kolmapäev, september 26, 2007

huvitav kaubanduseksperiment

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17012457



Postimees/ScanpixTallinna Kristiine linnaosavalitsus otsustas alaealistele õlut müünud Kristiine Prismalt alkoholimüügiloa ära võtta. Poole aasta pärast võib Prisma taotleda loa taastamist.

Hurraaa! Pool aastat vähemalt on Tallinnas selline pood, kuhu võib minna peale tööinimeste-lapsevanemate-kärukuhjajate invasiooni lõppu ja ENNE KELLA KAHEKSAT oma kohukest ostma, kartmata, et paanikas alkotarbijad teid enne kassat jalge alla tallavad.
nagu siin kirjas

Ma söön kellegi mütsi ära, kui Kristiine Prisma külastajaskond hoopis ei kasva selle peale. Käive vist aga mitte, sest alkohol ja selle juurde kuuluv on tavaliselt kallim kaup kui muu.

eile

oli lastevanemate suur üldkoosolek. Arvasin et kestab tunnikese, aga venis 3 tunni peale, Aap hoidis kodus Otti. Hakkama said ja polnud häda midagi.
Teemad:kooli saavutused, koolivorm kohustuslikuks, puuduolevad õpetajad, käsitöötunnid, inglise keel. Probleem mis mind ei puuduta - et lapsevanemad võtavad lapsele koolist puhkust minemaks välisreisile ja seda kõige pingelisematel õppetöö perioodidel nagu ntks maikuus. Direktor palus seda mitte teha ja lisas et vähemalt maikuus ta sellist luba ei anna.
Pärast üldkoosoleku ettekandeid, mis niigi venisid, lastevanemate küsimused stiilis: mul ei ole koolivormi vastu midagi, aga miks minu laps peab seda kandma? (okei, tegemist oli 9ndiku emaga, kelle laps, saades vormi kätte aastavahetuseks, oleks seda tõesti ainult väga lühikest aega kandnud) ettepanek vabastada üheksandada klassid koolivormikohustusest. Vaidlus. "Kas teil on seaduslikku alust koolivormi kandmist nõuda?" "Koolivorm lõpetaks võidurelvastumise laste riietumises ja laseks keskenduda õppetööle" "Kui ainult 4 last klassis koolivormi kannavad siis see on ju võidurelvastumine, see jätkub" "Minu laps lihtsalt ei pane vormi selga"
Kusjuures westholmi koolivormi detailid on väga ilusad ja võimaldavad väga mitmekesist valikut. Ainult kallis on see koolivorm, raip, ma ju tavaliselt ostan lapsele riideid kaltsukast. Protesti tõstsid aga just rikkamad vanemad. Haah.
Söögivahetund. Kuna söökla on väike, peavad lapsed mitems vahetuses söömas käima. Noh see on muidugi jabur, et kaheksandikel on söögivahetund varem kui seitsmendikel, kelle koolipäev on lühem.
Ja seda vaidlust mis käis lapsega välismaale mineku lubamise kohta ei jõua ära kirjeldada, geniaalseim oli ühe ema kild: noh aga kui sel lapsel ongi kehvad hinded ja oht et ta klassikursust ära ei lõpeta, jumal hoidku, mis siis, kui vanemad otsustavad et ta võib ja väärib kooliaasta kõige pingelisemal perioodil paar nädalat puhkust, siis ta peab seda saama, saab temast kraavikaevaja JUMAL HOIDKU MIS SIIS... (jutu point jäi mulle segaseks, et miks peaks tulevane kraavikaevaja välisreisile minema just kooliajast. Välisreisid on üldse nagu rohkem rikaste rida). Direktor, kes muidu suht uimane kuju paistis, vastas ilusti, et lapse harimine gümnaasiumis on üldiselt lapse ja ta vanemate vabatahtlik valik, aga tema ei kavatse gümnaasiumis kraavikaevajaid küll koolitama hakata ja sellele paberile allkirja ei anna. Keegi ei saa muidugi keelata vanemail koos lapsega ilma direktori allkirjata välismaale sõita.

Pärast klassis - samad teemad veel kord üle, söögivahetund(klassijuhataja lubas vaadata, et ehk saab 8ndikel tõsta hilisemaks), SOS puuduvate (peamiselt inglise keele) õpetajate pärast, laste ropendamine ja koolikaklused. Palve et uus vene keele õpetaja võtaks natuke hoogu maha, teeks tasemetöö ja arvestaks sellega, et eelmise aasta õpetaja ei õpetanud lastele pea midagi.

Tuleb välja et hiljuti oli mõnede poiste (õnneks mitte Aap) vahel olnud nii räme kaklus, et osalised päädisid peapõrutustega, üks neist haiglas.
Sõna võeti nii ja naa, üks isa rõhutas, et lastele tuleb jätta eneseregulatsiooni võimalus ja et poisid kaklevad niikuinii ja on alati kakelnud, mina arvasin, et eneseregulatsioon väga hea, aga katsuks kuidagi nii, et selle eneseregulatsiooni käigus kedagi kasti ei lööda, mille peale kuulsin jälle midagi übergeniaalset paari ema suust: aga seda on ju läbi aegade koolipoiste hulgas toimunud, ja alati on kedagi ka kasti löödud (dziises, ma loodan et ma kuulsin valesti või sain valesti aru. et see ema kasutas kastilöömise väljendit mingis teises tähenduses. muidugi on niisugusi asju juhtunud, see ei tähenda, et sellega peaks leppima või seda normaalseks pidama. kuidas saab üks ema niisugust iba suust välja ajada?) Tähendab - poisid tuleb kaklema õpetada. Tervisekaitsetunnis neile väidetavalt traumadest on räägitud... aga nad nagu ei taha aru saada, kui habras on ikkagi inimelu. Et mängideski võib juhtuda nii räige peapõrutus, et...
Klassijuhataja idee oli teha poiste pingete maandamiseks korralik poksimatsh kinnastega ja ringis. Hea mõte.
Heakene küll.
Lõpuks kontserdipiletite raha korjamine ja saime koju.
Ja koolivorm tuleb ära tellida ja ära maksta enne 4ndat oktoobrit.

teisipäev, september 25, 2007

ilusad mehed

Käisime nädalavahetusel Helbe juures, õhtul kui lastekari magama oli saanud, ajasime kolmekesi Manniga juttu - teadagi meestest, kellest veel. Mh tuli teemaks meeste välimus.
Mul on ammust ajast nõrkus pikerguse näokuju ja pika nina vastu, kõik mu pikaajalised suhted ja suured kired on sellele mudelile kasvõi kaudselt sarnanenud. Isegi Tanel on pikliku näokujuga. Boonusena veel põsenukid lisaks. Aleks oli pikliku näo ja pika ninaga, põsenukke paistis küll vähevõitu. Ja Mittehumanoidne Eluvorm oli ka loomuldasa pikerguse näoga. Loomulikult ei anna ainult pikergune kuju näole kogu ilu, aga ntks laia näo ja lühikese ninaga mehed ei ole mu jaoks ilusad.
Mainisin, et Agur on väga ilus mees ja Margus Kiis ka. Aga välimus ei ole ju veel kõik! See et ma ilu hindan ei tähenda nagu oleks see mu jaoks peamine. Kui oleks, siis noh Tanelisse poleks ma armunud... Paks rahakott pole ju ka oluline, ega auto mark. Iseloom ja vaimsed võimed on olulised. Ja kumbagi ei ole lihtne kohe alguses selgelt näha. Kahjuks. Vaimsete võimete alumist piiri ehk kuidagi veel saab testida, iseloomu tundmaõppimiseks ei ole kasu ka teise inimese tuttavate iseloomustuste kuulamisest.
Ühed kõige ilusamad mehed, keda ma tean, on meie koori poistest Heli lapsed. Eriti Jussi ja Joonas. Taavi on selleeest kõige targem ;) lausa masendavalt tark.

Olgu öeldud et ma hindan naiste välimust samamoodi. Ma mõtlen silmadega. Kuigi ma tunnen südamega. Helbe näiteks on väga ilus naine. Põsenukid ja puha. Tal oli külas üks kahe poisi ema, kelle nimi mul kahjuks meelest läinud, tema oli kohe eriti ilus. Kõige ilusam naine keda ma tean on Elo-Mall.
Aga see on välimuse ilu. Vaatamise jaoks (kuigi - olek ja hoiak loevad ka määratult ja kui need on rumalad, siis ei hakka ilugi silma.)
Pikaajalised sõbrad tekivad ikka teistel põhjustel ja kas need põhjused on olemas, see selgub ajapikku.

esmaspäev, september 24, 2007

öös on kassju

Robert on kõvasti juurde võtnud pärast meie juurde tulekut, kõtukene punnis ja pehme. Kui ta ahjuesise kaitsevõre vahelt läbi lipsab, teeb kõhukene kahe võrepulga vahel "plumps". Üldiselt armastab ta seal kitsaste pulkade vahelt elegantselt läbi hüpata - aga talle ei meeldi hüpata üle võre. Liiga hoogu sattudes põrutab Robert lihtsalt peaga vastu võrepulka, niiet mu kipsplaadist seintes on juba võre kinnituskohtadel augud sees. Koos Otiga saavad nad selle õnnetu resti sealt varsti maha.
Öösel suvalisel kellaajal 2st-6ni haarab Robertit aktiivsusepuhang, ta ronib minu euroalusest moodustatud magamiseaseme alla (oma gabariite küll alahinnates aga seda osavuse ja paindlikkusega kompenseerides), kargab sealt välja, saagiks saadud mõni pehme tähepusle mati täht, rapib seda, jookseb hirmsa klobinaga kööki ja tagasi, arvutilauale, toolile, tugitooli, minu asemesse, üle minu, üle Oti (kui Ott mul kaisus on), jne. Roberti trajektoor joonistab tuppa väga segase sasi, hommikul ärgates jäävad mu mõtted sellesse kinni.
Aabi uue Nokia laadija (see peenema otsaga) näris ta katki. Sestpeale ma kardan kõikide oma rohkete juhtmete pärast ja kui meeles seisab, peidan kodunt lahkudes arvutihiire ära

neljapäev, september 20, 2007

tegelikult ma ju armastan teda

Tanelit. Armastan jah. Ja ma tahaks teda tagasi.
Aga ma ei saa isegi mitte üritada teda tagasi saada sest ma tahan teda tagasi mingi teistsuguse inimesena. Sellena, keda ma endale ette kujutan. Mitte sellena kes ta oli ja jätkuvalt on (sest jätkuvalt kuulen ma tema suust asjade ja põhjuste ilusamaksparemaksvaletamist)
Ma tahaks et tagasi tuleks selline Tanel kes ei valeta ja kes tahab ise koos minuga väljas käia ja täitsa ise tahaks minuga koos olla ja. Ja kes ei valetaks iseendale, rääkimata mulle valetamisest.
Sest - nii nagu ta minuga käitus... oli see tema poolt küll räige endalevaletamine kui ta arvas et armastab mind.
Ja minu rängaks kohuseks oli siis tõde ära arvata ja tema eest ära teha. Arvate et mul oli tore? Ei olnud. Ma ei tahtnud seda teha, aga kuna mina endale niimoodi valetada ei oska, siis... ma lihtsalt pidin.
Ja nüüd ma ka ei saa üritadagi teda tagasi saada sest selline üritus tähendaks ju et ma peaksin teda aktsepteerima sellisena nagu ta on - valetajana. Kusjuures ma võin kasvõi peavalutablette võtta selle peale, et kui ma esineksin alandlikus stiilis: tule tagasi, mina eksisin, sinul oli õigus (mis on vale - õigus oli MINUL) siis ta tulekski. Ülbelt ja solvunult ja kompensatsiooni nõudes.
Tere ma seda tahan jah.
Niiet tuleb tugitooli käepidemest hammastega kinni hoida ja vastu pidada.
Ja nüüd ma luban - kui ma vähegi suudan - et rohkem ma siin niipea Tanelist ei räägi, kui just midagi väga uut ja huvitavat tema poolt ei tule - mind on ennast ka ära tüüdanud see, et ta mu mõtetes kogu aeg faking esikohal tolkneb. Välja, välja kurivaim!

vaadake ette

mida te oma blogides räägite :D
http://www.youtube.com/watch?v=BAgE2fFUooc&mode=related&search=

kolmapäev, september 19, 2007

Sea aasta

http://www.vara.ee/horoskoop/hh01.shtml
17. veebruaril 2007 sai alguse ida astroloogias 12 sodiaagimärgi - Sea - aasta.Eelmine Koera aasta oli aasta, mil kujunes kõikide meie tegemiste juures välja struktuur ja kord, siis Sea-aasta on aasta, mil tuleb hakata nautima eelmise aasta vilju. Oluliseks saavad sellised märksõnad nagu mugavus, turvatunne ja stabiilsus. Seepärast pööravad enamik inimestest oma pilgu ka kodustele asjadele, püüdes muuta oma koduse keskkonna turvalisemaks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil saavad teoks paljud sellised projektid ja soovid, mille ettevalmistusega eelmisel aastal algust sai tehtud. Nende projektide ja plaanide edukus on samas otseses sõltuvuses sellest, kuivõrd hästi eelmisel Koera-aastal vajalikud ettevalmistused tehtud said. Seetõttu on Sea-aasta aasta, mil tuleks lõpetada pooleliolevad projektid, viia täide oma eesmärgid ning öelda mõningatele inimestele ka “head aega”, kes enam Sinu elu positiivselt ei mõjuta.Sea-aastat teatakse tavaliselt ka kui aastat, mis toob teatava kergenduse, kirglikkuse ja eeldab kõikide asjade juures suuremat kannatlikkust. Samas mängivad lisaks sellele kõikide asjade juures väga suurt rolli ka järeleandlikkus, sensuaalsus ja naudingud. Viimase sodiaagimärgina esindab Siga “taganemist”, mistõttu suudavad enamik meist aktsepteerida asju just sellistena nagu nad on, see kehtib ka inimloomuse käsitluse kohta. Kõige suuremaks riskiks võib Sea-aastal kujuneda liigne naiivsus. Seetõttu kalduvad paljud inimesed uskuma liialt kergekäeliselt välja pakutud võimalusi ja kuulujutte, mistõttu on oht kergesti sattuda probleemide ja raskuste keskele.Sellel aastal tuleks tavapärasest tähelepanelikum olla oma väärtuslike esemetega, sest varguste oht võib olla suur. Kõikvõimalikud ärilised ettevõtmised tuleb rajada aususele ja seaduslikkusele, sest vastasel korral võivad hilisemad tagasilöögid olla vägagi valusad. Ärilistes asjades on edukus kiirem tulema juhtudel, kui tegevused on rajatud eetilisusele ja puhtsüdamlikkusele.Kõik asjad, millega sellel aastal kokku pead puutuma, omavad teatud määral lõpuleviimise iseloomu. Seetõttu tuleb meil kõigil enam keskenduda mitmesuguste projektide lõpetamisele ning viljade nautimisele.
/.../
Aiatöödega, käsitööga, loomadega või spordiga tegelemine peaksid olema need tegevused, mis sellesse aastasse suurepäraselt sobivad.

ikka teeb küll

see ikka teeb haiget. see, kui isad oma lastest ei hooli. See et mul on mõlema lapse isadega niimoodi jopanud, et mõlemad ainult tuututavad sellest, kui väga nad oma poegi armastavad, tegelikkuses...
häh, mis armastus see on, kui sa ei pühenda inimesele aega, hoolt, tähelepanu ja vaba vaimujõudu. see ei ole armastus, see on teesklus

Mõni võiks nüüd tänitada: sa läksid ju temast lahku, mida SA VEEL TAHAD

noh ma tahaks, et inimene ei valetaks, et ta KÄITUKS oma sõnade kohaselt. või siis räägiks nagu asi tegelikult on.
et ei oleks silmakirjatsust, argust, vaimunõrkust

teisipäev, september 18, 2007

väike ülevaatus

olen nüüdseks
35 aastat vana
80 kilo kerge
ja 167 cm lühike

mul ei ole kõrgharidust, on ainult Tartu kunstikooli haridus. mis oluliselt kahandab minu väljavaateid tööturul. mul pole ka autojuhilube, mis on juba tõsisem puudujääk. oleks need load, saaksin kasvõi prügiauto juhiks minna - need teenivad 30 tuhhi kuus.

mul ei ole oma kodu, elan üürikas, seda ma eriliseks puuduseks ei pea. samuti nagu auto, jne puudumist.
olen oma elu jooksul pikemalt ja tõsisemalt koos elanud kolme mehega -
Peeter, minust 4 a vanem (aga tema kohta me otsustasime emaga, et tema ei lähe mehe kirja, ta pole isegi mitte humanoidne eluvorm. ma olin siis väga noor ja eluvõõras)
Aleks minust 2,5 a noorem (abielu ja suur-paks armastus, mille ma lolli peaga ise ära rikkusin)
Tanel minust 8 v 9 a noorem (ma teadsin algusest peale, et see on üks vale suhe, aga näe ikka lasin ennast ära rääkida, loll)


Aleksiga on mul 1 laps, Aap, praeguseks 14 a vana, 181 cm pikk, ei tea kui palju kaalub (80?), igavene vibalik. Koolis läheb nii enamvähem, intellektiprobleeme siiski ei ole, iseloom on laisavõitu. õnneks rahulik.

Taneliga on mul 1 laps, Ott, praegu 2,5 a vana, umbes 90 cm pikk (eks sa katsu siukest vingerdist mõõta) 15 kilo raske, tragi tegelane aga kuidagi üliemotsionaalne. ma olen temaga kõvasti kanaemam kui ma Aabiga olin.

Mittehumanoidse eluvormi juurest jalga lasta õnnestus mul ilma ennast suurematesse pahandustese mässimata. Kuulu järgi ei läinud ta hilisematel pruutidel ja muudel sugulastel sugugi nii hästi.

Pärast Aleksist lahkuminekut paranes mu majanduslik olukord märgatavalt, emotsionaalses plaanis aga olin väga katki. Võttis kaua aega enne kui sellest mingilgi määral üle sain.

Pärast Tanelist lahkuminekut:
Mul on läpakas millega alturtse teha, korralik hiir, Taneli vanemate kingitud väike ahjuga pliit ja televiisor, remonditud vannitoapõrand, riiulid seinas, Aabil minu vana arvuti, muud pudipadi. meilt varastati meie kooselu kestel päris palju asju, sellest hoolimata võin praegu omaks nimetada suure hulga vara, mida ma ilma Taneliga koos elamat vist ei oleks julgenud nii ruttu osta. Tanel maksab Otile (praegu veel nurinateta) kuus 3 tuhat krooni elatist, ise käin tööl praegu poole kohaga, saades 3,5 tonni palka. Uuest aastast lähen tööle täiskohaga ja palk peaks ka tõusma.
Emotsionaalselt on kah kõik muidu OK, kui mitte arvestada pidevat valu südame vasakus vatsakeses sellepärast, et Tanel ei tegele Otiga niipalju ja nii meeleldi kui peaks. Aga see valu jääb tasakesi foonile, pole hullu.

Üldiselt on Tanel mu meestest objektiivselt võttes ikka kõige parem olnud. Me lihtsalt ei sobinud.

Huvitav kas see areng jätkub? Imelik mõelda... saan veel parema ja noorema mehe, kellega ma veel vähem sobin? Ehk ei maksaks üritadagi. Jama rohkem kui asi väärt.

Tahaks:
oma korterit, oma autot, juhilube, kolme tuba, veel ühte kassi ja taksikoera. Ja nõudepesumasinat. Ja pedagoogi pabereid.
Tahaks jah, aga ei pea, ilma saab ka.

Millega ennast kokku võtta? Lühidalt: olen toimetulev luuser.

tehtud

viisin Aleksile adresseeritud elatise kiirmenetluse avalduse sisse. kui muud kasu pole siis Aleksipoolse täitmatajätmise korral on vähemalt tõestatud põhjus Aabil kunagi Aleksit ka rahalise abi mõttes eirata.
Väga ebamugav muuseas on niisugusi pabereid üldse täita. Eriti kuna ma Aleksi kodust aadressi ei tea ja ei tahagi teada. Kas selline asi ei peaks olema pigem võimuorganite pädevuses välja uurida?

kardan et samad paberid tuleb ka Taneli aadressil esitada. Juba ta vingub, kuidas tal on raske rahadega toime tulla. (mida fakki. talle jääb pärast mulle elatise äramaksmist endale kätte sama palju või rohkemgi kui minule kolme inimese kohta).
juba püüab kaastunnet äratada.
sry
ma ei tunne enam kaasa

eriti seetõttu, et Otiga tegeleb ta endistviisi vähe (olgem ausad - rohkem jah kui Aleks Aabiga tegeles. aga mu sentimendivarud on nüüd lõplikult otsas) ja ainult siis kui mina küsin ta käest lapsehoidmist ja ainult siis kui talle minu vaba aja veetmise viis sobib

ülemus andis käsu

minna sinna
http://www.muuseum.ee/et/kuum/uudised?news_id=519
3ndal oktoobril
tegelikult tegi ta koguni ettepaneku esitada ettekanne, aga seda mina ei julgeee... mis autoriteet ma ka olen. Puhta praktik. Pealegi ei paista ürituse kirjeldusest, nagu seal nii väga mingeid ettekandeid toimuks.

teiseks toimub 29ndal üritus nimega "Tulekahikaheks kummardamine" Kuna Tulekahi tuleb tallinna.

Mõlemaks ürituseks on vajalik Tanelipoolne lapsehoidmine, 3nda oktoobri suhtes ta andis nõusoleku aga 29nda suhtes punnib vastu - väga inetu temast. Tal on ju niikuinii vabadust rohkem käes kui mul, asi tal nüüd see üks õhtu-öö üle pika aja Isa olla.

muuseas mul ei ole vibraatorit

miks vibraatoriga on parem kui mehega -
esiteks lugege seda:
http://punapeakroonikad.wordpress.com/2007/09/17/miks-on-naisel-seksiisu-kadunud/

ja siis ma tuletan teile meelde, et
1. vibraator ei jäta oma sokke/raamatuid/riideid/tööriistu vedelema
2.vibraatorile ei pea huvitavat ja meelepärast toitu valmistama
3.vibraator ei norska
4.vibraator on alati valmis
5. vibraator ei lülita välja kõiki funktsioone peale nohisemise ainult sellepärast et sa hangid endale teise vibraatori
6. vibraator ei joo ennast purju ja ei haise


vibraator ei tee sulle lisatööd ja vibraator laseb sul välja puhata. vat nii.

teisest küljest ei ole vibraatoril säravaid silmi, sooja nahka, lihaseid ja kõnevõimet.

ega mul vibraatorit ei ole kah. ega muud sellist.
lihtsalt niisugused mõtted

neljapäev, september 13, 2007

robert kah

pildi peal:

makeover



aap ajas "lõnga" maha

enne:

nüüd:

teisipäev, september 11, 2007

Esinesime

Catenaga Narvas, Maarjalaulude festivalil. Ussimaarjapäeval.
Esitasime Sardiinia Stabat Materi, Dio vi Salvi ja Si Laude Maria.
Üritus oli lihtsalt imetore, ma ei saanud enne selle lõppu jääkülmast kirikust niipaljugi välja, et ennast päikese käes natuke soojendadagi. Enne meid esinenud Nõo kiriku meesansamblil, oli ülimalt põnev kava. Enne neid esinenud Jõelähtme kiriku ansamblil oli väga intrigeerivate sõnadega laul "Maarja Kuld". Ja Narva Koorikooli Mudilaskoor võttis tilga silma juba enne laulma hakkamist, aga laulmisega ka. Koorikooli koosseisude kostüümid olid väga ilusad, ma täpselt ei mäleta, aga vanasti teadsin, et Narvas oli vist Kreenholmi juures või siis iseseisvalt mingi moekool, mille kasvandikud on väga andekad.

esmaspäev, september 10, 2007

Oi. Buratinoga ikka juhtub! :D

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=245252&d=20070910

Kui asutaks Orkutisse Marko Tasase fannklaabu :)

õde käis külas

ja juhatas mulle kätte Toompeal asuva energiakoha. Mille Lemps olevat leidnud. Peaks tõesti kuskile kuidagi ennast laadima minema, energia on väga madal praegu, tuju ei ole, jõudu ei ole. Lapsed haiged, jne. Ja haigete laste kõrvalt ei saa välja kah eksole. Nõiaring.
Ühtlasi sain Aedi käest riielda kui avaldasin arvamust et mul ei olegi meest, seda Oma Meest eriti vaja. Et nii ei tohtivat mõelda.
Aga ma ikka mõtlen. Mis ei välista seksi, kui sellist peaks juhtuma. Kuid mingi mehega veel koos elada... selleks peaks see ikka väga väga sobiv mees olema ja tõenäosus sellist leida on suht nullilähedane.
Ei saa ju endale koju võtta esimest ettejuhtuvat ainult selleks, et "keegigi oleks" selline suhtumine viib, näete isegi kuhu.
Ja ma saan põmst üksi ka hakkama.
Ainult et sügis ja toasistumine hakkavad ajusid lamestama.

pühapäev, september 09, 2007

mille eest?

miks Tanel mulle valetab ja jätab lubadused täitmata ja siis saab veel vihaseks ka kui ma talle neid meelde tuletan?
mille eest?
kas ta teeb kõigiga nii või on see ainult mulle reserveeritud käitumine?

kas ma olen lollakas, et see mulle nii väga haiget teeb?
kas ma olen friik, et eeldan et inimesed peaksid olema ausad ja kui sa unustasid lubaduse täita, siis on normaalne et sa vähemalt vabandad ja teed esimesel võimalusel selle heaks, selle asemel et ära joosta, telefon välja lülitada ja kõiges süüdistada seda inimest kellele sa lubaduse andsid?
kas see, et ma tahan, et Tanel need vähesed lubadused mida ma temalt üldse praegu võtan, täidaks, tähendab seda, nagu ma peaksin teda enda omaks? minu meelest mitte.
ma ei andesta sellist käitumist mitte kellelegi, miks ma peaksin seda Tanelile andestama? mis hea eest? miks ma peaksin talle allahindlust tegema, tema "unustamistesse" mööndlikumalt suhtuma? kas peaksin või?
kas ma olen imelik?
Kas mina olen süüdi selles et Tanel mulle valetab?
sellisel juhul... me ju ei ela enam koos, eksole. Ta võiks mind kohelda samamoodi kui teisigi - st kui ta teistele ei valeta ja teistele antud lubadusi ei jäta täitmata ja teisi inimesi ei süüdista selles, et ta neile antud lubadused jätab täitmata, siis võiks ta ju minu suhtes samamoodi käituda, kas pole? oleks ju nagu loogiline?

õnn

teadlased arvavad et inimese õnnetase kõigub ümber kindla punkti, olenemata oludest. ja et see punkt kujuneb välja esimese 5 eluaasta jooksul.
mis seda kujundab, pole seni veel selge.
minu lapsepõlves pole olnud mingeid ränki läbielamisi aga sellegipoolest kipub mu enesehinnang jääma kuskile 3-4 punkti juurde 10nest ja õnnetase ei ületa 5-te.
ma ei tea, tundub et elu ja õnn ikka ei ole nii lihtsasti seletatavad

aga veel väidavad teadlased, et kehaline liikumine paneb keha tootma endorfiine, mis tagavad õnnetunde veel ka pika aja jooksul pärast liikumise lõppu.
võibolla see seletab, miks depressiooon on praegu nii levinud - inimesed liigutavad ennast vähem, palju vähem kui ennevanasti. ja mida edasi, seda vähem.
niiet kooli kehalise tunnid... tuleks kohustuslikuks teha ka neile, kel arst vabanduse kirjutanud. arstitõendi peal võiks hoopis olla kirjas soovitus, mislaadi harjutustes võib arsti hoolealune üldse osaleda.
või kas me ei taha oma lastele õnnelikku lapsepõlve?

kolmapäev, september 05, 2007

ma ei usu usundeid

Ma pole kristlane, kuigi loogiliselt võttes peaksin olema - ema on kirikuõpetaja tütar. Ma ei suhtu kristlusesse ka halvustavalt, jõulud olid meil alati toredad ja ilusad, vennastekoguduse laulude ühislaulmisega. Ma lihtsalt ei usu kristlusesse. Ma ei usu ühtegi valmis õmmeldud ja korralikult pakendatud usundit. Miks? Ma ei viitsi ja ma ei näe sel mõtet.
Samas pole ma ka ateist. Mul on mugavam eeldada, et maailma mõjutavate jõudude hulgas on ka neid, mida teadus ei taha tunnistada. Ja kui kunagi leitatakse aparaadid, millega näha haldjaid ja päkapikke, kui kunagi esimesed vaimud puuri pistetakse ja loomaaeda pannakse, siis... läheb maailm igavamaks.
Te ju olete lugenud Gabriel Carcia Marquesi novelli "Väga pikkade tiibadega väga vana mees"?

Niiet midagi ma usun, väga paljusid pisikesi midagisid. Aga ma pole leidnud või ei tahagi leida sellist religiooni, mis minu uskumused ühendaks ja ära pakendaks. Ei wikka - mis ennast küll mitmekesisuse tagajana ja pooldajana reklaamib - ega ammugi mitte see eesti nn maausk, mille propageerijate hulgas on juba tõelisi fanaatikuid.
Maausku kui sellist pole olemas, ammu enam. Kas seda üldse kunagi oli - ei saa tõestada ei saa ümber lükata. Ajal, mil maailm oli palju kirjum, iga hõim austas omi haldjaid, vaevalt et tunti vajadust kogu eesti vaimud ja rituaalid ühtseks usundiks ühendada.
Nüüdseks on muistsetest uskumustest säilinud peotäis kilde - väärtuslikke küll - aga igasugune katse nende kildude põhjal mingit ühtset usundit koostada on vaieldamatult rekonstruktsionistlik.
Mina usun mõnda kildu, aga ma keeldun ennast maausuliseks kuulutamast. Samamoodi usun ma mõnda kildu kristlusest ja mõnda pisikest kribalat idamaistest uskumustest - niipalju kui neid minuni on juhuslikult jõudnud ja ma olen tahtnud omaks võtta. Wiccade pühakirja pole ma seni näinud, aga mulle teeb nalja, et kõik need põhimõtted, mida ma olen kuulnud end wiccadeks pidavaid inimesi kuulutavat, on juba ammu inimkonna teadvuses olemas olnud.
Ei midagi uut päikese all.
Mina ei kuulu ühtegi kogudusse. Ok, meeleheitel koduperenaiste kogudussse ehk :D
Muuseas.
Ma ei kuulu ka sellesse sekti, kes end uhkusega üksikuteks huntideks nimetab.
Väga paljusid asju, mida mina usun, usuvad väga paljud teisedki inimesed. Ja mulle meeldib inimestega suhelda ja läbi käia, ma tean et ma vajan inimesi ja sõltun nende arvamustest.
Ainult et ma ei taha sõltuda fanaatikutest.

Aa, samas mulle meeldiks idee, et kõrvuti muude eestis levinud uskumustega, hakataks koolides ka maausku õpetama :) moodustuks tore tasakaal. Wiccandus ja satanism peaks ka komplekti käima.

esmaspäev, september 03, 2007

tee endast simpson or smth


mina ka snobismist

mõni inimene on maximalist ja eeldab, et kui parimat ei saa, siis üldse ei tahagi. või kuidas see vanasõna oligi, et me pole nii rikkad et osta odavaid asju...

aga minu jaoks...
odav auto on selline mida on odav pidada, mida ei pea iga hetk remontima ega tuunima ja mis võtab minimaalselt bensiini. kunagi ostan just sellise. japauto siis järelikult. ahjaa. selle rooli taga peab olema mugav istuda. minul.
külastan alesid ja enamuse riideid ostan kaltsukatest ja kui ma kunagi veel peaksin abielluma, siis vaikselt ja omaette, ilma kärtsu ning mürtsuta.ja minu lapsed ei pea käima erakoolides ega klaverit õppima kui nad just ise ei taha. ratsutamisest rääkimata.minu arvuti ei ole mäkk, see on parim võimalik säästuläpakas. internet ei ole elion ja mobiilifirma ei ole emt.
odavamad variandid on, ja töötavad, kusjuures. piisavalt hästi
elan üürikorteris - mis on mõnegi meelest eriliselt pähh.

selle-eest teen ma tööd mis mulle meeldib. ei suudakski teha sellist mis ei meeldi.

milline netipersoon oled sina?

1.otsast lõpuni aus ja sinaise, pärisnimest kunagi põetud suguhaigusteni välja?
2.varjunimega ja kõike ei räägi, aga juurde ka midagi ei pane?
3.absoluutselt erinev reaalse elu isikust?

ja kas sel kõigel on üldse tähtsust?

1.jah ebaaus on esineda kellegi teisena
2.igaühe enda vaba valik
3. ei tohi segada virtuaalsust ja reaalsust!

midagi olen maha maganud

räägitakse et praegusel ajal on moes olla deep ja broken.
kui mina kirjutavasse virtuaalmaailma sisenesin, siis oli moes olla kalk, intellektuaalne, enesekiitja, hoolimatu, edukas ja võidukas, igal juhul tundetu. mina olin sel hetkel ise väga broken, iseasi kui deep just. ja ilmselt polnud ma ka piisavalt surmapõlgavalt vapper nende suhtes kes minu valude üle naersid.
see oli tol hallil ajal, mil peamine e-suhtlus käis foorumites ja brõuken-inimesed ei olnud veel blogistamist laiemalt moodi viinud.
aga imelik et ma siiski ei märka - peale märksõnade muutumise - erilist vahet.
alati leidub virtuaalsuses mõni tarkpea, kes teab sinust paremini, kuidas sa elad ja kuidas sa elama peaksid, alati leidub keegi, kes sinust valesti aru saab ja solvub, alati leidub keegi, kes argumentide otsalõppemisel hakkab tegema märkusi sinu isiku kohta...

igatahes
pole mul praegu erilist tahtmist kuidagi väga katki olla. eks aegajalt juhtub aga ma ei kavatse sellele oma ülejäänud elu pühendada.
häirivalt mõjub ennekõike tunne, et minult nagu katkiolemist oodataksegi, kuna mina olen see paha ja ajasin oma mehe (mis sest et me polnud abielus) minema ja jätsin järjekorras juba teise lapse isata (ehkki ma pole kunagi lapse ja isa vahelist suhtlemist takistanud, ma lihtsalt ei viitsi seda ise korraldada kui isa huvi ei tunne)
nojaa.
mis mas nüüd peaks ütlema. ausõna, see et ma pidevalt ümbritsevale moele vastandun on tegelikult jumalast kogemata.
aga valetama ma ka ei hakka.
ma ei kavatse katki olla, selge? mu elul on igal kümnel juhul mõte ja rõõm.
et ma aegajalt haiget saan on iseasi ja see käib nagu elamise juurde. a need haavad paranevad ise ja arme ei jää.
erinevalt nendest armidest mida ma endale nüri noaga käsivarrele tekitasin. siis kui ma Taneliga koos elades oma ängistusele muud vormi ei osanud anda. Praegu pole mul vähimatki tahtmist midagi niisugust teha.
Ma võin ju Tanelist aegajalt ropult puudust tunda - näiteks vaadates kartulit ja mõeldes, et praeks seda ja siis helistaks Tanelile ja kutsuks ta koju sööma... kuni meelde tuleb, et tema kõhutäide ei ole enam minu asi.
Aga mul ei ole enam vähimatki tahtmist kartuli asemel iseennast koorida.

pühapäev, september 02, 2007

ja kui te tahate nutta

vaadake seda multikat

ma tahan

1.ma tahan seksida
2.ma ei taha seda teha suvalise isikuga, kelle nimegi ma järgmisel päeval ei mäleta
3.ma ei taha seda teha inimesega, kelle jaoks mina oleksin ainult eneserahuldamise vahend (ei sõltu sugutamistehnikast vaid on pigem suhtumise küsimus)

järeldus:
persse

aeg teab, aeg parandab haavad, aeg

aeg ise ei tea midagi. inimesed saavad ajapikku targemaks ja lähevad rumalamaks. kui rumalamaks minek toimub suht isevooluteed, siis targemaks saamine nõuab tööd ja vaeva ehk vastuvoolu ujumist. ok, mõni ujub nii, et ei pane tähelegi, mõni annab alla ja vajub põhja.defitsiit on aeg ühtmoodi nii laisklejale kui virgale. siiski öeldakse, et kes teeb, see jõuab. tõsi kah, kui mõttega ja armastusega teha.armastus muuseas pole ka passivne tunne vaid nõuab aja, töö ja hoole investeerimist. palju see vilja kannab, ei julge öelda.surres selgub niikuinii, et oled petta saanud, eeslike.
aeg ei ravi kah, lihtsalt nii kehale kui vaimule on omane iseparanemise võime. mis vajab lisaks ajale ka toitu, head ja õiget toitu.
elusaine ringkäik loomulikult aga suurendab omakorda entroopiat.