevi. Üldse.
Ma ei tule nendega toime.

Kui aga enda oma annab edukalt ignoreerida, siis lapsele tuleb midagi ikka korraldada.

Ja alati suudan ma midagi valesti teha, nt valesti ajastada. Seekord ajastasin nii, et peaaegu mitte üks laps ei saa tulla. Üürisin peopaiga ja puha. 

Nüüd loen postkastist lapsevanemate teateid, et see või teine laps ei saa tulla.
Teen abituid katseid sünnipäev laupäeva peale ümber tõsta ja ei õnnestu. Jääb reedel, kell 16.

Appi.

pühapäev, veebruar 17, 2013

Tsuhh-tsuhh-tsuhh


Rong see sõidab. Läbi leviaukude, üle metsa-mägede. 
Nädala viimane rong, kell 20.10

Kõige tagumine vagun, kuhu ma esiteks tormasin, vibreerib juba enne jaamast väljumist, nagu massaažitool, seetõttu vahetan kohta.

Järgmises vagunis on kassipissi ja odava juuksevärvi lõhn. Minu taga istuv noor naine nügib põlvedega mu seljatuge. Aru ma ei saa, kuidas ta ulatub. Toolivahed on päris avarad ju.
Virutan seljaga pahaselt vastu seljatuge, korduvalt. Lõpuks jätab neiu nügimise järele. 

Mu telefon on mu wifiruuter, mu internett, meelepett ja jala ümber raske kett.
------------------
Viidik kaebles selle üle, et tänapäeva lapsed ei loe. Mitte keegi ei loe enam Kurt Vonneguti ja ammugi ei tea noored, mis asi on "kaapekakk".
Ühtlasi tegime laulust "Pinni ja panni, meie lähme vanni" kõvasti ropema ja ebahügieenilisema versiooni, aga hoolimata Viidiku õhutustest ei pea ma võimalikuks seda siia üles riputada.  Äkki siin käbi alaealisi või nii.
Vonnegut on geenius. Lapsed, lugege Vonneguti! Aga kaapekaku kohta võite guugeldada.
------------------
Võsuke kolis ära. Väga sobilikult saab Putukas tema toa endale vahetult enne oma kaheksandat sünnipäeva. Kahjuks ei saa ta koos toaga endale Võsukese televiisorit, ehkki ta seda juba lootis. Mulle täitsa meeldib mõte, et lapse magamistoas ei ole telekat. Enam.
Seni ju oli, sest minu/meie tuba oli ühtlasi ka elutuba.
------------------
Kindral Kiirus
peastaabis.
Naissoost netisõltlased lähevad Delfis praegu kollektiivselt Justin Petrone peale märjaks; ei nuta nad, ei nuta nad. Minu arust on Epp palju andekam, aga ta 1. ei ole väljamaalane ega 2. meesoost.
----------------
Putukas oli selle nädalavahe isa juures. Kui koju jõudsin, oli ta juba okupeerinud Võsukese vana voodi, mille too põhjendatud põlgusega maha jättis. (teist nii rimu, arvan ma, annab alles otsida). Okupatsioonis osalesid pehmed karvased liitlasväed eesotsas kindral Kiiruse ja Winni Puhhiga, kaasatud on ka sissid, keda juhib salapärane tegelane hüüdnimega Onupoeg.
Onupoeg

Vastuolud Putuka isaga tuleb klaarida  teisiti. Nii enam ei saa.

esmaspäev, veebruar 11, 2013

Paksu ooperiprimadonna dilemma

Kirjeldustõlkide koolitus Viljandis.
Äratus 5.30. Hambad tangis helistan kell 6 T-le, et kas ta viib lapse kooli v mitte. Olen selleks võimeline üldse ainult mõtte juures, et muidu peaks Võsuke Putuka kella 7-meks kooli viima ja Putuk peaks seal 50 min lihtsalt koridoris istuma. T teatab, et tuleb. Laps üles 6, puder lapsele sisse, ise 7-mese bussi peale. 9.28 Viljandis. 
10.15 auditooriumis.
Komissaarov peab loengut.
Akna taga müristab mingi paganama kopamees. Kopaga. Ilmselt.
Ruumis on neli pimedat konsultanti, kursuse läbiviija ja 9 tulevast kirjeldustõlki.

Kas ma tohin minna ja selle kopamehe(või -naise, ärme eeldame midagi) ära kägistada?
--------------
Komissarov: dialoog on alati vaidlus. Kui see on midagi muud, kui räägitakse ainult sellepärast, et autor on nii kirja pannud, siis see on mulin, see on õnnetu teater. Dialoog on oluline. Ärge sellele vahele segage oma tõlkega.
Näitleja töövahendid: valjus, tämber, rütmistatus. Alltekst.
---------------
Paus. Lähen koridori, seal on ruum, mille uksesildil kolmnurk, tipuga ülespidi, tipu kohal ring. Sisenen uksest. Minu ees on kaks inimest. Seisan ja ootan. Mulle järgneb neljas inimene, vaatab ringi:
Neljas: "Järjekord?"
Mina (süngelt nõustudes): "Järjekord"

Oli see dialoog? Oli see vaidlus?
----------------
Kuidas kirjeldustõlkida pimedale ooperit, kus priske keskealine daam laulab süütu teismelise neiu õnnetu armastuse aariat? 

neljapäev, veebruar 07, 2013

Elu Tsoonis

Mürast olen rääkinud? Olen. Madal, pidev, pulseeriv mürin, onju eksju, mitte just kurdistav, aga vaikselt sõgestav küll. Õues seda ei kuule, foon matab ära, see ei tule aknast vaid maapinna ja ehituse konstruktsioonide kaudu
Eile enne kella seitset aga pandi minu lähikonnas käima kas suuremat sorti ajamasin, tähevärav või mõni Strugatskite tulnukate hoomamatu otstarbega seadeldis, igatahes kostis üle Kelmiküla ülimalt tugev, muidu samasuguse tämbri ja rütmiga madal undamine - ja see kostis raudtee poolt. Raudselt. 15-20 min õudset undamist, mispeale ümbruskonna autodest mõne signaalsüsteem omakorda piiksuma hakkas - ja lõpuks vaikus. 
Täna öösel oli vaikus. Päeval ka. 
Särki-värki... Kui sealtpoolt pullusid vms asjandusi saama hakkab, eks ma`s annan teada. 

pühapäev, veebruar 03, 2013

Olen ma salajoodik?

Võiksin vanduda, et täna hommikul oli selles pudelis* vedelikku tase kõrgemal, kui sildi alumine äär. Nii sentimeetri jagu kõrgemal. Nüüd on aga ootamatult selline seis - ja mul on kahtlane sumin peas, ilma et ma mäletaksin, kuidas see sinna sattus. Tulnukad? Mälukas? 

Mjah. 

Putukas küsis: Mis vesi selles pudelis on? Mina: Oh, see on lihtsalt  alkohoolne jook. 

Undamine põranda all jätkub, nii, et ma pean ühel hetkel loobuma oma "mina alkoholi ei osta" poliitikast  - või midagi muud KARDINAALSET ette võtma. Tervisekaitse menetleb asja. Lubas mingeid mõõtjaid paigaldada. Aga ainult 24ks tunniks. Tere tillae... pühapäeval oli täielik vaikus, esmaspäev vaiksem, kui muidu, täna käib undamine hullumeelse jõuga, ÜHE päeva põhjal ei ütle olukorra kohta ju midagi?

Jõuetu.

Meie ei saa. Kes sa oled taevas? Pühitud see saagu sinu nimi. (Lapin? Laaban) Päästa meid ära liigsest disainist ja hoia meid sisekujunduse eest.  Jne.
-------------
*Pudel on mu juures elanud jaanuari esimestest päevadest alates, nüüdseks lõplikult tühi.

Midagi sai tehtud

Mürakaebuse edastamine õigesse kohta - terviseametisse - tõi  lõpuks minu juurde kaks noort, elegantset meest, kes käisid mu räämas korteris ringi, kuulasid ja pead vangutasid. Müra on olemas, registeerisid nad, aga selle allikat on pea võimatu määrata. Käisime keldris, käisime õues, vestlesime naabritega. Menetlevad edasi. Ütlesid, et kuna müra allikat pole teada, ei oska nad öelda, kas nad saavad loa midagi kusagil mõõtma hakata. Et neil ei ole õigust midagi mõõta siseruumides. Jne. Aga et müra on siiski olemas, jah. Jne. Aga. Jne. 
---------
Muuseum saatis mu kirjeldustõlkide koolitusele Viljandisse. Eelmisel nädalal oli esimene sess. Nüüd lõpuks sain ka esimese kodutöö tehtud. Lõpuks. Vaim on väsinud. Mitte sellest kodutööst vaid üldse - olmest. Jamadest. Haigustest. Parema meelega ei teeks ma praegu mitte midagi arukat, ainult põrnitseks nüri pilguga näiteks kitsi või ube vms värki. Aga on vaja. Teha. Kogu aeg. 
----------
Kui loogiline on, et kass lebab praegu rahumeeli mu säärtel, arvuti taga, aga köögi poolt kostab summutatult väikelooma ropsimishääli?