laupäev, veebruar 27, 2016

Vaatamissoovitus

Viidiku juures näen ma raudpolkindlalt alati mingeid eriti toredaid/napakaid/erilisi filme/seriaale.
Käesolevaga soovitan soojalt:

Das finstere Tal

Sünge eurovestern Alpides, algab sobiva salapärasusega, mõistatuse punktid avatakse filmi jooksul täpselt ajastatud vaheaegade järel.
Üksikisik kohaliku võimu terrori vastu, abitu/rumal rahvas, kelle eest müütiline Võõras välja astub. Klassikaline. Kaunid maastikud. 



Tragi päälinna politseinik, kes ei saanud aru, et liigne agarus võrdub ogarus, saadetakse maapiirkonda. Ning lood muutuvad selles armsas rahulikus külas kiiresti inetuks... sest mõnede külaelanike jaoks on kohutavalt oluline küla hea kuulsus ja väljanägemine.

The Guard - jälle inglise võllahuumor politseitöö teemadel.

11.22.63 - seriaal seksikast kirjandusõpetajast, kes ühe vana mehe veenmisel astub tolle kohvikus olevasse kappi ja kukub minevikku, kus hakkab otsekohe käituma nii, nagu poleks kunagi fantaasiakirjandust ajarändude kohta lugenud. Samas on seda igihaljast teemat käsitletud paljuski üsna värskendaval viisil ja vähemalt esimeses kahes seerias polnud mitte miski päris ilmselge ega etteaimatav. Ulmebuumi küllastumisperioodil ei saa seda just kuigi paljude teoste kohta öelda.

Märkasin just, et kõik need filmid on väga meestekesksed (sest need on Viidiku valitud muidugi) ja ütlen nüüd hästi ruttu, et tegelikult mulle hullult meeldivad Austeni romaanide põhjal tehtud filmid ja seriaalid, kus naised on loo keskmes ja mehed tiirlevad nende ümber eksootiliste satelliitidena; ja kättemaksukontorit ning padjaklubi vaatasin ma ka, aga need on natuke hakanud ennast kordama ja ammenduma, muud midagi. Eks neid sarju samas annabki üha edasi pigistada just tänu sellele, et Eestis on karjuv puudus headest "naistekatest" - st sellistest, kus on natuke sisu ja äksõnit ja nalja ikka ka, mitte ainult lihtsalt eestikeelne jutt. 

neljapäev, veebruar 25, 2016

sport võidab

Vahepeal sai Putukas 11. Et õige sünnipäev oli esmaspäeval, said pidustused, lõbustused ja bakhanaalid mitme päeva peale ära jaotatud - laupäeval Ku:lsaalis bowling sõbrakestega (kelle hulgast kõige väiksem sõber, R, ilmutas ootamatult raevukat ja pühendunud võitlusstiili, samas kui Putukas ise võttis asja liigagi vabalt, improviseeris ja lollitas), pühapäeval õega kohvikus ja esmaspäeval, mil ma ise olin koolitusel, käis suur vend temaga kah kohvikus. 
Minu meelest sai nagu ära peetud küll. 
Suurema osa sünnipäevakinkidest moodustasid raamatupoe kinkekaardid, millest osa on veel realiseerimata, aga mingi osa eest rabas Putukas poest "Mary Poppinsi" ja sukeldus sellesse nii jäägitult, et eelistas seda isegi arvutimängudele. 
Vaat sulle säh. 
R-iga koostöös leiutasid nad Kurja Mary Poppinsi, mis oli üsna hirmus. 

neljapäev, veebruar 18, 2016

Vahet vist pole või on?

Lugu on oluline. 
Inimestele on alati meeldinud Lood. Ja laulud, mis on lihtsalt üks Lugude alamliike. 
Omal ajal räägiti neid suuliselt lõkke ääres, võibolla etendati, kui sõnadest väheks jäi.
Siis leiutati kirjasõna ja äkki muutus kirjalik Lugu kõige tähtsamaks.
Mõlemad meetodid kasutasid siiski peamiselt SÕNA ja jätsid piisavalt ruumi fantaasiale. 
Nüüd on tulnud PILT sõna asemele ja kuigi Lood saavad ka nii jutustatud, kipub seal inimese enda fantaasia osa väheks jääma.

Ma tean, et mina ja Putukas oleme üksteisele kogu aeg Lugusid jutustanud. Jalutades, süüa tehes, kuhugi minnes, kui suu ja kõrvad on muust tegevusest vabad. Võsukesega oli ka nii. 

Minu meelest on see loomulik. Et ma räägin - ja et ma kuulan, kuidas laps räägib oma Lugusid. 
Aga äkki mõne meelest ei ole. 
Niiet äkki peaks seda koolis õpetama. Enne Kirjutamise õpetamist. Lugude jutustamist. Lihtsalt. 

esmaspäev, veebruar 15, 2016

Hommik


Hommikul hilinedes bussi peale kiirustades nägime ülekäigurajal meile vastut tulevat juhtkoera koos kliendiga. Jutt läks nende koerte peale ja Putukas pakkus:

"Aga võiks ju olla juhtelevant,"

Iseenesest hea mõte, elevantidel on võrratu kohamälu ja mõistus, aga nad on lihtsalt nii kohutavalt suured. 
Võibolla kui oleks mingi kääbuselevant. 

Muidu käib elu vastu põhja loksuval digilainel. Ja töölainel, muidugi. 

teisipäev, veebruar 09, 2016

Nutitelefon on vaese inimese kodu

Mul oli kunagi ühe sõbraga vaidlus selle üle, kas kodututel on nutitelefone (või üldse telefone) ja mis kohal nende prioriteetides võiks selline seade asuda.
Olen täna veendunud, et just nutitelefon kui selline on vaesemale inimesele kõige odavam võimalik meetod üleilmsesse võrku ühenduda; ülemaailmsesse veebi pääsemise võimalus (seni, kuni veeb eksisteerib*) aga annab ise nii palju eeliseid, ennekõike meelelahutuse, aga ka puhtalt ellujäämise ja kauplemise (olgu siis narko, prostituutide või eluohtlike juhutööde üle), et see võib ka kerjuse jaoks olla umbes sama oluline asi kui nt saapad.
India uudis kinnitab mu (eel)arvamust. Nutimaailma hüvede kasutamiseks ei pea sa Apple fööni nõutama. Cyanogeniga kärab ka, peaasi, et vihaseid linde lennutada suudab (või mis need trendimängud on?)
Pigem on jõukamad ja soliidsemad inimesed need, kes nutifoni EI VAJA, sest neil on koduinternet, tööinternet, ja võibolla nad tahaks/saavad endale lubada vähemalt autos (bussiga nad ometi ei sõida) nutivabalt oleleda. Neile on sellised taskutelefonid

Veel - noorte hulgas on trendikaks saanud nutifonid, mille esipaneeli kaunistab pikk ja hargnev pragu. Viidik liitus hiljuti trendikate noortega. Nüüd ma tögan teda.
Ta juba mõnda aega räägib, kui äge telefon on uus Nexus. Aga et pole nagu põhjust uut osta, kuna vana on ju täitsa korras. No nüüd enam ei ole. Jajaa...
_________________
*Loomulikult kaotavad kõik nutitelefonid paukselt oma väärtuse ja tulususe kui mõni nurjatu päikeseloide interneti Maa peal minema pühib. Küll siis saapad ka jälle rohkem hinda tõusevad. 

esmaspäev, veebruar 08, 2016

Ma kuulen jälle hääli

Põrinat. Madalat. Põhiliselt enda toas. Köögis seda nagu pole.
Keegi käitab öösel puhurit*? Pesumasinat? Treipinki? Mingit muud pöörlevat asja? Neetud olgu kahetariifsed elektrimõõtjad. Ma lähen hulluks.
Kass kuuleb seda ka. Käib aegajalt ringi ja teeb kjäauks.
_____________
*Ma ei saa aru, kuidas inimesed aru ei saa, et puhur on kodu soojendamiseks jummala mõttetult ebarentaabel riistapuu.

esmaspäev, veebruar 01, 2016

jaha

Anna veel laps isa kätte hoiule - selle asemel, et lapsuke teleka ette lükata ja ise õlmarit ja porri tarbida, läheb mõni mees lapsega RONIMA.

Tulemuseks kipsis jalg. Lapsel. 
Kuna mind kipsi panemise juures kaasas ei olnud (ei, mulle edastati juba valmis toode) siis ma tegelikult ei tea:
1. Kas seal on murd või mõra
2. Mis seal tegelikult on
3. Kas ta pärast tahenemist võib kipsile toetuda.
St minu jõudnud info kohaselt nagu ei võiks aga samas... miks ometi? Kui murdu ei ole. Või on?
Uskuge, ma oleksin selle info, või veel parem, lubaduse kipsile siiski toetuda,* arsti käest koos pildiga välja pigistanud, ainult et mind polnud seal. 

Laps ise mugises varjamatult rahuloleva näoga: See on mu elu esimene luumurd! See on minu elu kõige kohutavam õnnetus! Sul on vedanud, et sa pole midagi sellist läbi elanud! ja haaras videomängupuldi pihku. Sellega on korras. Ainult vetsu pean ma teda talutama, sest mõne teooria kohaselt justkui ei või kipsile toetuda veel. 
Viis päeva.
*Täiega nõmekas, et vetsuni kulgemiseks peab laps emmele toetuma ja emme ei saa korraks ka välja minna umbes.