kolmapäev, november 25, 2015

Ei oska enam guugeldada

kas "Supilinna salaselts" on kusagil plaadina ka müügis?
Ühele väikesele poisile. (10, noh puberteedieelik, aga veel pai)
Keräneni minifiguurist ei ütleks ka ära. :P

Just leidsin, et tal on selline kõhe uus raamat väljas: http://www.apollo.ee/kuttepuuvargad.html
Küttepuuvargad, meie kliimas, võeh. Raiutagu nende käsi.

Ma näen stressiperioodidel õudukaid sellest, kuidas minu all asuvasse keldriboksi küttevargad parastavalt irvitades sisse ronivad, ise keldrilae (ja magava minu) poole keskmist näppu viibates. Oo tempora, o mores, kas me sellist kliimat eestit tahtsimegi??

Mõni päev tagasi oli mu keldriakna sees auk ja mõra. Lasin Võsukesel paksema soomepapitüki sinna ette kruvida, aga mu hingerahu on läinud.

teisipäev, november 17, 2015

Mõni hetk


Ma ei tea, kas ma olen üldse öelnud, et päeva parim osa on tegelikult see, kui me Putukaga hommikul üle Mäe kõnnime?

Igatahes on. Loogika. Kulg on ühtlane, teekonna pikkus on teada. Midagi muud peale kõndimise pole võimalikki teha. Kasvatustöö on tulnud juba varem ära teha. Või jääb õhtuks. Tshill. Saab niisama lobiseda.  
Mul on ainult kahju, et ma Võsukesega omal ajal nii ei kõndinud, tema oli algusest peale Iseseisev (-kõndiv) 

Võsuke käis septembris hüppamas. Võtsin videost kaadri. 
Kui meelest ära ei lähe, kirjutan ka sellest, kui kummalist tütarlast (koos emaga) ma telefonigarantiiremondis nägin. Või olen juba kirjutanud?
Ja joonistanud.

Ma arvan, et need on kõige väärtuslikumad - need tavalised hetked.

reede, november 13, 2015

moepost

Avaldus:
Ma armastan alt laienevaid teksapükse.
Elu on ilus.

teisipäev, november 10, 2015

Millal

"Ema. Millal päkapikud käima hakkavad?"
"Esimesel detsembril."
"Ema. Aga meie rühmas Kevinil [nimi muudetud, toim.] juba käivad ammu! Ja nad toovad talle kindlasti iPhone! Kevin ise ütles!"
"Päkapikud. Hakkavad. Käima. Esimesel. Detsembril. Mitte. Enne. 
Kevini päkapikud ei ole päris päkapikud. Teiseks, telefone päkapikud ei too, need on liiga rasked ja suured. Juba üks komm kaalub päkapiku jaoks sama palju kui sinu jaoks... meie kass. Telefon oleks tema jaoks kapisuurune."
"Ma jaksan kassi tõsta küll."
"Aga päkapikk peaks seda kassi tassima kilomeetrite kaupa ja sellega mööda seina akna juurde ronima! Pealegi toob üks päkapikk paljudele lastele sussi sisse kingitusi. Detsembris."
"Ema. Aga mõtle, kui päkapikud oleks majasuurused?"
"Siis nad ei mahuks aknaprao vahelt läbi ja ei saaks märkamatult mööda tänavat käia. Päkatžillad."

Sellest vestlusest on muidugi aastaid möödas, laps on ära õppinud, et meie päkapikud ei varane, aga mul ei lähe see ülekohus ikka meelest ära.
Lapsevanemad! Pagan võtaks, novembris joostakse MARTI ja KADRIT ja minupoolest hälluviini, aga PÄKAPIKUD. EI. KÄI. NOVEMBRIS! 
AAAARGH! 

teisipäev, november 03, 2015

Õu

Nägu valutab. Käisin hommikul hambaarsti juures ja pärast süsti mõju kadumist tegi visa väike valu endale mõlema põsesarna alla pesa.

- mille järgi aru saada, et prioriteedid on paigas? Hambaarstile kulub aasta lõikes rohkem raha, kui oleksid nõus kulutama auto ostmisele/liisimisele.
---------------
Padjaklubi neljas hooaeg on jälle sama hea, nagu oli esimene.
"Mina tõusen tuhast nagu föön!
---------------
Maailm on hulluks läinud. Postimees esitab selgeltnägijate fantaasiaid tõsiseltvõetava info pähe ja politseiametnik peab vajalikuks ennast välja vabandada: "Ei taha näida skeptik..."