reede, aprill 25, 2008

Täiesti jubedalt

tahaks seksida. Pool aastat tsölibaati pole naljaasi.
Aga moraal antud juhul pole siiski see, et:
"ära mine lahku valelikust mehest, sul võib teda veel vaja minna"
vaid hoopis:
"Vaata teinekord hoolsamalt, kellega sa koos elama hakkad"

Nojah tegelt. Usalduskriis suhtes kisub libiido alla nagu naksti.

neljapäev, aprill 17, 2008

Every sperm is sacred

every sperm is good.

ehk, ah, ma ei hakka kirjeldama, vaadake ise: www.abort.ee - riigi rahadega loodud abordivastane lehekülg, kus ühtlasi halvustatakse ka raseduse vältimiseks mõeldud vahendeid nagu tabletid ja spiraal. Okei, seda et spiraal ja postinor on sisuliselt abordivahendid, teadsin ma ennegi, aga kõik tabletid ei ole seda mitte ja mis põhiline - sel leheküljel pole poolt sõnagi kondoomist ega steriliseerimisest.
Siin:
http://elukultuur.wordpress.com/2008/04/15/vastuseks-delfi-suudistustele/
esitasin kondoomide kohta küsimuse, millele vastati üldistatud hämamisega vastutustundlikust seksuaalkäitumisest, lahti seda ei seletatud.

Ma ei ole päris nõus päris kõigega mida www.skeptik.ee abordi kohta tõestada või ümber lükata üritab, abort on ikka päris jõhker asi. Seda ütlen ma ise aborti teinuna. Aga... et riigi rahadega loodud lehekülg sarjab igasugust pereplaneerimist ega paku ainsatki alternatiivi sünnitamisele, see käib mul kõrge kaarega üle mõistuse.
Minu abordid olnuks olemata, kui mu toonane partner poleks olnud samasugune tendentslik jobu, kelle jaoks kondoom oli midagi mõeldamatut (aga minu rasedus ei olnud lihtsalt tema meelest tema asi, onjä) . Väga paljud abordid saavadki alguse sellest, et mees nõuab endale õigusi, nagu kaitsevahendite kasutamatajätmine isikliku mugavuse huvides, aga ei taha hiljem võtta vastutust... Muuseas on mehe vastutus sellel leheküljel täpselt samamoodi lahti kirjutamata, kõik pallid lüüakse ainult naise (ja tema lähedaste ning sõprade) väravasse.
Kogu selle jura asemel võiks sel leheküljel olla ikkagi peamiselt rasestumisvastaste vahendite propaganda ja kasutamisõpetused ja meeldetuletus, et MÕLEMAD sigitajad vastutavad, olgugi et eostatud laps võrsub just naise kehas.
Oh fakk-fakk-fakk. Till ja tikud pole mänguasjad.
Ja siia kõrvale: http://www.ekspress.ee/2008/04/17/varia/2236-seitse-nuhtlust-naljahada-eel

kolmapäev, aprill 16, 2008

ma polegi enam

vaateaknashoppaja...
kujutad sa pilti

vaid hoopis:

The Dirty Little Secret



Deliberate Gentle Sex Master (DGSM)





The Dirty Little Secret

Innocent but fundamentally sexual, like the word "finger". You are the Dirty Little Secret.

Few women have the confidence for sex mastery, and among nice girls, like you, it's almost unheard of. So congratulations. You've had plenty of adventures, but you've remained a kind, thoughtful person. Your friends appreciate your exploits. They even live vicariously through you.

You seek pleasure, but you're not irresponsible. You are organized and cautious, and you choose your lovers wisely. One, you don't like dirtbags. And two, you like to maintain control. Or at least lose it selectively. You might notice that older men single you out. They have an eye for your sensual nature. Take it as a compliment.

You enjoy making people happy, and it's inevitable that many guys will fall harder for you than you for them. You're not completely comfortable in a serious, long-term relationship right now. Our guess is that the key to extended happiness will be finding a responsible, but kinky, mate.

Ma peaksin vältima: The Hornivore (RBSM), The Manchild (RBLD), The Last Man on Earth (RBSD)

ja hindama: The Bachelor (DGSM), The Backrubber (DGSD)

Your exact female opposite:

The Wild Rose

The Wild Rose

Random Brutal Love Dreamer

Link: The Online Dating Persona Test

mjaa

Põnev oleks kui ma saaksin oma olulisemad eksid seda testi tegema - Tanel, Aleks ja... (ei ütle. aga tean küll, kes.)

Mh võiks seda teha Sol ja Kudzu ;) ja veel kes iganes.

test on muidugi ilgelt pikk ja tüütu ja ingliskeeles, aga selle viimase osas saab abi siit

kindel surprise

Tanel hoidis esmaspa õhtul Ott, tõi ta koguni lasteaiast ära. (oma Porkuni alturtsi ma sellest hoolimata veel valmis ei saanud. Palju rutiinset niki-näki-nokitsemist, brööh.) Olivad Taneli juures rotti kiusanud. Ott asjaga rahul, väga rahul. Lisaks kinnitas Tanel veel kord et jah ta hoiab Otti sel nädalavahetusel, nii et... kui välk sisse ei löö saan ma koorilaagris täiega laulmisele pühenduda.
Tervmuuseumis kah palju nikitsemist eesti eksiilarstide näitusega. Kevad ja kõik muu suht segavad. Väsimus. Tahaks joosta ja lehvida, looride heljudes üle aasade kepselda, mitte millelegi mõelda, juurelda, arutleda.
Tallinna õhk on kohutavalt sudune. Ma pean mingi valemiga kesklinnast ära kolida saama, isegi Mustamäel on puhtam õhk kui Sügise tänaval. Jumalaeest ma loodan et Tanel läheb Otiga nädalavahetusel kuskile puhtamat õhku hingama. Tal on juuu auto.

Ja psühholoogile ma eile ei saanudki, ta oli haige. Niiet paluks mu vaimset tasakaalu mitte eriti kõigutada. Järgmine võimalus alles nädala pärast seda praavitada.

esmaspäev, aprill 14, 2008

totter lugu

Eile jäin jälle laulukooris magama. Suu lahti ja ilmselt ka häälitsedes, poole laulu pealt igatahes. Laul ise oli vist "Nissa la bella".
Mäletan kuidas teised mind üles torkisid ja ma kogu hingest pingutasin, et uneuimast välja tulla, aga ei õnnestunud, ikka vajus laug lonti ja teadvus kõndis minema.
Pärast Nissa lõppu jalutas teadvus tagasi suht reipana, väike restart aitas.
Kass tormas siiski mulle kohvi keetma.

Väidetavalt olevat ma isegi viisile üsna pihta häälitsenud, ainult tämber oli madalaks jäänud.
Loogiline. Uneajal lihased lõtvuvad ja lõdva hääleaparaadiga vajubki hääl ära.

Ma pean sellest arstile rääkima, see lihtsalt ei ole normaalne. Päris nii hull asi veel ei ole, et ma tänaval tukku kukuksin, aga siiski - täitsa väljamaganud peast ja normaalsel ärkveloleku kellaajal, aktiivse tegevuse juures niimoodi ära vajuda näitab ikka närvisüsteemi tegevuse häireid.

Õnneks ei juhtu mul selliseid ärakukkumisi kunagi Oti juuresolekul, isegi mitte bussis-trollis, mis on üldiselt väga uinutavad kohad.

Lagle käis külas, tuli laupäeval ja lahkus pühap suht enne kooriproovi. Lastel oli lõbus. Ott kakles Tiia-Triinuga ja ei lasknud enamasti sellest ennast häirida, kui temast tublisti pikem ja osavam tüdruk teda trünnis. Lihtsalt trünnis vastu. Ainult üks suurem draama juhtus, kui Tt lükkas Oti minu meetrikõrguse kitsa lavatsi pealt alla, aga siis kah sai haiget põhiliselt Oti ego. Pisikese hiigelsuur ego. Eks Piret oli siis seltskonnas see kõige väiksem, kes pidi ise meelelahutust leidma näiteks rosinate külvamises köögipõrandale.

Lavats on muide tegelikult massaazilavats ja Ott on sealt korra varem ka alla kukkunud, kui ta mulle öösel kaissu ronis ja mina selle peale ärgata ei suutnud, ega teda seina poole ei tõstnud. Ma ei tohi kahjuks selle jalgu lühemaks saagida, lavats kuulub ametlikult veel meie majaomanikule. Mulle meeldib kõva ase, muidu ma kaaluks selle väljavahetamist.. aga Ott magab nüüd juba ilusti kogu öö omas voodis. Niiet pole vaja.

10 nõuannet?

kui ma saaksin ajas tagasi minna ja 16aastasele iseendale nõu anda - idee pärineb siit

siis kümmet nõuannet ma kokku ei saaks, kolm aga ehk küll:
1. ära, kurashk, kepi selle Mittehumanoidse Eluvormiga, jumalast mahavisatud vaev ja raisatud 3 aastat
2. sa oled ilus tüdruk, saad aru? ära põe oma välimuse pärast, riietu julgemini, kohe-kohe hakkab eestis kaltsupoodide buum, kust leiab lahedaid hilpe peaaegu ilma rahata
3. ole julgem. üldse. igas mõttes. sa oled rohkem väärt kui sa arvad. igal juhul pole sa halvem kui teised.

Ma võiksin muidugi ka targutada teemadel, et kasuta igal juhul kondoomi, isegi kui arvad et sul on ohutud päevad, aga ma ei tea kas ma seda nii väga tahaksingi - siis ei oleks mul ju Aapi. Üldse ei kahetse ma mitte midagi sellist, mis on mind viinud minu laste saamiseni. Küll aga ütleksin ma 22aastasele iseendale, et:
4. sa ei jaksa maailmasammast mängida, delegeeri pool vastutust oma abikaasale. ülekoormuse ja hüljatustunde kompenseerimine armukese pidamise läbi ei aita sind teps.

neljapäev, aprill 10, 2008

blogimäng

Leidsin Kukupai blogist ja kuigi mulle ei pakutud, korjasin üles:

1. Haara endale kõige lähemal asuv raamat.
2. Ava see leheküljelt 123.
3. Otsi üles viies lause.
4. Kopeeri oma veebipäevikusse järgmised kolm lauset.

Raamat on töölaual, Asta Villmanni "Post Scriptum"
lause:
Maailma kaunemaid linnu, öeldakse, merelt vaadates iseäranis. Mina aga vaatlen teda hetkel ülevalt lausa "lagipähe", nii et jääb nägemata linna kaunis profiil, kui tal seda ongi - hakkan äkki kahtlema, sest kes ütleb, et inimesed seda teps ära ei vaheta mägede siluettidega taevrannal, millede vahel ta asub...?
Maailma lennuvälju, seevastu, võib vabalt üksteisega ära vahetada, nii seest kui väljast.

Kes tahab, tehku ise ka.

Sammulugeja

Sain muuseumist sammulugeja laenuks ja üritan ära testida, kui palju ma igapäevase kulgemise käigus reaalselt liigutan. Ajendatuna Kudzu sportlikest üritustest.
Täna hommikul sain täiesti hämmastava tulemuse - kuigi me sõitsime jupi maad trolliga ja reaalselt kõnnitav teekond kodu-lasteaed-muuseum marsruudil vähenes 2,3 kilomeetrini (tavalise 3 asemel) osutus kõnnitud sammude arv üüratuks - 6261. Ja sammulugeja väitel kulutatud kalorite arv oli 296, aga seda mina ei usu, sest teadupärast raskemad inimesed kulutavad liikumisele rohkem kaloreid ja mul oli osa teest veel 15kilone Ott kukil.
Ilmselt kõnnin ma lihtsalt väga lühikese sammuga. Kõrged kontsad pealegi annavad oma osa.
Aga väga rõõmustav, sest kui eeldada et ma Otiga koju tagasi minnes teen vähemalt sama palju samme, tuleb välja, et igapäevaselt nõutava tervisliku koguse 10 tuhat sammu, saan ma tehtud uhkesti.

kolmapäev, aprill 09, 2008

Käisime


Otiga tantsuklubis. Vanalinna muusikamaja sisetrepile oli üks kaval poisike sisse seadnud lastelõksu väga paljude pisikeste mudelautode kujul. Ott seal igatahes enam kaugemale ei saanud, õnneks oli Tanel ka kohal ja tuli saalist välja Otiga vestlema. Jätsin ta lapsevahti ja sain tantsidagi. Hiljem muidugi istusin ise lastekarjas, huvitaval kombel mängisid selle kollektsiooniga peamiselt väikesed tüdrukud. Kui need ära tüdinesid, üritasin Otti saali meelitada, aga tema teatas, et ei liigu autode juurest kuskile, ent minule soovitas korduvalt: "mine tantsi. Mine-mine tantsi". No mis seal ikka, kolmeaastane peaks juba ka suht ise hakkama saama, järgisin poja instruktsioone. Ja kell saigi kümme just siis, kui mehed kreeka meremeeste tantsu hakkasid tantsima - selle vastu ilmutas isegi Ott huvi. Aga midagi pole teha, homseks lasteaiapäevaks vaja välja puhata.
Kui Tanel märkas, et me minema asutame, ilmus ta tantsusaalist klõpsti uksele ja tegi mulle kaks märkust, ilma milleta ei saaks ma ilmselt Oti kasvatamisega kohe mitte kuidagi hakkama. Esimene:"Ta hakkab juba lonti vajuma jah"; ja teine oli pikem: "Kas Otil kindaid ei ole? Enne kui te tulite, olid tal käed külmad". Teinud selle üleinimliku lapsevanemliku pingutuse, jätkus vapral mehel veel nii palju jõudu, et Otile jope selga ajada ja ta mulle üle Muusikamaja ukse kukile anda, siis aga vantsisime meie Otiga läbi vanalinna kodu poole ja vaene väike Tanel jäi meist maha, auga ärateenitud puhkusesigaretti suitsetama. Ausaltöelda - ega ma ei oodanudki, et Tanel oma ilmselgelt lontivajunud ja eeldatavalt külmetavate kätega lapsele koduni küüti pakub (see poleks lihtsalt absoluutselt tema moodigi), aga noh... need märkused olid sellisel juhul ikka eriti kohatud. Hoidku omale. Teinekord.
Igatahes jala võttis kojujõudmine meilt pea terve tunni! Või mina kah aru ei saa mismoodi.. aga koduuksest sisse astusime viis minutit enne kella 23-e. Müstika. No meil oli vähemalt lõbus. Koju tulla. Pime ja tühi vanalinn on omamoodi romantiline ja Otile meeldis.
Tänu sellele, et me vankrit enam ei kasuta, millest tulenevalt Ott mul pidevalt kukil istub, paluks mitte imeks panna poriseid jalajälgi minu õlgadel ja määrdunud mütse, mis lapsega manööverdades pidevalt maha kukuvad. Tibi olen ma ikkagi, kõigest hoolimata!

lõpp pleegitamisele

Olen miski paar aastat värvinud oma juukseid peamiselt pleegitavate värvidega, küll heledaks, küll punaseks, minu loomulik juus on see tüüpiline eestlaslik kartulikoorekarva, mis lapsena oli blond. Nüüd otsustasin et aitab naljast, otsisin poest kõige kartulikoorema värvi mida leida suutsin ja andsin oma halvima, et loomulik juuksevärv uuesti pähe saada. Et ei peaks enam väljakasvavaid juuksejuuri pahura näoga põrnitsema.


Aga kuna päris loomulikuks ikka ei saa asja jätta, tegin mõned roosad salgud juustesse. Nende puhul vähemalt ei hakka juuksejuured väga kriiskama. Ei, ma olen üldse tibiks hakanud - vaadake mis saapad mul jalas on ja beez seelik ja üldse!





nagu mamma Adams ütles - aga - pastelltoonid???

Muzääz...
probleem
juuksed on pisut sorakad, tahaks vist lõikamist aga lõigata ei raatsi.
Et varsti äkki saab juba patsi panna neid.
Ja seni siis.. möhh.
Lokke teha ka ei taha.

esmaspäev, aprill 07, 2008

teate see on mõnitamine

et elatise väljanõudmine kohtu kaudu võtab pool aastat kuni aasta vähemalt ja seda peab Harju Maakohus ise asjade normaalseks käiguks.
Et elatisabi seaduse kohaselt saab last kasvatav vanem ainult 90 päeva, mitte rohkem. Seda elatiseabi.
Et elatisabi seadus kehtib ainult alates sellest aastast sisse antud elatise hagide kohta, niiet Aleksi keissi asjus ma seda ei saa.
Et mitte kedagi ei huvita, misasja see laps niikaua sööma peab, kuni kohtud oma otsuseid valmis munevad.
Et põhimõtteliselt täpselt vanaviisi on lapsega mittetegelev lapsevanem seaduse silmis tabu ja vastutusest vaba ja puhas poiss ja kena ja hea ja tore inimene.

neljapäev, aprill 03, 2008

tuleb välja

et ma ei ole ainuke naine, kelle lapse isa arvab, et eksnaise kodu on tema territooriumi pikendus, kuhu ta võib oma tahtmist mööda suvalisel ajal ette hoiatamata sisse ja välja jalutada (tõsi, sellest kombest sain ma pingelise sõdimisega lahti) aga mis hullem, et ekslapse ellu võib ta samamoodi oma suva järgi sisse ja välja jalutada, lubada ja mitte kohale ilmuda, jupitada, kaost tekitada.
Ja et ma pole ainuke ema või üldse inimene, kelle meelest selline olukord on ebanormaalne ja lapsele kahjulik. Et asjatundjadki eeldavad, et esiteks, lapsega suhtlemisel peab olema kindel kokkulepitud kord ja teiseks, kokkulepetest tuleb kinni pidada.

kolmapäev, aprill 02, 2008

ma olen

oma kurbuse lõksus
ma ei saa sellest välja
aga kurbust peetakse nurjatuks ja ebasotsiaalseks
mida ma teen?
kasti pandud
kahtluse alla pandud
ära keelatud

faking identiteet

vastuseks Ramlofi artikli sabas möllanud mulle vastuvõetamatutele seisukohtadele:

kui identiteet peab olema midagi nii väga jäika ja kindlaksmääratut, siis olgu see pigem olemata.
Minu ettekujutus asjast on olnud pigem, et identiteet on häguste piirjoontega, keskelt tuumaks tihenev, ent teiste identiteetidega servast sujuvalt segunev nähtus. Ja inimese liikumine oma erinevate identiteetide vahel võib toimuda jumala sujuvalt, mh võib inimene korraga kasutada ka mitut identiteeti, kui vaja. Selles pole midagi skisofreenilist, peaasi et ta iseennast ära ei unusta.
Muidugi on olemas terve rida meist piisavalt kaugel asuvaid identiteete, millega meil polegi midagi otseselt ühist, aga teiste tuttavate ja osaliselt sarnaste inimeste kaudu võime siiski leida kaudseid ühisosi.
Skisofreeniliseks lähebki asi siis, kui inimene tõmba eri identiteetide vahele jäigad kriipsud ja teatab et erinevate identiteetide segunemine pole võimalik. Sest sellise käitumisega salgab inimene maha omaenda olemasolu üsna mitmeid tahke. Neid, mida ta ei pea lubatavateks.
Just need kriipsutõmbajad saavadki tavaliselt internetis anonüümselt lamisejateks, oma viha väljaelajateks, seksuaalselt ülemäära vabameelseteks ja üle mõistuse suuremeelseteks netihoolikuteks. Nagu Wildika blogis kirjas.

Just nimelt jäik identiteetide lahterdamine ja kriipsude mahatõmbamine teevadki võimalikuks isiksuse lõhenemise. Ei miski muu.