esmaspäev, august 29, 2005

Minu vana kõutsiroju

oli kunagi aktiivne ja hakkaja nagu pioneer. Ajas pirakaid rotte Tartus Kalamaja lobudiku treppe mööda taga, demonstreeris minu emale ja ta sõbrannale (kui need suvila köögis Aferisti juuresolekul arutlesid selle üle, millised reetlikud, laisad ja ebausaldusväärsed tegelased on kassid) sukeldumisega ja ülitulemuslikku hiirepüüdmist, jne.
Nüüd on ta vist vanaks jäänud.
Nädalaid tagasi leidsin oma prügikasti kõsvalt hiiresitta, nüüd kassitoidupaki tagant terve surnud hiire. Minu ahastamise peale kohale loivanud kõutsiroju ignoreeris hiirelaipa, selmet see punastades ära koristada.
Aga üleõue kiisude järel jaksab joosta küll veel, va vana kiimakott. Ootame praegu pinevalt, millal alimente nõudma tullakse - või on korv piiksuvate mustalaigulistega ukse taga ükspäev :-(
Plaanisin tal hiljuti mune eemaldada (südametunnistus hakkas kripeldama, kui loomaarstijuures täpselt aferisti nägu kassipoegi nägime) aga asjatundjad ütlesid, et nii vana kass ei pruugi sellest traumast (ka psüühilisest) enam toibuda, et seda oleks pidanud varem tegema. May be. Määravaks sai asjaolu, et kui meil raha oli, hankis ta endale järjepanu mädanevaid haavu, kui need paranesid, oli meil järjekordne pikaajaline finantskriis.

esmaspäev, august 22, 2005

see la vii

Näe rannas üksi loksub paat ja ratsu magab igiund
mu arm on kodutanumas me jahvatame mullust lund
ei minda teele siit
vaob norgu suunaviit
ah kodu kallis argipäev su ahelad on haljad
ja vaesus, kohustused, käed liig rakkus hoidmaks valjad
ei enam minda teele siit
ja närtsib tõotav viit
ei julge sinus mängiv laps nüüd enam unistada
sa oled ise, kurask, paps ja tallad ringi rada
ei enam sina lahku siit
ja pehkib suunaviit
kui mulle minu koduke on ilm ja ilma naba
ei piira ükski ahel meest kes vaimus püsib vaba
kui tõesti ihkad ära siit, ei saa sind piirda ükski piit
ei keelda suunaviit

Veel usust ja esinemisest

Laulsime jumalateenistusel kuskil järjekordses rannakülas surnuaiapühal ja külapäeval. Mh mainis jutlust pidav kirikuõpetaja eestlasliku alaväärsuskompleksi tüüpilise ülekompensatsiooniga ristiusu iidsust eestimaal - kirjeldades, kuidas amerika evangelistid olla ühes 700 aastases eesti kirikus usku rahvani toonud ja pärast kiriku vanust kuuldes ära minestanud. " Kui see kirik ehitati, ei teatud ameerikas ristiusust veel midagi ja meie tuleme teile siin jutlustama!"
Tundus, et natuke veel, ja eesti ristiusk muutub selle auväärse õpetaja suus vanemaks kui Kristus ise.
Vabaõhukontserditega võib ka ära harjuda, segavaks asjaoluks on see, et me soprani rühma eriti ei kuule. Peaks rohkem vabaõhu proove tegema. Publik oli loid. Võimsamaid lugusid vaja?
Hiljuti küsis Juunior mu käest, kas ma usun et jumal on olemas. Keeruline küsimus. Ütlesin, et mingi korraldav vaim ja kõrgem vägi kindlasti on, aga ma ei ole kindel kas ta(see) maailma asjade vastu kuigi palju huvi tunneb. Noormees teatas seepeale uhkelt, et tema meelest küll ei ole. Puberteet, rsk. Ma ju mäletan, kuidas ta teises klassis tahtis teada, miks teda ei ole veel ristitud ja kuidas ta mingile tänaval paberilipakail kuulutatavale koguduse üritusele tikkus. Nüüd on siis nii 180kraadine pööre.


Koolides peaks olema usundilugu, mis kõiki kättesaadavamaid religioone tutvustab. Selline servast serva kõikumine ei ole vaimsele tervisele hea.
Hea küll, saagu enne 14, siis vaatame.
Iseenesest võin ma vägede jehoovat ja püha kolmainsust tunnustada, nagu võõrriigi riigipead, aga mul on enese ristida laskmise vastu sama tõsine tõrge kui kodakondsuse vahetamise vastu..
Minu lapsed otsustavad need asjad enda jaoks ise...
aga vaat mis, kiriklikku laulatust ikka tahaks... kirikud on ilusad.
Nali. Vaevalt ma kunagi enam abiellun.

pühapäev, august 14, 2005

Olen nukumeister




Kunagi ammu tehtud nukunäidendi nukud. On vist aeg nad kohvrist välja kaevata ja nendega jälle midagi teha.

Karneval

Mõnikord tahaks väga panna maski ette, kirevad riided selga ja trallitada tänaval, vennastuda võõrastega, laulda ja tantsida.
Eestis ei toimu selliseid üritusi, ainukene karnevaliks peetav sündmus on gayde armastuse paraad, sellelgi kahjuks poliitiline mekk man. Viljandi folk on kõige enam karnevaliga sarnanev üritus, seda tänu korraldajate ponnistustele säilitada kõigele vaatamata siiski ka tasuta kontserte. Siiski, kuigi Viljandis on kombeks panna selga kostüümid (kas siis rahvuslikud või eksootilised), teha imelikke soenguid ja õues tantsida ning laulda, ei kanta seal maske. Pealegi on Viljandi kaugel.
Rollimängude puhul võid sa 100%liselt kellekski teiseks kehastuda, ent mind segab vajadus meeles pidada tohutut hulka reegleid - kuidas ntks nõiduda, kuidas aru saada et sind nõiutakse ja vastavalt (äranõiutult) käituda - ja vajadus ka omalt poolt mingeid intriige aretada. Rollimäng ei ole niisama trallitamine, see eeldab tõsist mõttetööd.
Vahel tahaks niisama möllata, mask peas ja kirevad riided seljas.
Olgu, järgmisel aastal tuleb jälle Viljandi folk.

laupäev, august 13, 2005

Vaidluses

kumb annab tõesema tulemuse, loogika või faktid? Ka see küsimus on olnud vaidluste teema. Paraku on faktofiilide väidet: sa ei tunne asja/ei tea fakte puhtalt loogika alusel ääretult raske ümber lükata. Loogikut saab alati süüdistada pealiskaudsuses ja isiklike süüdistuste väitlusesse toomine on ausale vaidlejale võimatu. Ta saab ainult öelda: ei, see ei ole nii. Ma ei ole pealiskaudne.
See on üksnes väide väite vastu ja faktofiil mõjub siin usutavamalt - ta saab hakata esitama muidki väiteid vastaspoole isikuomaduste kohta, selliste, mis justkui muudaksid tolle väited ebatõeseks. Ja kuna tema on ju see, kes teab fakte, siis peab tal ometi faktide (või faktidena esitatud hinnangute) koha pealt õigus olema.

Väidan siinkohal, et tõde saab selguda üksnes siis, kui väitluses piirdutakse teemaga ja vastaspoole isikuomadused jäetakse rahule.
Hea näide:http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?t=2401

ilm

pidi mõjutama inimese tuju, räägitakse... õhurõhumised, jne. Meie kliima olevat ka põhjuseks, miks eestlane on hapu, vingus, umbusklik ja sapine.
Hakka või uskuma.
Igatahes peab see, kes oma üleolekut kuidagi rõhutada tahab, teisi maha tegema - muidu tema üleolekut ju ei usuta. Ja sõnaosav inimene saab teise verbaalselt nii ära lömastada, et seda ei kraabi enam mingi vahendiga kokku.
Kuhu on jäänud vana hea keskustelu, asjade üle arutamine? Kas tarkus (või enda targaks pidamine) peab alati tähendama seda, et vastaspoolt tunnustatakse üksnes siis, kui ta targutaja seisukohtadega vastuvaidlemata nõustub? Ja kui vastu vaidleb, siis tembeldatakse kohe lolliks.On uskumatult lihtne anda inimesele mõni kleepuv nimi, mis jääb külge ja mõjub. Feminist, meestevihkaja, impotent, pervert, (latentne!) vägistaja. Pruugib neid sõnu vaid sobivas kontekstis korrutada, kui hakataksegi mõtlema, et midagi peab selle taga ju olema...

Ah heaküll, ma vingun praegu. Süüdistame selles siis ilma. Ilm kannatab välja tohututes kogustes süüd.
Nagu näiteks seose palavuse ja mõrvade sagenemise vahel :-)

esmaspäev, august 08, 2005

Süüdistage kõiges naisi

Nii tore , kui on süüdlane olemas. Naised on süüdi EE allakäigus, naised on süüdi meeste degenereerumises, kusjuures... meeste allakäigus on naised süüdi kahel viisil. esiteks on naised rahaahned ja laisad, istuvad kodus, midagi ei tee, ainult nõuavad mehelt raha. Ja mees vaene rügagu. Teiseks on naised karjäärihimulised, teevad ainult karjääri, karjääri, kodu neid ei huvita ja mees jäetakse hooletusse.
Naised on süüdi, kui sünnib laps, naised on süüdi, kui lapsi ei sünni.
Millal see vastastikune süüdistamise kampaania ükskord lõppeb? Ja kuidas ma oma mehele selgeks teen, et raha, mida ta iga nädal Ekspressi ostmise peale raiskab, võiks ka tulusamalt tarvitada - osta näiteks Horisont.
Ekspressi lugeja olla noor ja edukas... sellisest näilisest glamuurist ma loobuksin meeleldi.

neljapäev, august 04, 2005

Usk

Millesse või kellesse uskuda - usun üldisemalt, et on olemas kõrgemad jõud mis meie elu määravad ja mõjutada võivad, aga ma ei usu, et võin õndsaks saada üksnes selle või teise usuga, usulahuga või kogudusega liitumise läbi. Usun küll, et mõnele inimesele see sobib - kui oma usk on nõrk, siis osalustunne annab tuge ja usu seadustamine kindluse ja tunde et asi on õige...
aga tugev inimene suudab uskuda isesesivalt. Vaat nii. Olen ülbe.
Ses mõttes on mu jaoks naljakas maausuliste kemplemine nende usu seadustamise ümber ja nede verine vihavaen kristlaste vastu - omis mõtteis olen maausku siiski sesotanud vaba mõtte ja vaimuga, seadustamine toob aga alati kaasa hierarhiseerimise ja lõpptulemusena orjuse. Hierarhia on muide kristlikele kogudustele by default omane (mitte et see alati halb oleks. Väge on küllalt neiski ühendustes ja ennekõike ei muuda see hierarhia väärtusetuks pühakodades leiduvat väe kontsentratsiooni. Lihtsalt, hind mida sellise jõu eest maksta tuleb on minu jaoks liiga kõrge) ja miks siis tahavad maausulised oma "põlise vaenlasega" sarnaneda? Naljatilgad. Kunagi tundsin maausu vastu huvi, aga enne kui see huvi jõudnuks kasvada tõsiseks tegelemiseks, hakkasid maausulised usuhulludeks... nagu need elusõnalased, jne. Nendega sarnaseks muudab eesti "maausu" ka räige meesshovinism.
Mina hoian sellest jamast eemale. Mul on minu metsavaimud ja Ema.

teisipäev, august 02, 2005

Oli hea

folkida, aga oleks parem olnd kui musi oleks kaasas olnd. Tantsisin siis hoopis ühe sopranineijuga, kes vähemalt neid tantse küll esimest korda nuusutas. Ära sa ütle, noored on andekad. Neiu sai tantsud selgeks paukselt. Mul küll omal ajal nii ruttu ei läinud.
Pildil: Kellerkoor sammub avalikule hukkamisele. Laupäeval.

Pühapäeva hommikul enne jutlust - Kellerkoor harjutab kiriku kelleris. Osales ka üks vana, praeguseks lahkunud kooriliige, kes kergemeelselt folgile eksis. Selle pildi järgi võiks arvata, et mehi on Kellerkooris külland. Aga ei - mehi, häid mehi on alati vähe. Teate seda segakoori definitsiooni - segakooris naised laulavad ja paar meest püüavad laulu segada.

"Õpetan" parahaljale kõlavöö kudumist. Mulle õpetas Kuldmari. Põnn on ka asjaline

Kokkuvõtteks: hea oli, aga otsa sai.

Ellu aparaadi pildid

esmaspäev, august 01, 2005

käisime folkamas


Väsinud folkar magab lossivaremete murul

ja


ajasime käsitööõuel ühe kena väikese neiuga juttu. Neiu teadis oma väärtust ja niisama kergelt ei naeratanud...


...kuid see-eest näitas säärejooksu.

Poja pidas kenasti vastu, nende pooleteise päeva jooksul vast paaril korral lasi nutujorukest natuke.

Esinemistega ei läinud kõige paremini. Rohelisel laval veetis meie eel esinenu nii palju aega, et me saime pool tundi hiljem lavale; siis hakkasid k-korraldajad närveerima ja nõudsid, et me oma kava lühendaksime. Nad oleksid meid vist kõige parema meelega hoopis ära jätnud... ja ega me sinna väga hästi ei sobinud ka. Väike vokaalansambel, saamatud helitehnikud ja lärmav publik vabaõhu... kõrtsis ei anna eriti head tulemust. Kuigi me olime tublid, rahvani see ei jõudnud.
Järgmisel päeval kirikus, jumalateenistuse sees, laulsime ka kaks (kolm) laulu. Kirikus oleks heameelel rohkemgi laulnud, sinna sobime paremini, aga jälle nappis meile eraldatud aega.
Aega, aega, aega. Lubasin Parale kõlavöö kudumist õpetada ja jälle jäi aeg napiks. Midagi teoreetilist seletada jõudsin...
Ellu pildid