laupäev, oktoober 07, 2006

auto

olen nüüd autoomanik de jure - kuigi Tanel on seda de fakto. Et auto minu nimel, siis ei ole nagu õigust nuriseda ka, kui autole mõni uus vidin ostetakse.
Auto ise on nunnu, roheline volkswagen derbi, Tanelist aastakese vanem, kaheukseline. Sisu on originaal ja hästi hoitud.
Imelik on aga see, et Tanel ei luba mul auto pisikestele roosteplekikestele puravikke ja riisikaid maalida (roostevastase värviga). Kui see minu auto on.... ega ma ei keela tal sõita. Ma lihtsalt nagu natuke kaunistaks seda käru.

teisipäev, oktoober 03, 2006

Võta vabalt

Tanel ütleb:
võta vabalt ja lase minul ka vabamalt võtta.
Võimatu.
Mul ei ole kuskilt võtta.

Mõnikord ma mõtlen... meie vahele on nii palju kibedust tulnud... aga kui ma oleksin algusest peale andestanud ja unustanud kõik need liiga vabalt võtmised tema poolt? Unustamised, lubaduste mittetäitmised, viibimised?
Siis võtaks ta veel vabamalt. Kooselus paraku on vabadust pere peale ühine ja kindla suurusega hulk - kui üks võtab liiga vabalt, siis on teine sedavõrd aheldatum.
Kui tema võtab nii vabalt - kui ta võtaks veel vabamalt - siis oleksin mina täielikult vang.
Samamoodi nagu ma Aleksiga olin. Oh ma olin siis mõistev, ainult et mind ei mõistnud keegi. Mina muudkui andestasin, aga kui ma lõpuks murdusin, siis mulle ei andestatud. Ma lasin teisel poolel vabalt võtta ja sain kanda topelt koorma.
MA EI TAHA SEDA ENAM!
Ma olen ennem nõus suhte lõpetama, kui Tanel tunneb et ma ta vabadust liigselt piiran - ma ei taha enam kahe inimese koormat vedada. Ma ei taha enam kahe täiskasvanu eest vastutada.
MA EI JAKSA!

Muidugi reageerin ma üle. Muidugi ma olen faking hüsteerik kes teeb igast pisiasjast suure numbri. Muidugi olen praegu mina ainukesena see, kes peresiseseid reegleid kehtestab ja see ei peaks nii olema. Aga... paraku ON asjad nii, et selles suhtes mina saan hakata vabamalt võtma siis, kui Tanel võtab võrdse vastutuse. Ise võtab. Mitte nii, et mina pean teda selleks sundima. Mitte nii, et ainult mina teen pere liitmiseks pingutusi.
Muidugi, ilmselt ma lihtsalt ei näe, mida siis Tanel ise pere liitmiseks teeb. Võibolla on see kuskil isegi olemas. Silmitu hirm ei lase mul seda näha.

pühapäev, oktoober 01, 2006

reetmine

Tanel sõitis täna hommikul Nurmsisse, eks ikka jälle langevarjuga hüppama. Mulle ei meeldinud, et ta sinna jälle ilma meieta läheb, me veedame koos niigi liiga vähe aega ja laupäeval oli ta maal niikuinii...leppisime kokku, et ta tuleb sealt inimlikul ajal tagasi ja "hoiab Otti" et ma saaksin tööd teha.
Tegelikult on mul viimasel ajal nii jäle deprekas, et töötegemisest, selle lohiseva koerasaba ületamisest ei tule suurt midagi välja. Aga see on sobiv ettekääne isa ja lapse vahelist suhtlust tekitada.
Helistasin Tanelile kell 4 et teada saada, kaugel ta siis on. Enne seda oli meil veel telefonitsi tüli teemadel, kas inimlikul ajal tagasi tähendas kella kahte või kella nelja, kas "kella nelja paiku" venib ka kuni kella viieni, jne. Tema lahendas nagu ikka selle tüli lihtsalt telefoni välja lülitades.
Ja nüüd selgus, et ta oli kell 4 Tartus - ja ootab bussi et Tallinna sõita. Loomulikult ma vihastasin, mingi valemiga ei jõua ju Tartust Tallinna kella viieks, mis Taneli enda tõlgenduse järgi veel "nelja paiku" alla kõlbaks. Tema arust aga viib otsetee Nurmsist Tallinna just Tartu kaudu. Kuna ta sai sinna autoga. Ja tal oli üks põhjus veel, mida ta mulle ei selgitanud. Ütles, et kodus räägib. Ja lülitas jälle telefoni välja.
Mingil hetkel jõudis minu telefoni sõnum: anna andeks. Mõtlesin, et ta on nüüd valmis rääkima- mul, kurat võtaks õigus teada, mis on see "üks põhjus veel", mille pärast minuga niimoodi sea kombel käituti, aga selgus, et kuna ta istub bussis, siis ei saa ta mulle praegu seda põhjust selgitada. Et kodus räägib. Ja jälle telefon välja. Kuradi alatu!
Kuna see pole esimene kord tal niimoodi käituda ja oma lubadusi murda, venitada, moonutada, jne, siis minul viskas vindi üle.
Kallis Tanel, mitte keegi ei saa sind sundida elama koos sellise fuuriaga, kes nõuab, et lubadusi täidetaks või siis, kui neid ei jõua täita, siis vähemalt nende täitmise viibimisest õigel ajal teataks - koos selgitusega. Tänapäeval on enamusel inimestest olemas mobiiltelefonid! Pole mingit õigustust lihtsalt teist inimest alt vedada ja jätta ta sellest teadmatusse ka veel! Tuleta meelde:
Laiusel toimunut ja kõiki eelnevaid juhuseid! Mina seda enam ei talu. Punkt.
Sa oled mulle juba küllalt haiget teinud.

Kuigi tõesti, võibolla sa ei tea, kuidas see haiget teeb, kui sind lähedase inimese poolt lihtsalt niimoodi ära unustatakse, sest seal, kus sina oled, on ju piisavalt huvitav olla. Ja ega siis lähedane inimene kuskile ei kao... las istub kodus ja ootab.