esmaspäev, veebruar 12, 2018

Õu kui õudne

Ma ütlesin teile, et sõiduõpe on õudne? On jah. Ma olen küll vist kõige keskealisem ja memmem sellel teooriakursusel, ja arvestades minu senist tahtlikku (ma-ei-taha-sellest-asjast-midagi-teada) võhiklikkust autojuhtimise kaunis kunstis, on loogiline, et ma olen tunnis vait, mitte ei plagise, nagu mul mõnel teisel kursusel kombeks oleks. Aga ka kahemeetrised piimahabemeist nolgid tagapingis kuulavad sõiduõpetajat aupaklikus tardumuses. Võib-olla on neil ka õudne.
Ainuke, kes õpetaja küsimuste peale (vastik liiklusolukord-küsimus-ootav paus) reageerib, on üks ümarapoolne noor naine teise pingirea esimeses pingis, kes on varem korra juba teooriakoolitusel käinud.

Muidugi õnnestus mul tänases tunnis (esimeses pingis otse projektori kõrval istudes) ka paaril korral tukastada. Õpetajal on rahulik sugestiivne meeshääl, ilma suuremate kõikumiste ja paisutusteta, no umbes nagu eesti rahvalaul, ja kuigi teemad olid ärevad (fakk, kas te tahate öelda, et need urrima eesõigused peavad mul TEGELIKUS LIIKLUSES pidevalt selged ja arusaadavad olema või?) läks mul silm plumpsti kinni ja avanes juba järgmise teema peal, milleks oli, näiteks, ringristmik või midagi. 
Aga ma vähemalt üritan. 

neljapäev, veebruar 08, 2018

Ilus või tore?

Tavainimene kirjutas ikka sellelsamal aegumatul teemal, ehk siis kohustusest ilus olla või vähemalt selle poole meeleheitlikult püüelda. 

Rõhk sõnal meeleheide. "Võta poose, milles sa oled ilus." "Tee ennast ilusaks" Ja see kõige jubedam: "Naerata! Miks sa ei naerata? Miks sa nii kuri oled?"

No ma siis naeratan:

Lahke naeratusega mustvalge portree
Meeleheide on haletsusväärne asi. Minu meelest, kui emake loodus pole naturaalset ilu andnud, ei maksa seda endale meeleheitlikult külge pookida, mis sest meelest ikka heita, seda võib päriselt ükskord vaja minna. Laske ma olen kuri ja kortsus, aga las mul olla tore. Nagu jubejussil, kui ta oma ilusaid jubepilte postitab. Las mul olla lõbus, kui ma ennast jõuga naeratama sunnin, siis ju ei ole tegelikult.


Hommikul vara haigest peast tehtud mustvalge portree
Mina olengi sinu neandertali vanaema

teisipäev, veebruar 06, 2018

Oleme haiged

Putukas hakkab tegelikult juba paranema, aga ma igaks juhuks hoian teda natuke kauem kodus. Rangel režiimil.
Tegin eile kanasuppi, panin sisse ingverit ja tšillit, viimase küüslauguküüne ja ohtralt sibulat. Sai tõsine tuleneelajasupike, see lööb paistes kõri kenasti sirgeks.  Sundisin last ka sööma, tal hakkas selle peale ninast verd jooksma.  Kuigi kiitis jah, et mõjub.
Haiguseaja kokkamised.

Kuulan üle oma autokooli materjale ja laps sättis ennast selleks ajaks minu ligidusse. Teda huvitab. Nii-nii, ilmselt saab ka tema (sarnaselt Võsukesele) oma load enne tehtud, kui ema...

Põetaja Blondie
 

laupäev, veebruar 03, 2018

vilets olla

"Ma hakkan vist natuke terveks jääma," ütles nohulöristav lapsuke mulle täna õhtul optimistlikult.
Mina aga hakkan natuke haigeks saama, sitt küll. Gripp see vist siiski ei ole. Pigem paragripp.
"Selge, homme tood sina keldrist puud ja mina pesen nõud," vastasin ma lapsukesele, kes oli päev otsa arvutis mänginud. Mida sellises olukorras üldse tehagi?
Mina lugesin läbi "Kui näeme, siis teretame".  Soovitan.

teisipäev, jaanuar 30, 2018

Laske magada


Putukas kannatab juba mõnda aega (kui meelde tuletada, siis lausa paar aastat) unehäirete all. Raskused uinumisega, rahutu uni, ärkab vara üles  ja no siis asub mängu nutitegur - hakkab nutit näppima ja uuesti ei uinu.
Esimese asjana paigaldasin mõnda aega  tagasi kõigile seadmetele opsüsteemi perekonto poolt võimaldatavad (Microsoft) või tasulise rakendusega (Screentime Androidile) määratavad kasutuspiirangud, eriti hoolikalt jälgides, et nii uneaeg kui kooliaeg oleksid ööpäeva jooksul paigas. Piirangute maht on nõudnud mõnevõrra läbirääkimisi, ümberarvestamisi ja uusi läbirääkimisi. Probleemid tekkisid seoses Nintendo 3DS-iga, mille ökosüsteemist ma ajapiirangu panemise võimalust ei leidnud, aga no see on väike riistapuu ja selle saab enne õhtut käest ära võtta. Kui meeles on. Endal peab meeles olema.

Lapsuke (nagu ka mina) kannab aktiivsusmonitori, mis mõõdab ka uneaega, sh eraldi kerge ja sügava une aega ja suudab kuigivõrd arvestada öö jooksul ärkamisi. Ülearu täpne see ei ole. Pärast nutipiirangute seadmist pilt natuke paranes, halvast keskpäraseks. (täpsemad andmed panen õhtul)

Vahepeal andis väga mõjuva positiivse efekti lapsega ujumas käimine - ujulajärgsed ööd olid peaaegu head, kuigi mitte just eeskujulikud. Millalgi aga see efekt kadus ja eriti dramaatiliselt kahanes just sügava une osa - poolteist tundi või vähem öö jooksul kokku. Või siis oli see mõõteviga. Lisaks näitas aktiivsusmonitor, ja lapsuke ise kinnitas, et nii see ongi, et uinumine võtab kole kaua aega.

Nüüd umbes neljal ööl olen oma uneprobleemidega lapsukese peal katsetanud melatoniinitableti sisestamist vahetult enne magamaminekut. Tulemused on hurraa-efekti seisukohast küsitavad. Uinumine toimub palju kiiremini kui enne, aga sügava une kestus jääb ikka keskeltläbi pooleteise tunni peale (oi, vähe) ning see sügav uni kipub kogunema õhtupoolsesse otsa, erinevalt varasemast, mil see oli jupiti üle kogu öö jaotunud.
Jätkame siiski eksperimenti, pidi võtma vähemalt nädala, enne kui mõjub. Uurime ka muid võimalikke probleemkohti.

Kui minu isiklik unerütm peaks kedagi huvitama, siis vabandage, ma käin autokoolis, mul pole aega.  :P

esmaspäev, jaanuar 29, 2018

Khm-khm

Täna oli T-ga messengeris veidravõitu jutuajamine, ta nimelt tegi mulle seal mõnede vanade ja vist (tema poolt) unustatud  asjade kohta khm-khm*
Oli üks järjekordne näide sellest, et probleemidest rääkimine, probleemide üle kaebamine, on asi, mille peale pahandamine on oluliselt rohkem õigustatud, kui probleemi enda peale pahandamine.
Ma siis tegin talle vastu, ega ma kade ei ole.
Ma võisin ju olla andestanud - aga ma ei unusta.

Oluline on siiski see, et üks väike nüanss, mille kordaajamist ma olen temalt nii umbes aasta või rohkem painanud, sai nüüdseks korda, khm, khm. Seniks, kuniks.
-----
*Khm-khm võib tõlgendada mitut moodi, olenevalt kontekstist on selle tähendus kas: "ise oled loll" või "ise oled süüdi" või "vaat, kes nüüd räägib" või "hihihi, ta eksib", jne.

esmaspäev, jaanuar 22, 2018

Õu

Õu, appi, ma käin tõepoolest autokoolis.
/jookseb vasakule ära/