kolmapäev, oktoober 31, 2007

Näljane

Minu uueks kultuskirjanikuks on Neil Gaiman, kellelt eestikeeli ilmunud kolm raamatut: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?7122

Nüüd selgus, et uue reklaamitava filmi aluseks oleva raamatu Stardust on ka Tema Ise kirjutanud. Ja fakk, seda ei ole eesti keelde tõlgitud ega paista seda ka originaalina enam saadaval olevat. Ma suures hädas üritaks ennast kasvõi läbi võõra keele punnida, kuigi mu võõrkeelteoskus on nõrk, väga nõrk.
Kiidan siinkohal uuesti tema Ameerika jumalaid. Lugege. Tõsiselt hea. See on isegi raamatukogus saadaval.
Coraline lugesin ka läbi, see on pigem lastekas. Viimistletud küll, aga mitte eriti õudne.
Ent mind ei pane imestama (kuigi ma seda enne tähele panna ei osanud) et "Head ended" mis mulle Pratshetti raamatutest kõige enam meeldis, on just Neil Gaimaniga kahasse kirjutatud.

esmaspäev, oktoober 29, 2007

mõni võib mõelda

et ma olen mingi eriliselt osav diplomaat, et oma eksiga oskan normaalselt läbi saada, aga tegelikult ma ei ole. Ja ei oska. Mul lihtsalt selline põhimõte, et laps peab saama oma bioloogilise isaga kohtuda ja nagu üks tuttav kaug-isa ütles - emad võiksid pärast lahkuminekut isasid veidi tagant pushida nende kohtumiste koha pealt, sest isad häbenevad ise peale käia. Meesterahvas peaks sellistes asjades ju nagu ekspert olema? Mulle hakkab aga tunduma, et ma olen nende isajapoja kohtumiste nimel ise liiga palju järeleandmisi teinud.

Et Tanel Tallinnas viibides minu juures ööbib, on lihtsalt hind, mida ma pean maksma selle eest, et ta Otiga tegeleks. Aga asja halvem külg on see, et ta püüab minu kodu "mugava" hotellitoana ära kasutada ka siis, kui ta tegelikult Otiga tegelemiseks aega ei leia. Ntks laekub (tahab laekuda)hilja õhtul ja lahkub vara hommikul. Otile ei mõju see sugugi hästi, kui ta näeb issit ainult korraks, enne uneaega. Ja hommikul seda issit enam ei ole. Lapse ajab selline situatsioon närvi. Issi nagu oli - aga ei tegelenud. Minu ajab ka närvi. Mul on selliste öömajaliste jaoks liiga pisike korter. Vähemalt üks tuba vähem kui vaja. Enamasti ma püüan Taneli meil olles kodunt evakueeruda, aga alati ei ole see võimalik.

Ja ma EI VÕLGNE Tanelile öömaja igal juhul, iga kell ja ilma etteteatamiseta, teps mitte. Samamoodi nagu ma ei võlgne talle muid emalikke hoolitsusi, nagu tema pesu pesemist, pükste nõelumist, jne. Mida kõike on ta püüdnud mind tegema kavaldada ja mille peale ma olen pidanud EI ütlema. Aga nende asjadega saab veel kuidagi hakkama, selle minu juures ööbimisega on kahjuks nii, et näib, et Taneli jaoks on sellest saanud iseendastmõistetavus. Türa, ja mina pean siis sellega sõdima... sokid ja raamatud jäetakse kah juba vedelema, mustadest nõudest rääkimata ja siis see kõige ebameeldivam - et ta ei austa minu aega, ei tule kokkulepitud kellaajaks, ei pea üldse ühestki kokkuleppest kinni ja katsub igal võimalikul juhul enda ja Oti koosolemise ajast veel tükikesi ära lõigata isiklikeks asjaajamisteks, Otti selle tarbeks kellegi teise kaela ära sokutada. No mis mõte on tal niimoodi Otiga kohtuda? Ärgu siis kohtugu, aga ärgukohtugu ausalt, ärgu teeselgu, nagu kohtuks ja tegeleks.

Parim lahendus oleks see klassikaline - et laps on isa juures korrapäraselt üle nädala terve nädalavahetuse jooksul. Lapsel oleks rutiin, turvatunne, kohtumise-ja lahkumise traumasid oleks harvemini ja koosolemise aega samas siiski rohkem kui praegu, väikeste jupikeste kaupa ja sageli. See klassikaline aga Tanelile miskipärast ei sobi.

Ok, tuletame meelde, et ma olen kellelegi siinsetest anonüümsetest kommentaatoritest 6 õlut võlgu, ja kuna ma anonüümse kommenteerimise blogi sabast ära keelasin, siis nii minu messengeriaadress, kui meiliaadress on rott21@hot.ee. Võtke ühendust.

kolmapäev, oktoober 24, 2007

moraal ja amoraal

Vahet pole kas inimene jutlustab seksuaalset vabadust või piiranguid. Kui ta oma põhimõtteid, tõekspidamisi ja moraalinorme teistele kohustuslikuks peab ja halvustab neid, kes elavad mingite teiste normide järgi, on tegu moraalitsemisega.
Moraalitsejad ise usuvad, et nad kaitsevad mingeid abstraktseid õilsaid põhimõtteid, tegelikult on moraalitsemine ülimalt egoistlik tegu - kui kõik ümberringi järgiksid samu moraalinorme, mis moraalitseja, siis oleks moraalitsejal ju ülimalt mugav elada.
Vabadust jutlustavad moraalitsejatel on vägevad argumendid. Nad süüdistavad teisi, suuremate piirangute järgi elavaid inimesi selles, et nood ei austa isikuvabadust, on kitsarinnalised, kadedad ja väiklased. Kes ikka tahaks selline olla? Süütunde tekitamine on üks tõhusamaid meetodeid panna teine inimene endale sobivalt käituma. Ntks olen kuulnud mulle külge lööva mehe suust süüdistust, et eesti naine on frigiidne ja ainult raha peal väljas. Tekitab küll hetkeks väikese nõksaku voodi suunas ja tahtmise tõestada, et nii see ei ole... Kahjuks aga - sedasi manipuleerija või süüdistaja ei näe enam süüdistatavas isiksust, kellel on õigus isikliku eelistuse alusel "ei" öelda, vaid üldistatud probleemi, mis segab temal endal oma elu mugavalt ära elamast. Ja see süüdistatav ei ole süüdi ainult isiklikult tekitatud ebamugavuses, ainult endaöeldud "ei" sõnas, vaid ka kõikides teistes äraütlemistes, mis amoraalitsejale elu jooksul osaks saanud ja saamas.
Väga vastik, muuseas, kui sinust mingi üldine süüsümbol tehakse. Ja väga kurnav oleks lunastada kõikide ei ütlenud naiste süüd sellise isikuvabaduse jutlustaja ees.

Reaalses elus on sellistele (a)moraalitsejatele sageli omane kaksikmoraal - st Oma Naisele nad parema meelega seksuaalset vabadust ei lubaks.

Moraal ei puuduta ainult seksi. Minu moraalne kiiks näiteks on suutmatus taluda valetamist ja lubaduste mittetäitmist. Eks T on mind ka ses suhtes eriliselt hellaks teinud. Niisiis moraalitsen mina sellistel teemadel.
Päris sageli on T minupoolsetele etteheidetele vastanud omapoolsete etteheide ja moraalitsemisega -
ta on süüdistanud mind selles, et ma kohtlen teda kui omandit
ja ei austa tema isikuvabadust

Aga valed pole halvad mitte mingi uhkuse ja au või põhimõtte pärast vaid just sellepärast, et need võtavad teiselt inimeselt valikuvabaduse. Sellesama vabaduse, mida valetaja enda juures nii paaniliselt kaitsta püüab. Lubaduste mittetäitmise kohta täpselt sama. Ära luba asju, mida sa täita ei suuda, või kui olukord muutub, siis teavita teist poolt sellest varakult. Et Sa ei paneks teda ootele. Et ta saaks ise valida, mida ta nüüd ette võtab.
Ma ütlen, kui sa hoolid oma vabadusest, siis pea lugu ka teiste omast.
Ja kui sa ei hooli teise inimese vabadusest, kui sa annad talle valeinformatsiooni või paned ta lubadustega ootele, siis tegelikult kohtled hoopis sina teda kui omandit - kui otsustamisõiguseta omandit, umbes nagu televiisorit, keda oma tahtmis mööda sisse või välja lülitad.

Abielus või tänapäevaselt kooselus on see isikuvabaduse küsimus eriti valuline. Reeglina on juba olude sunnil naistel palju vähem isiklikku vabadust kui meestel, kuna mingi nõmeda eelarvamuse kohaselt on lastega tegelemine peamiselt naise asi. Mõnegi mehe ja ka mõne naise meelest peaks väikelapse mamma ainult kodus istumagi aga samas ei tohiks ta keelata oma mehel ja laste isal väljas käia "sest miks mina pean kodus istuma kui sina ei saa välja tulla"?
Teoreetiliselt võiks aga mõlemal vanemal olla vaba aega võrdselt (kuna vajadus psühhohügieeni järele on ju mõlemal) ja peaks toimuma ka mingeid ühiseid üritusi ja väljaskäimisi, samuti kodust koostööd, vastasel korral tekib tõesti küsimus, milles on selle kooselu mõte.
Ja kui oma isiklik vabadus on ühele kooselupooltest nii oluline, et ta teise inimese vajadusega enam üldse arvestada ei taha, samas eeldab, et teine temaga ikka arvestaks, ta pesu peseks ja süüa teeks ja talle toa korras hoiaks ja kasvataks tema lapsi, siis... on tegemist järjekordase kaksikmoraali näitega. Kaksikmoraalitsemise.

Kassloom

Võitsin kunagi ammu Prizeed mängides Elektroonilise Täringu - selline ümmargune muna, mis toksamise peale hakkab piiksuma ja vilkuma ja lõpuks süütab mingi hulga (1-6) punaseid lambikesi - juhusliku valiku alusel eeldatavasti. Otile mängimiseks.
Aga nüüd mängib sellega meie kass. Otsib selle üles kõige võimatumatest kohtadest, togib käpaga, kuni selle tööle saab, kuulab piiksumist ja vahib vilkumist, kuni täring vait jääb, siis toksab jälle. Lõputult.
Moodne Kass.
Mida Moodne Kass veel armastab? Uute juhtmete lõhnas on midagi täiesti vastupandamatut. Need on vaja katki närida esimesel võimalusel. Lisaks Ericsoni kõrvaklapiadapterile hekseldas ta mõnevõrra varem katki ka Aabi Nokia laadija. Selle uuema versiooni, peenikese otsaga. Õnneks Nokia laadijaid ikka leiab perekonnast, ericsoni juhtmega on lugu traagilisem.

esmaspäev, oktoober 22, 2007

palun ärge ajage meid alla

Mõned päevad tagasi pääsesin jälle ülinapilt allaajamisest koos Oti ja vankriga. Nimelt Toompuiestee- Paldiski maante ristmikul, üles Falgi teele suundudes. Seal hotelli juures on väga vastik pime ristmik, kus parempööret tohivad autod sooritada sama rohelise tule ajal, mis peaks lubama jalakäijatel üle toompuiestee minna. Et sellises situatsioonis peaks eesõigus olema jalakäijal, oli selge isegi 110 telefonioperaatoril, küll aga ei ole see selge autojuhil. Kaks juhti järjest tulid igavese tinnaga mu selja tagant. keerasid vuhti paremale, minu nina ette ja sundisid min koos käruga tegema kiireid tagasihüppeid kõnniteele, millel laius sel kohal vaevalt et 75 cmgi on. Täielik paanika sundis mind autode peale häält tõstma, millest tavaliselt ei ole persetki kasu, aga seekord peatus vähemalt kolmas auto üsna järsu nõksakuga. Ja lasi mu üle. Suur tänu siinkohal tundmatule juhile. Liikluseeskirjadest kinnipidamise eest.

Nüüdseks olen ma ehmatusest muidugi üle saanud ja mul tuli idee hakata tootma ülipika klaaskiust varre otsas lehvivaid logosid või vimpleid, mil korralik klamber allotsas lapsevankrile kinnitamiseks ja vimplil selline kriiskavates värvides helkiv ghostbustersite moodi logo koos kirjaga: ettevaatust, beebi!
Ahsoo, või kui sellised vimplid on olemas, siis suur tänu sellele, kes juhatab mulle, kust niisugust asja osta saab.

pühapäev, oktoober 21, 2007

Käisin kõrtsis

neljapäeva õhtul, siis kui Tanel Otti hoidis, tutvus.live seltskonnaga. Alustasime Texases, lõpetasime Woodstockis, rahvast oli vähe ja kõigil mingid kiired ees või taga (mul endal ka ju. Tanel tuli Otti hoidma väga hilja ja ma ei saanud järgmist päeva pohmaka väljamagamiseks reserveerida) aga muidu oli nunnu olla.
------
Seksuaalne rahuldamatus painab. Neetud fertiilne periood. Kuidagi nõmedalt kuum olek. Pole kellegagi teha.
Aga kujutluses võtan ma kenal, muretul, mitte liiga pisikest kasvu mehel püksid maha, surun ta toolile istuma ja ronin otsa. Magusaid unenägusid minule!

laupäev, oktoober 20, 2007

Tõeline tragöödia


Mu kass on tõeline Egiptuse Nuhtlus. Täna öösel näris ta katki Aabi tuttuue ericson-walkmani kõrvaklappide juhtme, just selle adapteriosa.
Rahaga on meil teadagi kuidas.

Ega kellelgi säänset juhet (nagu ülaltoodud pildil aga tervet) üle ei ole?

reede, oktoober 19, 2007

Õlled võlgu

paistab et nüüd olen ma kellelegi tundmatule kommentaatorile 6 pudelit õlut võlgu, sest Tanel on käinud Otti vaatamas juba mitugi korda. Ta teeb seda küll oma isikupärases stiilis - tuleb hilja või veel hiljem ja tema kätte ei maksa ühtegi meie isiklikku asja, nagu ntks turvatool, unustada, sest ta kipub neid minult küsimata teistele inimestele andma (see on tal juba ammune komme) aga see ei muuda asja. Kus see õllesoovija siis pesitseb? Andku endast märku.
Kusjuures minul on nüüdseks sellest juba suht pohlad, kas Tanel käib või ei käi, mind ei häiri ta hektiline külastusstiil ka enam mitte.
Ainuke asi mis mind tema juures veel häirib ongi see kommunistlik suhtumine teise inimese omandisse ja seda häiret põhjustab asjaolu, et tema telefoninumber ja järelmaks on minu nimel - see teeb mind närviliseks. Hetkel siiski on kõik arved makstud. Niiet. Rahu maa peal ja inimestest... noh kui mitte hea meel, siis vähemalt pohlad.
Saaks ainult Ott terveks ja makstaks mulle võlgu oldavad pisikesed aga olulised summad mitmelt poolt ära, siis oleks täitsa hea olla.

kolmapäev, oktoober 17, 2007

Kirjandusmeem; haaran järje

Leidsin Väikese Nõia teemajast kellegi Abele alustatud ja Ramlofi jätkatud kirjandusmeemi, pärit saidilt Library Thing
Selle saidi kasutajate poolt kõige rohkem mitteloetuks märgitud raamatutest on koostatud allpool toodud nimekiri.
Süsteem on järgmine: Rasvasena märgi, mis on loetud, kursiivis need, mida alustasid, aga ei suutnud lõpetada ja kriipsuta läbi need, mis ei meeldinud. Kuna ma bloggeri võimaluste hulgast läbikriipsutust ei leia... siis kasutan hoopis värvikoodi. Pruun ei meeldi.
Kuna Triangli nimekiri on kõige täielikum - autoritega ja puha - siis kasutan seda

Jonathan Strange & Mr Norrell (Susanna Clarke)

Anna Karenina (Tolstoi)

Crime and Punishment( Dostojevski Kuritöö ja karistus)

Catch-22 (Joseph Heller)

One Hundred Years of Solitude (Marquez Sada aastat üksildust)

Wuthering Heights (Emily Brontë Vihurimäe)

The Silmarillion (J. R. R. Tolkien)

Life of Pi : A Novel (Yann Martel Pii elu)

The Name of the Rose ( Umberto Eco Roosi nimi)

Don Quixote (Miguel de Cervantes)

Moby Dick (Herman Melville)

Ulysses (Joyce)

Madame Bovary (Gustave Flaubert)

The Odyssey (Homeros Odüsseia)

Pride and Prejudice (Jane Austen Uhkus ja eelarvamus)

Jane Eyre (Charlotte Brontë)

A Tale of Two Cities (Dickens Jutustus kahest linnast)

The Brothers Karamazov ( Dostojevski Vennad Karamazovid)

Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies

War and Peace (Tolstoi Sõda ja rahu)

Vanity fair (William Makepeace Thackeray Edevuse laat)

The Time Traveler’s Wife (Audrey Niffenegger Ajaränduri naine) ? ma ei mäleta, võibolla olen lugenud. igatahes tärkas minus huvi.

The Iliad ( Homeros Ilias)

Emma (Jane Austen)

The Blind Assassin (Margaret Atwood Pime palgamõrvar)

The Kite Runner (Khaled Hosseini)

Mrs. Dalloway (Virginia Woolf Proua Dalloway)

Great Expectations (Dickens Suured lootused)

American Gods (Gaiman, Ameerika jumalad) ei ole lugenud aga tahaks

A Heartbreaking Work of Staggering Genius (Dave Eggers)

Atlas Shrugged (Ayn Rand)

Reading Lolita in Tehran : A Memoir in Books (Azar Nafisi)

Memoirs of a Geisha (Arthur Golden Geiša memuaarid)

Middlesex (Jeffrey Eugenides)

Quicksilver

Wicked : the Life and Times of the Wicked Witch of the West (Gregory Maguire)

The Canterbury Tales (Geoffrey Chaucer Cantebury lood)

The Historian : A Novel

A Portrait of the Artist as a Young Man (Joyce Kunstniku noorpõlveporteree)

Love in the Time of Cholera (Marquez Armastus koolera ajal)

Brave New World (Huxley Hea uus ilm)

The Fountainhead (Ayn Rand Allikas)

Foucault’s Pendulum (Umberto Eco)

Middlemarch (George Eliot)

Frankenstein (Mary Shelley)

The Count of Monte Cristo (Dumas Krahv Monte Cristo)

Dracula (Bram Stoker)

A Clockwork Orange (Anthony Burgess Kellavärgiga apelsin)

Anansi Boys (Neil Gaiman)

The Once and Future King (T. H. White)

The Grapes of Wrath (John Steinbeck Vihakobarad)


The Poisonwood Bible : A Novel (Barbara Kingsolver)

1984 (George Orwell)

Angels & Demons (Dan Brown)

The Inferno (Dante Põrgu)

The Satanic Verses (Salman Rushdie Saatanlikud värsid)

Sense and Sensibility (Jane Austen Mõistus ja tunded)

The Picture of Dorian Gray (Wilde Dorian Gray portree)

Mansfield Park (Jane Austen)

One Flew Over the Cuckoo’s Nest (Ken Kesey Lendas üle käopesa)

To the Lighthouse (Woolf Tuletorni juurde)

Tess of the D’Urbervilles (Thomas Hardy)

Oliver Twist (Dickens)

Gulliver’s Travels (Jonathan Swift Gulliveri reisid)

Les Misérables (Victor Hugo Hüljatud)

The Corrections (Jonathan Franzen Parandused)

The Amazing Adventures of Kavalier and Clay (Michael Chabon)

The Curious Incident of the Dog in the Night-time (Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)

Dune (Frank Herbert Düün)

The Prince (Niccolo Machiavelli)

The Sound and the Fury (William Faulkner Hälin ja raev)

Angela’s Ashes : A Memoir ( Frank McCourt Angela tuhk)

The God of Small Things (Arundhati Roy Väikeste asjade jumal) aga ma ei mäleta sellest küll eriti midagi

A People’s History of the United States : 1492-Present

Cryptonomicon (Neal Stephenson)

Neverwhere (Neil Gaiman)

A Confederacy of Dunces (John Kennedy Toole)

A Short History of Nearly Everything

Dubliners (James Joyce Dublinlased)

The Unbearable Lightness of Being (Kundera Olematuse talumatu kergus)

Beloved (Toni Morrison Armas)

Slaughterhouse-Five (Kurt Vonnegut Tapamaja korpus viis)

The Scarlet Letter (Nathaniel Hawthorne Tulipunane kirjatäht)

Eats, Shoots & Leaves

The Mists of Avalon (Marion Zimmer Bradley Avaloni udud)

Oryx and Crake : A Novel (Atwood Orüks ja Ruik)

Collapse : How Societies Choose to Fail or Succeed

Cloud Atlas (David Mitchell Pilvealtlas)

The Confusion

Lolita (Vladimir Nabokov)

Persuasion (Jane Austen Veenmine)

Northanger Abbey (Jane Austen Northangeri klooster)

The Catcher in the Rye (Salinger Kuristik rukkis)

On the Road (Jack Kerouac Teel)

The Hunchback of Notre Dame (Victor Hugo Jumalaema kirik)

Freakonomics : A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything

Zen and the Art of Motorcycle Maintenance : An Inquiry into Values (Robert M. Pirsig)

The Aeneid (Vergilius Maro)

Watership Down (Richard Adams)

Gravity’s Rainbow (Thomas Pynchon)

The Hobbit (J.R.R. Tolkien Kääbik)

In Cold Blood : A True Account of a Multiple Murder and its Consequences (T Capote Külmavereliselt)

White Teeth (Zadie Smith Valged hambad)

Treasure Island (Robert Louis Stevenson Aarete saar)

David Copperfield (Dickens)

The Three Musketeers (Dumas Kolm musketäri)

....................................
see on pööraselt naljakas nimekiri. Mõnest raamatust pole ma kuulnudki, mõne kohta tahaks aga küsida - kuidas on võimalik, et just see on statistiliselt enim mitteloetud?

esmaspäev, oktoober 15, 2007

Tervishoiumuuseumis

käis ahistaja. Sel nädalavahetusel juba kolmandat korda. Ahistas ta täpsemalt meie fuajee punaseid tumbasid, niiet eelmisel korral olid daamid tumbadelt mingit kummalist mustust koristades arvanud, et tegemist on mädaga. Kuna noormehe jutt asja juurde kõlas nii, et tal on naba haige. Ja kiskus sinna juurde särki püksist, tõenäoliselt (mida ei nähtud aga oletatakse) ka püksiluku lahti, laskus tumbadele kõhuli ja ahistas nad ära. Fuajees viibivad daamid aga ei saanud kahel esimesel korral asjast arugi. Laupäeval lõpuks taibati ja kutsuti politsei, noormees aga jõudis enne politsei tulekut rahulduse saada ja minema joosta.

Iseenesest ei pruugi tumbadel selle noormehe vastu muidugi midagi olla, kahjuks aga pruugivad neid istumiseks ka muuseumi külastavad lapsed, samuti on kassapidaja ja teised muuseumivalvurid siiski vana kooli vooruslikud daamid, kelle jaoks olukord on pärast sellest arusaamist äärmiselt stressav.

Minu ettepanek oli tumbad koos muuseumi plakatiga noormehele kinkida, et ta saaks oma kirge kodus rahuldada.

Seniks aga - ma saan nüüd täiega aru sellest isast, kes ükskord trollis keelas oma 6aastasel tütrel trollikäsipuust kinni hoida ja käskis hoida ainult enda käest. Põhjendusega "kes teab mis aidsi sa sealt saada võid". Proffessionaalne idiotism sundis mind muidugi võõraste inimeste keskustellu sekkuma ja mainima et AIDS ei nakatu olmekontaktidest, küll aga võib bussikäsipuudelt saada muid haigusi, ntks sügelised. "Ah tõesti?" ütles see isa ebaleva naeratusega ja jätkas oma lapseturvamispoliitikat (väga armas) ent ümberringi muretult seni torude küljes tolknenud noored hakkasid selle jutu peale kuidagi nihelema, kindaid otsima või varrukat peopesa alla nihutama...
...minul oli seega päeva heategu tehtud. Muide, ise hoian ma küll trolli käsipuudest palja käega. Ma lihtsalt tean, et tuleb käsi pesta ja kui peaks ilmuma pisikesed kõvad punnid (nende vastu muide pesemine ei aita) siis peab kiiresti määrima benzüülbensoaadiga, mis tapab sügelised kiiremini kui praegu nahaarstide hulgas moes olev Nix-kreem - ja on ka tublisti odavam. Bensüülbensoaat on siiski võrdlemisi karm ja kange vahend, niiet väga väikestele lastele seda ei soovitata, silma ja tundlikele piirkondadele seda sattuda ei tohi.

pühapäev, oktoober 14, 2007

jälle haige

Ott kolmapäeval alles kirjutati arsti poolt terveks ja lubati lasteaeda, nüüd pühapäeval on ta jälle paksus nohus. Aga mul tööjuures meeletu saba tegemata asju ja juba tehakse süngeid vihjeid stiilis "tööl peab käima". Kuigi muuseumis ei ole see töötempo midagi hullu, aga aegajalt esineb ka seal kiireid perioode
Tanel teeb vihjeid et ma teenin liiga vähe raha - et ma peaksin töökohta vahetama. Aga paremini tasustatud töökohtades nõutakse ka rohkem töötegemist mis tähendab ka rohkem kohal käimist. Loogiline. Lapsehoidjatasudele kuluks aga enamus palgast ära. Ja haiget last lasteaeda viia ei saa ka kõrgepalgaline mamma.
Mõni ütleks nüüd, et ema peaks lapsega kodus olema hoopis, aga need mõned mingu lahkesti perse. Pole mul õnnestunud endale nii rikast meest leida, kes selle kodusistumise kinni papiks. Taneli käest ei ole ühegi valemiga võimalik üle 3 tonni kätte saada. Ja Aleks ei maksa seda mõistetud miinimumi (1,8 t) ka mitte.
Niiet. Lõhkine küna.
Posin ennast üles sest raha põlnd.

teisipäev, oktoober 09, 2007

ma ei andnud raha aga

seda minult ei küsinudki need kaks pisikest vanainimest, kes mind mingil üleüleüleeilsel ajal poest koju minekul kinni pidasid. Hirmus mureliku näoga kurtes, et nad ei saa koodlukuga uksest sisse.
Neile oli antud kood.
Ja kulunud nuppudega lukk ei kuuletunud neile.
Vanakesed, mees ja naine.
Ütlesin et kahjuks ma ei ela selles majas ja mu jalad tahtsid edasi kodu poole kõndida aga siiski
küsisin selle asemel, kas neil on mõnda telefoninumbrit, ma võin helistada.
"Ei meil ole miskit telefoninumbrit, kas meil on numbrit?" vaatas naine mehe otsa, kes sama mureliku näoga pead raputas.
"Ehk teil õnnestu paremini, äkki prooviksite" osutas naine koodlukule.
Nad ütlesid mulle koodi ja kolmandal proovimisel saimegi ukse lahti.
Küll oli rõõm suur. Vanainimestel ka. No nad olid ikka tõsiselt vanad, aga kõbusad. Pisikesed ja tragid.
Tulin koju, suunurgad kõrvuni.
Sellise tühja asja pärast.
Hea on head teha.

Aga kerjustele ma enamasti raha ei anna.
Lihtsalt sellepärast et pole mingit garantiid. Et see õigele inimesele läheb.

aaaarrrgghhh

sellessamas hambas, millele sai pikalt ja PIINARIKKALT juureravi tehtud, on igeme alla peidus tore väike auguke
arvake kas mul on raha selle parandamiseks?

kuhu jääb ajakirjanikueetika?

Sirje blogist: ajakirjanik avaldas artikli, mida ta lubas, et ei avalda ja vaikis maha, et ta mulle helistas.

Nimelt.
Kui oled lubanud, siis tee nii nagu lubasid.
Kui oled lubanud, et EI tee, siis see peaks ju võrreldamatult lihtsam olema.

Aga kui sa lubadust täita ei kavatse, siis ära üldse küsigi. Ära luba.

Sest lubadused, rsk, on täitmiseks, rsk.

Tegemist siis SLohtulehe jauramistega.

pühapäev, oktoober 07, 2007

Üks huvitav test

Siit
viitega Tinzbelli blogis


Kui ma selle lingi avasin, pöörles tipsi alguses vastupäeva, siis hakkas kellaosuti liikumise suunas pöörlema ja jäigi nii.
Nüüd oma blogis näen jälle, et see pööritab kord üht- kord teistpidi. Eriti kui mul on ainult pool pilti paistma skrollitud.
The Right Brain vs Left Brain test ... do you see the dancer turning clockwise or anti-clockwise?If clockwise, then you use more of the right side of the brain and vice versa.
Most of us would see the dancer turning anti-clockwise though you can try to focus and change the direction; see if you can do it.

Asjad teevad õnnelikuks

Läksime jälle mammona lõksu, vahetasime Aabi Telekahe Hinnaliidri paketi ekstra200 vastu ja võtsime tasuta ericsoni.
Tõeliselt kaunis, hea ja tark muusikatelefon.
Hing ihkab muidugi Nutifoni , mis nüüd lõplikult Tanelile jäi, aga...
ükskord ma ostan selle endale niikuinii. Eks tulevad uued soodukad, uued mudelid. jne. NB! Kui Tanel oma telefoniarved maksmata jätab ja need minu kraesse sajavad, siis võtan ma Nutifoni igal juhul tagasi. Sest nii Taneli arved, leping kui nutifoni järelmaksud on ametlikult minu nimel. Seda veel vähemalt 15neks kuuks. Natuke vastik seis.

Tartus käies kõndisin mööda Kroonuaia tänavat, läptop kotiga seljas, oma vanast elukohast Mülleri majas mööda ja meenutasin, kuidas ma vanasti seal elades unistasin sellest, et ükskord on ka minul läptopp ja ma kõnnin sellega Tartu linnas, mööda Kroonuaia tänavat...

Eks unistustel on kombeks pärast täideminekut argiseks ja igavaks muutuda.

Muuseumikunstnike kokkutulekul oli lahe, see on tore seltskond, mitte ülearu pretensioonikas. Mh tekkis minul väga tugev fiksidee teha suvel muuseumikunstnike maalilaager. Kuna muuseumikunstniku argitöö sisaldab klassikaliste kunstitegemise mooduste kasutamist väga vähe.
Tartust lahkudes aga kahjuks jäin kella 9sest bussist maha ja pidin Oti vanaisa endale pool üks öösel bussi vastu orgunnima, nii piinlik.
Kokkutuleku pilte võib näha Nagis

õnneliku suhte saladus

Eppu blogis

Mina seda teemat ei käsitle, liiga valus. Mulle pole sellist asja ilmselt elus ette nähtudki.

PS: "Eppu" kirjutan meelega omastavas käändes ka kahe p-ga. Kuna ta ise kirjutab oma nime nimetavas käändes veel palju rohkemate p-dega. Igast blogiaadressides. Jne.

Lahe.
Paneks enda nimeks ka Kärtttttt.
või parem
Kärrrrrrt

reede, oktoober 05, 2007

shõu jätkub

ma ikkagi pushisin Tanelit Otti vaatama. Eile, telefonitsi. Kähvas tema vihaselt: okei, ma tulen. Viskas toru ära.
Seda, et millal ta tuleb, ma loomulikult küsida ei saanudki.
Helistasin siis täna õhtul uuesti: millal sa tuled? Vastus: plaanis oli et homme, ma ei saa sulle ju midagi täpsemalt öelda, kui mul peaks midagi vahele tulema, siis hakkad sa mulle etteheiteid tegema - ja viskas toru ära ja lülitas telefoni välja.
See on see tema vana äraviskamisemäng meie kooselu ajast, onjä. Kui mingi teema ei meeldi - viska toru ära. Ära suhtle. Mine peitu. Süüdista kõiki teisi.

Küsimus on aga selline...

kui ta EI TAHA Otti vaatama tulla, siis nii öelgugi.
Aga kui tahab, siis miks ta eeldab, et ma peaksin terve nädalavahetuse kodus valvel olema ja teda ootama?
Nagu et mul ei olegi õigus oma plaane teha?
Ja tema käest küsida tema tuleku aega, et oma plaane selle ajaga sobitada?
Ma lihtsalt üritasin viisakas olla... ärgu siis nüüd solvugu, kui sellest midagi enam välja ei tule.

neljapäev, oktoober 04, 2007

mul kah täna loomapäev

silitasime siis kassi (Robert) see küll rohkem Aabi töö, kass on Aabi oma lemmikuks valinud; ja kuna loom on pikemat aega vaid kuivtoidu peal olnud, ostsime talle seda whiskasi kallist kiisueinet. Robert sööb selliseid asju ääretult peenelt - kougib käpaga kausist konservilihatükikese ja viskab endale suhu. Mõnikord läheb palake suust mööda ka. Pilti ma ei teinud, fotoaparaadi väljavõtmine teeb alati huvitavale tegevusele lõpu.
Kassi lemmikmänguasi on Aabi nikeldatud kaelakett, mida ta meeleldi taga ajab, kui Aap pole ammu taibanud kassi eest seda ära lohistada, võtab ta keti otsapidi hambusse ja jookseb kilisedes mööda tuba.
Öösiti magab loom siiski minu kaisus ja närib mu varbaid.

No andke mõni allkiri

teisipäev, oktoober 02, 2007

minu mõistus ei võta

kuidas Eve ja ta mees said mind täiesti lambist tallinna ära tuua laupäeva õhtul ja Tanel vingub et tema mind ja Otti kolmapäeva õhtul ära tuua ei saa. Et neljap hommikul vaja tööl olla, jne.
Kuidas Taneli vanemad sõidutasid mind ja Otti koori tuuri ajal rõõmsalt ringi aga siis kui oli jutt, etTanel peaks koori tuuri ajal Otti hoidma, siis hakkas ta vinguma, et Kendra poisid peaksid mu igal õhtul Tallinna tagasi tooma ja hommikul jälle ära viima. Kui tal mind ööseks nii väga vaja oli, miks ta siis ise mind ära tooma ei kippunud?
Kuidas alati on küll nii hirmus raske midagigi perekonna heaks teha ja miks ta eeldab et teised peaksid selle kõik tema eest ära tegema?
või on see normaalne?
et teised hoolitsevad Taneli lapse eest rohkem kui ta ise.
Aga Aleksi lapsega on ju sama lugu.
Ma lihtsalt absoluutselt ei oska mehi valida, ikka satuvad mingid isased tited, kes oma järglastest ei hooli.

Ahjaa.
Ma vean kihla, et kui ma ei sunniks Tanelit aegajalt Otti hoidma, siis ta ei teeks vähimatki pingutust selle nimel et Otiga üleüldse kohtuda.
Kogu see jutt suurest isaarmastusest on puhas pullikaka.

ootamisest

vaid sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd?kuhu sa jääd?vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea.
Epliku laul "armastus"
vastik, enesekeskne, hoolimatu laul.
Alatu on mõnuleda mõtte käes et keegi sind kuskil väga ootab ja igatseb.
Alatu on teise inimese elu niimoodi lukku keerata ja kinni panna ja mõelda et see on hea.
Lõppude lõpuks -- kui sa arvad et teine muretseb "kuhu sa jääd", siis võta faking mobiiltelefon ja ütle talle, kuhu sa jääd.

Ohjaa, see Epliku laul on hästi õmmeldud, ilus muusika, ilus hääl laulab.
Aga sisu on alatu. Armastuse tarbimine.

Nuuskmõmmik on ka alatu. Ja muumitroll on luuser. Sellised ühepoolsed armastused tuleks ära keelata.

Noh, sama vähe meeldis mulle kunagi see laul "naerata nüüd jälle sa"
Kuradi pervert, lõpetab suhte ära ja siis veel manitseb et teine ei tohi kurvastada. Peab ennast mingiks ilgeks heategijaks.

esmaspäev, oktoober 01, 2007

pärnus käisime

Otiga Eve juures. Evel on ilus pisike korter, mees, 2 tütart, kamin ja kott-toolid. Ma olen küll alati mõelnud, et kahe voodi vahele ei jää mulle kott-toolide jaoks piisavalt ruumi, aga nüüd ma otsustasin, et ühe ikka ostan ja panen voodisse. Liiga mõnus lihtsalt.

Eve pani mu nõelaga viltima. Nüüd ootan kärsitult esimest rahalaeva, et endale viltimisnõelad osta. :)
Rongiga läksime. Kui rongi pealt maha tulime, jäi Ott veel seisma ja hõikas meie tagant tulijatele: äla kukk-ku! äla kukk-ku! roni iluss!
Tagasi tõid Eve ja tema hea mees Tarmo mind autoga laupäeva õhtul hilja, kui kuu vilkus teeäärsete puude taga.