esmaspäev, september 24, 2012

Lapsesuu


Putukas taidleb mööda mööblit ja deklareerib mulle kategoorilisel toonil, näpp püsti: aga universumil on kuju, pea seda meeles!
Näiteks sadula kuju! Või ujumisrõnga kuju! Või ruudu kuju!
Päriselt ka! Ühest ajakirjast nimega Teadus lugesin!
Ja universumi ehitajad on ka olemas! Need on siuksed hiiglased! Palju suuremad kui meie universum!
Ja nende planeet kannab kõiki nimesid, mis nendes kahes lisauniversumis ja meie universumis on olemas!

Kommunikatsiooniprobleemid

Kommunikatsiooniprobleemid. Ja neetud rist, mult üksi nõuab paikapanemist!

/kiristab hambaid/
/vasakule ära

pühapäev, september 23, 2012

Stiilipidu


Kuidas lõigata sibulat meiki rikkumata:

Noored teavad vastuseid. Kuidas sulle meeldiks midagi sellist oma köögis näha?

Ma näen enda omas veel palju, väga palju huvitavaid... vaatepilte.





Võsukesel on nüüd jälle natuke rohkem metalli küljes. Kiliseb, koliseb...
Muusikamaitse ei ole muutunud. Võitis facebookiloosimisel 50 euri eest tätoveerimist ja üritusepileti. 
Paari aasta eest ostis ta endale võimsa bassikomplekti. Nüüd sõjamänge mängides annavad need sellise heli välja, nagu toimuks lahingutegevus tankide ja tripoodidega sõna otseses mõttes minu toas. Võigas.


Ka Putukas on nüüd hakanud elama aktiivset digielu. Harjutab klaviatuuril kirjutamist, aga põhiliseks ahvatluseks on ikka veebipõhised legoninjago mängud ühes nende painajaliku, tüütu saatemuusikaga. 
Saate isegi aru, et sellises olukorras ei jää mul muud üle, kui kehtestada oma subjektiivses reaalsuses omaenda privaatne helitaust. Toppides kõrvad lihtlabaselt klappidesse. Stiilsetesse klappidesse.

neljapäev, september 20, 2012

Tervusser

Haisev salv.

Juba mõnda aega on mu parem käsivars järjekindlalt põrguvalus ja jõuetu. Hiirekäsi, arvutihiire kuritarvitamisest ja jumal paraku, osaliselt ka heegeldamisest. 
Ma pole viitsinud arsti juurde minna, ehkki iga tõsisem pingutus paneb oigama ja kätt vahetama. 
Nüüd leidsin abi - mesilasmürgiga geel. Haiseb jubedalt. Tõeline penskarihais. Aga aitab. Määrin mitu korda päevas ja juba on palju parem. 
Ilmselgelt aitavad ka mõned väikesed harjutused, mida ma alles viimasel ajal olen tegema viitsinud hakata.

Lihaste kasvatamine.

Meie kodule väga lähedal on nn suurte laste mänguväljak - teismeliste (ja minu) mõõdus robustsed jõusaalimasinad, milliseid Tallinnas ka mujale parkidesse üles on seatud. Putuk armastab viimasel ajal ainult seal käia. Koolilapse asi, tõsine värk. Ta käib nüüd ujumas ka.
Jaksaks ma ikka osavõtutasu maksta. 
Liumäed ei  ole siiski veel unustatud teema, kui need vahel tee peale jäävad. Ütlen ausalt, kui kuskil oleks minu mõõtu liumägesid, laseksin isegi alla.

Stressi vastu.

Putuk leidis mu voodi alt vana mullikile, ilmselt transporditi mulle mingi habras asi selle sisse pakituna koju. Mullikile on üsna suur.
Nüüd plõksib Putuk aegajalt neid mulle hasartselt puruks. Stressimaandus missugune. Kooliga kohanemine pole kerge. 

Võsuke käib tööl, on rõõmus ja maandab oma stressi arvutimänge mängides.

esmaspäev, september 17, 2012

Mehed ja sokid

ehk kodutööde jaotusest. 
Dakiblogis tuli juttu kodutöödest, meeste- ja naiste. Ja kuidas need kellegi peres jaotatud on. 
Mul on selles vallas väga mitmekesised kogemused. Jube mõeldagi. 

Mittehumanoidne Eluvorm juba tolmulappi kätte ei võtnud, oh ei. Küll aga rääkis sõbralikult ja protežeerivalt naeratades Sellest Kuidas Tema Ema. Näiteks koristas nii perfektselt, et valge kindaga kapi alt tõmmates jäi kinnas puhtaks.  Loomulikult kohustas see mind samal määral koristama, hoolimata sellest, et tegelikult oli mul vaja täiskohaga õppida, jne. Miks ma temaga pool aastat koos elasin, ma ei teagi. 

Võsukese isa. Oh, tema oli mu suur armastus. Nii suur ja pimestav, et ma rõõmuga pidasin teda üleval, tegin talle süüa, tassisin üksinda pesu pesumajja ja tagasi, ladusin üksi puid kuuri, kaevasin üksi solgiauku, jne, jne. Kui ta vahel harva valgel ajal koju jõudis, siis nädalavahetusel soostus mõnikord nõusid pesema. Tagasi ma seda aega ei taha.

Putuka isa. Khm. Nagu oli ja nagu ei olnud ka. Riiuleid ehitas - aitäh, väga head riiulid. Aga kaua sa 30ruuduses korteris ikka riiuleid ehitad, ah? Koristamised lihtsalt JÄTTIS minu kaela. Süüa tegi umbes paar korda aastas. Puude toomise üle vaidles toona varateismelise Võsukesega. SOKID vedelesid kõikjal korteris koos raamatutega laiali. Kõige halvem oli aga, et ühise lapsega ei tegelenud üldse, ilge protsessimisega sain ta vahel väga harva niikaugele, et "vaata last, kuni ma esinemas käin" ja ka siis kippus ta mind alt vedama. 

Viidik. Me ei ela koos, eksole. Niipalju, kui kokku saame, on meil siiski õnnestunud majapidamistööd üsna võrdselt jaotada. Nõudepesemine pole talle probleemiks, süüa teen enamasti mina, aga vähemalt kolmandikel juhtudel siiski ka tema. Lihtne loogika ütleb, et kui mees aakrite kaupa muru niidab või lund lükkab, siis samal ajal ongi mul targem söök ise valmis teha. Tema kodu on palju paremini korras, kui minu oma, ainuke asi - SOKID paneb tema ka ööseks põrandale. Tõsi, ta piirdub seejuures ühe, käibel oleva paariga. Ja nüüd minu pool külas olles pani ta sokid lõpuks minu meeleheaks hoopis koti alla. :)

Mis teema meestel on nende sokkidega?

Putukale annan ma juba mõnda aega rangeid korraldusi: Enne multikat ei näe/arvutisse ei saa, kui mänguasjad pole viimseni põrandalt ära koristatud! Enne magaminekut pane kooliasjad kokku ja riided ilusti tumba peale! Mine pane oma saapad ja jope korralikult ära! Multikaplaat pane korralikult karpi tagasi! Mustad nõud mine vii kööki! Julm ema, ah... 

Võsukesega käis omal ajal suht sama drill, aga vist natuke vähema järjekindlusega. Praegu on meil Võsukesega kokkulepe - mina ei õienda tema segamini toa* kallal ja tema ei küsi minu käest oma kadunud pesu/asju taga. Mustapesukast ja pesumasin on talle ammu tuttavad. Ühispinnal koristame kordamööda, süüa perele peaksime ka teoreetiliselt kordamööda tegema, aga see graafik kaldub olema siiski rohkem minukoormusega. See-eest ei too mina praktiliselt üldse kütet keldrist üles. Kassiliiva vahetamine on ka teismelise asi. 
----------
*nad räägivad et toa segamini hoidmine on teismelistel mingi vajalik faas, see faas kipub tal aga kuidagi kaua kestma... 

pühapäev, september 16, 2012

Rakendused

Molome, molo me. Molu, eestikeeli. Üits väegade tore rakendus, millel on õnnekombel olemas ka tasuta versioon Symbianile (Nokia vanem opsüsteem). Kuna Nokia Symbianiga asju enam ei tooda, on see juba väärtus omaette. Molosin pilte Putukast ja Viidikust Telliskivi kirbuturul. Täna. Erinevad vintidž-filtrid tekitavad lõbusat sõltuvust. Saan aru, et kõrvalt vaadates võib see päris tüütu tunduda, aga katsuge välja kannatada, küll see varsti üle läheb.
Rakenduse koduleht ja viited allalaadimisteks asuvad siin:

Õhtul käisime DJ ja Linka pool külas, DJ oli juba omaenda Nokia 5800 HTC vastu välja vahetanud. Lohutas mind, et Symbianist on ka mitteametlikke ja vähema ballastiga versioone saadaval. Vaimustav. 5800 teatavasti omab ainult kuni 80 mega põhimälu, mis kipub vähegi asisemal kasutamisel umbe jooksma, lisaks veel aja jooksul lihtsalt prahti täis kogunema. Kuigi ma installin ja salvestan võimalusel kõik kraami mälukaardile - virtuaalne prügi koguneb ikka C-kettale

Alles hiljuti olin sunnitudki telefonile alglaadimise tegema, kaotades seejuures rumala näpuka tõttu ära backup-versiooni varasematest seadetest ja pidin hiljem telefoniraamatut käsitsi uuendama. Olin juuksekarva kaugusel sellest, et endale uus telefon osta. Alglaadimine siiski vabastas kuni pool telefoni mälu. Väga palju kasu oli sellest leheküljest:

Kesköö paiku tulime tagasi, jalgsi läbi öise linna. Kui unise Putukaga üle Toompea jõudsime ja taksode tuled enam silmituks ei pimestanud, kraamis Viidik taskust oma androidipõhise telefoni ja lõbustas meid koduteel erinevate tähtede ja tähtkujude nimesid nimetades. Google SkyMap on võrratu tasuta rakendus, mis teeb igast inimesest tähetarga ja annab öisele taevale sootuks uusi väärtusi. Jällegi Symbianile või üldse Nokiale? ei ole seda saada. Ma ei tea, kas uued Windowsiga Nokiad on ses suhtes paremas olukorras või kustkohast need üldse äppe saavad. Ega ometi mitte Ovi poest? Okei, leidsin, Windosphone.com.
Aga kõikidele Androiga telefonide omanikele soovitan ma Sky Map-i soojalt-tulipalavalt, selle ainukene puudus on, et Eesti enda folkloorseid taevakehade nimetusi pole saadaval.

reede, september 14, 2012

Metal on tal sees

Putukas sai üleelmisel nädalal endale euro taskusse. Lugesin veel sõnad peale: ära sa seda koolis esialgu oma peaga kuluta, harjutame alguses kommiostmist koos. Pole ju erilisi kogemusi. Putuk noogutas... ja ostis kohe esimesel päeval kooli puhvetist ÜHE pisikese 5sendise dropsipaki nagu naksti. Kui ma õhtul sellest kuuldes suured silmad tegin, muheles pikapäeva-rühma õpetaja, et ei ole hullu, puhvetitädi on nende pisikestega harjunud ja teab täpselt, kuidas ja mis. Ok, super, laps harjutab finantskäitumist täitsa iseseisvalt ja ilmutab initsiatiivi ja paistab, et suudab oma ressursse täiesti adekvaatselt hallata... 

Täna läksin lapsele järele üsna varakult, leidsin ta sööklast. Laps kõndis torssis näoga minu juurde, teatas pahuralt: "Emme, mul on kõik rahad otsas. Kõik (umbes 70 senti oli tal täna hommikuks järel) läks nende peale ära," ja näitas näpuga sealsamas juures seisva kahe endasuuruse poisi suunas, kel olid sõna otseses mõttes käed komme täis. Täpsustas: "Ma pidin neile komme ostma, sest nad ei jätnud mind lihtsalt üldse enne rahule. Et nendest rahu saada." 

Küsisin poiste käest : "Kas teile pole keegi öelnud, et välja pressida ei ole ilus?" "Ei ole," ütles üks poiss jahmunult. Pidasin neile pika jutluse. "Aga mulle ei anta üldse taskuraha," julges teine poiss piiksatada. Teenides välja uue jutluse, sest et... ei mina ega Putukas ei pea kinni maksma tema taskurahatust. Küsisin poiste nimed ja hoiatasin, et kui seda veel juhtub, räägin ma nende vanematega. Esimene poiss teatas mulle seejärel varmalt ka oma vanemate nimed, mis mulle meelde küll ei jäänud. Ega nad rohkem vastu ei vaielnudki. Tegelikult jäigi mulje, et nad ei saanud ise hästi arugi, et olid midagi valesti teinud, kui Putukal lasid endale kogu raha eest välja teha.

Komme ma ära ei võtnud, sest diil on diil, olgugi valedel alustel sõlmitud. Putuk peab ju ka vastutust õppima. 

Pöörasin ümber ja avastasin, et minu selja taga seisab selle kooli Direktor üsna mõru ilmega. 
Minu pedagoogilise omavoli kohta ei öelnud ta küll midagi.
Tulime tulema.

Putuk sai loomulikult ka koduteel jutluse osaliseks: "Väljapressimise peale ei pea mitte kellelegi komme ostma, ainult siis, kui sa ise tahad, headele sõpradele" ja "pea meeles, et sa ise kunagi nii ei tee".

Aga sina kallis lugeja - kuidas oleksid teinud sina?

neljapäev, september 13, 2012

Jeah

Jeah.
Sedakorda rukkijahust.

Koostis:
Rukkijahu
1 muna
keefir
kõvasti õli (võib ka võid)
lusikatäis soodat
maitse järgi sool

Sega hapukoorepaksune taigen ja küpseta pehmevahvliraudadega. Taignasse ilmselgelt võib segada ka sobivaid lisandeid.
-------------------------
Rukkijahu-pärmitaigna vahvlid singi ja küüslauguga
Ja täna jälle! Rukki-pärmitaignast. Muna ei pannud. Õli panin kõvasti, lasin kerkida; ja sisse lõikasin sinki ja küüslauku. Ossa kui hea sai!

teisipäev, september 11, 2012

Käisime seenel

Ugh!
Seenel on minu meelest õigem, ehkki Viidik leiab, et peaks olema "seenil". Kõik on OK tegelikult, kuni ei minda seenule. Panged (mitte pangid) saime pooltäis. Putuk kaebas alguses suurt väsimust, metsa jõudes aga unustas kõik muu ja hakkas Taržaniks. Minu hingeõhk kulus suures osas seletamisele: Putuk, ÄRA MINE KAUGEMALE, sa kaod ära, me ei leia sind üles! Vahepeal sai siiski räägitud ka ohtlikest ja söödavatest metsaandidest. Ussilakk näiteks. Kui ma laps olin, siis räägiti meile ussilakast väga tõsiselt ja palju. Nüüd on sundus seda edasi rääkida.

Viidik tutvustas Putukale metsast lahkudes aastaringide abil puu vanuse määramise nõksu. See pidurdas edasist liikumist märgatavalt. Liiga palju ahvatlevaid kände oli tee ääres.

Istub metsas kännu otsas
Tagasiteel


Saime ka peotäie kukeseeni ja paar murumuna, mis läksid omleti sisse. Omleti küpsetasin mõnevõrra üle. Söödi ära siiski.
Moraal: söögitegemise ajal ära helista!
Purgis!

Võsuke aga on haige&hale, oli terve nädalavahe ja on jätkuvalt. Miskine nohuviirus, mis ei taha üle minna.

reede, september 07, 2012

Ninatargutaja(d)

Koolikõnd
Kooli koridoris kuulen grupiga trepist laskuva pedagoogi häält. Pedagoog veenab, selgitab, põhjendab ja ma tean juba intonatsiooni järgi eksimatult, et ta räägib Putukaga.

Logopeedi ukse taga istudes kuulen: "Putuk, palun tasa! Lase teistel lastel ka vastata!" Vastata erinevatele lugemis- ja arvutamisülessannetele, kusjuures rehkenduste vastuseks on ikka mõni susihäälikuga arvsõna. "Putuk loeb ja arvutab väga hästi," ütleb logopeed pärast leebelt.

Lapsega alla garderoobi trepeldes pean maha loengu teemal: "Õpetaja tahab teiste lastega ka rääkida."

Garderoobi ukse taga istudes ja Putuka riietumist oodates jõuan ma selle kõik kirja panna.

---------------
Kokkamas
Võsuke löödi eile sõprade poolt lille, minemaks mingile Üritusele. Enne minekut tegi ta veel suppi ja vahvleid - 
Vilma muffinipulber basiilikuga, õli (vastavalt pakil toodud retseptile), sink, riivjuust. Nendest saab kokku väga ead pehmed vahvlid. "Mulle magusad asjad enam eriti ei meeldi," tunnistas Võsuke. 

Hari on asi, mis väga ruttu peast ei kao, nii jätkus tal seda täna hommikukski. Rääkisime keratiinist. Mina hooplesin oma küüntega (kõvad ja kiiresti kasvavad) tema oma juustega. 

---------------
Kas teie teadsite, et maatriks tuleb ladinakeelsest sõnast, mille algtähendus on emakas? Ja et nüüd kasutakse seda igal pool seal, kus vanasti kasutati sõnu "kude" ja "süsteem", jne. Tüütu.

----------------
Ma ei teagi, kas tegu on semantilise või ideoloogilise vastuoluga, kui inimene, kellele ma ütlen, et teooria "rasse pole olemas" on bioloogiliselt täiesti paikapidav, selle peale solvub. Kusjuures etnos ja rass ei ole ju sugugi üks ja sama asi. Oeh.

teisipäev, september 04, 2012

"Kasva ükskord suureks!"

Kaksikõde tuli ja kurtis, et ta kodus valitseb harjumatu tühjus. Ühest küljest kena, kui natuke enda jaoks ka ruumi saab, teisest küljest: "Ma pole ju kunagi üksi elanud!". Ilkusin: "Jaa, nüüd on sul aeg lõpuks suureks kasvada!"
Tema ainuke laps kolis Tartusse õppima. Jäid tema ja kass. 

Võsuke haub ka ärakolimisplaane. Ühtlasi haub ta mitmeid muid plaane, mis seda ärakolimist ilmselt edasi lükata ähvardavad. Tahab autot osta ja. Nõudsin ta käest igakuise söögiraha sisse: "Mina ei pea täiskasvanud ja ise teenivat last ülal pidama!". Tema vastu: "Niimoodi ei saa sa must niipeagi lahti! Mul on vaja korteri sissemaksuks raha koguda!"
Ee... ei tea, kas ma peaksin talle ütlema, et ega minul ei olegi tegelikult kiiret temast lahtisaamisega? Äkki see oleks ahistav kuidagi? Piirav? Kohustav? Igaks juhuks ei öelnud ma midagi. Jäi nii nagu jäi.

Kuigi mulle jääb üks laps veel, seega lähemad 12 aastat on seltskond kindlustatud, oleks ometi nüüdseks juba väga imelik mõelda, et kõrvaltoas ei kuhju enam massiliselt teismelist meesenergiat. Kõik poltergeistid jääks mõneks ajaks peremehetuks. 
On harjumus jõud, mille sarnast ei tea.

Rubriigist: "Miks inimesed lapsi saavad"
--------
PS: Putuk sai endale õelapse vana nurkse arvutilaua - kirjutuslauaks. Et oleks, kus koolitükka teha. Esialgu.

laupäev, september 01, 2012

Initsiatsiooniriitused

Meie kooli astus sel aastal üle 100 lapse - rohkem, kui riigikogus, nagu öeldi aktusel, arvestatav jõud. Neli esimest klassi. Mäletan enda pikki piinu aktustel, kus põhiline aeg kulus ootamise millal-minu-nimi-tuleb peale - tegemist on omalaadi initsiatsiooniriitusega, mis ei peagi olema ei mugav ega kergesti talutav. Rasked ja isegi valulikud füüsilised harjutused, nagu tundide kaupa sirgelt seismine ja rahulikult istumine käivad ju asja juurde. Tõsi, kui primitiivsetes ühiskondades märgistatakse selliste julmade riitustega enamasti inimese suguküpseks ehk täisealiseks saamist, siis moodsas ühiskonnas on esimene riitus nihkunud varasemaks ja märgib...  midagi muud. Igatahes niipalju on sel varasemate aegadega ühist - see tähendab hõimu vastu võtmist, staatuse ja rolli muutust.

Riituse põhiosa, laste nimede ette lugemise, neile aabitsate kätteandmise, klasside kaupa lavale rivistamise  ja pildistamise (Vaadake! Vaadake hästi, oo hundid! hüüdis Akela) vahepaladeks esinesid keegi koeramaskiga Lotte ja tema kasuvend Jänku-Juss haridusteemaliste klippidega. Kui Lotte muuhulgas Jussilt küsis: "Mis see liitmine ja lahutamine on?" teatas Putukas, kelle saatus oli just lava ette istuma pannud, õpetlikul toonil: "Lahutamine on mahavõtmine ja liitmine on juurdepanemine!". 
Terve saalitäis plahvatas spontaanselt plaksutama ja minu selja taga pomises üks abiturientidest (nendest, kes lapsi saali viisid ja pärast ära tõid) "Smartäss..." Putuka esimene koolipäev ja esimene riitus said endale korrapealt hoopis lustliku varjundi.

Nüüd on Putuk oma isa ja tema vanemate juures rituaalset koogieinet võtmas ja mina - mina peaksin koolikraamile nimesid peale kirjutama.