teisipäev, november 14, 2006

Vihje

võite mulle jõuludeks kinkida midagi nendelt lehekülgedelt:
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/lastele/riidest-maehkmed

näiteks potilkäimise harjutuspüksid või korduvkasutavad ujumispüksid kehakaalule alates 12nest kilost või siit idagi:
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/manguasjad/playmais

http://www.looduspere.ee/cms/eesti/manguasjad/muusikariistad

olgu öeldud, et neid asju sobib kinkida kõigile värsketele titemammadele

esmaspäev, november 13, 2006

Aeg liigub

Avastasin oma Rate kontot vaadates, et ma olen juba 34 aastat vana. Kamoon!
http://www.rate.ee/userinfo.php?id=3302

Pole ammu kirjutanud

sellepärast et tahtsin kõigepealt kirjutada Tartus käimisest aga mitte ei tulnud vaimu peale.
Käisime seal eelmisel nädalavahetusel.
Lühidalt: sõitsime reede õhtul ja tagasi tulime pühapäeval. Enne minekut üritas saatuse-nimeline preiln meile mitmeid takistusi teele veeretada aga me ei andnud alla ja läksime läbi halli kivi. Tanel kaotas seenekäru võtmed ära teadmata kuhu (kõige hirmsam on, kui ta need meie hoovi peale pillas ja mõni kaval autovaras need üles korjas) jauras tükk aega võtmete/lukkude asendamisega ja päris valmis sellega ei saanudki, uks käib meil nüüd näputõmbega... autovargad kes seda loevad, teile teadmiseks, et kuni lukud pole korras, ei hoia me oma kärukest lahtisel hoovil vaid eriti salajases ja turvalises pelgupaigas kuskil kaugemal! Aga süüteluku sai korda ja me sõitsime. Ott oli haige, on praegugi veel, kuid ega see reis talle halvasti ei mõjunud. Adenoviirus vindubki teinekord kole kaua. Ütles arst.
Aap meiega kahjuks kaasa ei tulnud, tal oli tema autoring ja Aleks elab nüüd Tallinnas, niiet Aap veetis nädalavahetuse isaga. Kahju, ma oleks uhhhkusega demonstreerinud Laglele, millise pika volaka ma olen suutnud üles kasvatada. (irw)
Tartus oli lõbus! Meil oli Laglega paaalju lõbusat klatshi. Tiiatriin ahistas Otti - peamiselt kallistades ja selga istudes. Ott kisas, Tiiatriinuga riieldi, Ott pääses lahti ja läks mõnd mänguasja Tiiatriinule pakkuma. Tiiatriinu mänguasjad olid üldse lõpmata huvitavad, eriti see jõle isepasundav jalgratas. Ott oli valmis selle seljas sööma, sittuma ja magama, ära tulla ei tahtnud. No vahepeal tundis ta veidi huvi ka Tiiatriinu suure plastmassist mänguauto vastu - selline millele saab otsa istuda ja jalgadega edasi lükata. Alles siis kui meile pühapäeval Anneli&Mark koos lastega külla tuli, leidis Ot, et nukukäru, millega väike Katrin parajasti mängis, on ka ratastega ja huvitav. Ja läks seda teise käest ära võtma loomulikult, viskas nuku kärust välja ja tiris käru enda poole. Katrinil, kes muidu meelsamini tülisid vältis ja teiste poolt tahetavad mänguasjad suht ruttu loovutas, lõid vist mingid varajased emainstinktid välja, igatahes hakkas ta nukku kangekaelselt kärusse tagasi toppima ja ei olnud nõus kärust loobuma. Mehed ja naised...
Meie Laglega Tartus õue ei pääsenudki, lapsed olid suht haiged kõik... aga Tanel tegi endale Tartuskäigu lõbusaks ja istus enamuse ajast Urus. Fuck, see pidi ju minu pidu olema! Noh oli ka, aga mulle ei meeldi sugugi, et ma ei saanud teda Annelile ja Margile demonstreerida.
Ta lihtsalt istus kogu Külastuse aja Urus ja seal ei ole levi... niimoodi on ju jube lihtne perekond ja antud lubadused sootuks ära unustada. Kahjuks liiga hilja tuli mulle see idee, et helistada Aabile ja paluda tal messengeri kaudu Tanelit tagant utsitada. Sellepeale taipas ta lõpuks liikuma hakata.. Aga perekonnaisadel tuleks levist väljumine põhiseadusega ära keelata!
Pühaba õhtul tekitasin ma oksendava Pireti ümber paanika ja sundisin Tanelit teda ja Laglet haiglasse transportima.
Kõigi nende sekelduste tõttu saime me kodu poole sõitma hakata suht hilja, kui oli juba pime ja pool teed uduga kaunistatud. Üsna jube. Tanel rääkis ärkvelpüsimiseks mulle natuke Uru klatshi . Sellest hoolimata vajusin unerüppe, ärgates sealt ehmunud nõksakatega, kujutluspiltide peale roolis magavast Tanelist ja vastutulevast veoautost... Poolel teel tegime kõrvalepõike Nurmsi lennuväljale - Tanel tshekkas, kas seal on kõik korras - ja peatuse mingi kiirsöögikoha juures, kus sõime meeletult head sibula-peki võileiba.