laupäev, detsember 29, 2007

kas tegelikkus on tegelikult olemas?

mõnikord täiesti lambist tekib mul tunne et ma ainult kujutlen hetkel kestvat tegelikkust. See tunne on üsna jube, kui ma ntks pean trollis kontrollima, kas Ott, keda ma süles hoian, on mul päriselt süles, või olen ma ta kuskile maha unustanud ja ainult kujutlen et ta on mul kaasas. Või mõtlen tööle minnes, kas ma ikka viisin ta lasteaeda või unustasin koju.
Ja loomulikult lähen ma tihtigi poolelt teelt tagasi, et kontrollida, kas ma ikka panin uksed lukku nii nagu mäletan. Seni pole veel muide juhtunud, et oleksin ennast sellistel puhkudel unustamiselt tabanud; küll aga on teised mu tagant lahtiununenud uksi leidnud siis, kui ma ise täiesti muretu olen.
Praegu vaatan ma voodis hilinenud uinakut tegevat Otti ja ta on päriselt olemas ja siin ja mul on ajutiselt rahu majas.( Aap, suur poiss, saab õnneks oma eluga ise hakkama. Tema on olemas täitsa iseseisvalt)
Tegelikkus on nagu kass, kes lipsab uksest välja just sel hetkel, kui sa ei tea kartagi.
Moraal?
Muretsege.

olen mõrd, jaa. ja uhke selle üle

kui ma loen, millist kohtlemist haritud, hea eneseväljendusoskusega naine oma "mehe" poolt talub - http://eluseikleja.blogspot.com/
Tekib tahtmine temalt küsida, naine, MILLE NIMEL sa temaga koos elad? Kellele see hea on? Sellele mehele küll mitte. Sulle ka mitte. Lastele ka mitte.
Aga eks need on ta enda valikud. Niiet ma pigem ei küsi.
Ja vähemalt on huvitav lugeda. Võibolla see ongi hoopis ilukirjandus?

neljapäev, detsember 27, 2007

möned mötted/ aeg maha

Keegid kuskil kaebavad nagu natuke selle üle, et jõulukampaaniad manitsevad inimesi head olema ja et oma lähedasi võiks nagu aastaringi meeles pidada ja mitte ainult jõulude/naistepäeva ajal. Ja et milleks need fuck´n punased pühad kalendris.
Õige ju ka, häda selles, et kõike korraga ei jõua. Ei jõua samaaegselt mammona orjamise oravarattas tormata ja kodus lähedastega mõnus olla. Ja seda esimest poolt ei saa ära ka jätta, muidup polegit lõpuks enam seda kodu, kus lähedastega mõnus olla.
Ega neid pühasid ja asju eila välja ei mõeldud, see on tegelt aastatuhandete traditsioon - mõned korrad aastas käsu korras ja kõik ühekorraga aeg maha võtta& oravrattast maha astuda. Üksteisele ennast meelde tuletada. Vahet pole kas tähistada Päikese taassündi, ambitsioonikate kirikuisadee ikoonkuju "sünnipäeva" või - nojah, tarbimispüha. See viimane variant on muidugi veidi stressav ja läheb pühade tegelikust mõttest veidi liiga kaugele, aga põmst saab ju ennast ise tarbimishullusest tagasi hoida. Põhiline point - väga paljudel on ühekorraga vaba aega ja traditsioonikohaselt ka head süüa ning muid meelemõnususi, mida siis üksteisega jagada.

Kahjuks ei arvesta eesti kiskjalik tarbimisühiskond mõnede selliste väikeste inimeste vajadustega, nagu müüjad, vms. Need istugu pühade ajal ka tööl, samas ntks perearstid seda ei tee.
Midagi on siin viltu.

jõulutuhin ja seljakoti reklaam

24ndal pidutsesime minu ema juures. Hoolimata eelnevatest kokkulepetest "teeme sel aastal ainult lastele kingitused", said suuremad ka ikka pakke - eks need olid sellised pisikesed nunnuasjad. Suured poisid - Võsuke ja nõod -  olid oma suured kingitused juba eelnevalt kodudes kätte saanud - vastastikusel kokkuleppel muidugi. Sellest hoolimata venisid nende näod üsna pikaks, kui väikesed lapsed, E ja Putukas said ühe paki teise järel. Suuri pakke, "päris" asju. Nemad said ju kõigest pisinänni ning vanaema käest ümbrikud viiesajalistega.

Ehh, pubekad. ;)
Alateadvus ja traditsioonilised jõuluootused on selles vanuses veel tugevamad kui eelnevad kokkulepped. Ehk võis viga ka päkapikus olla, kelle aset täitis seekord noorem õde, kes poistele nende nänni liiga ruttu ja liiga vähese vaeva eest kätte andis - järgmisel aastal pinnime neid pikemalt. Ja kingime ainult sokke, iga paar eraldi pakendis.

Putuka pakikuhil oli kartuste kohaselt suur. Samuti sai ta hunniku kinke Kadrinas, teise vanaema juures - neist kõige ägedam muidugi T ostetud raudteemudel, mis pandi kohe käima ja mida ei lubatud kinni pannagi. Minule kingiti presskann ja Võsukesele, kes isegi kohale ei tulnud, film dvd-l.

Eile rongiga talina tagasi tulles oli mu seljakott järelikult pungil täis igasugu Asju, paar pakki jäi veel Kadrinasse, vanavanemad toovad need aasta viimasel päeval ise autoga ära. Kass ja Tungal olid sattumisi samas rongis, kahjuks restoranvagunis, aga nad käisid kordamööda meie juures lobisemas. Ja Kass loomulikult muudkui pildistas, mh ka Putukat, aga lisaks veel ühte imeilusat päriskiisut, kes meiega samas vagunis sõitis.













Putukas keeldus kategooriliselt enne äratulemist Kadrinas lõunauinakut tegemast ja ma ei raatsinud teda päris jõuga tuttu ka suruda, lootuses, et ta rongis magab. Noh... magama jäi laps 5 min enne Balti jaama sissesõitmist; seda nii raskelt et ei ärganud ka kombinesooni selgatoppimise peale. Ning Võsukest ma ei saanud endale vastu kutsuda, Võsuke oli maale sõbra juurde sõitnud. Egas midagi, otsisin koduvõtmed taskupõhjast näppu, timmisin seljakotirihmad hästi tihkelt ümber, võtsin magava lapse sülle ja - selgus et niimoodi saab käia küll. Kiidan siinkohal oma vana head seljakotti, mille ostsin Tartust umbes 10 aastat tagasi ja mis on sigamugav ning vastupidav. Klapi pealmise tasku lukk on ainult veits katki.

Palusin Kassil endast jaamas pilti teha --->


Tüüpiline Eesti Naine kannab seljas pool maailma ja kõik oma lapsed. Ja mehe kah, kui vaja. Hea mees muidugi suudab enamasti omil jalul kaasa löntsida.Putukas jäigi magama ja ei lasknud ennast häirida ei trollisõidust, ustest trügimisest, ega kodus lahtiriietamisest; ning magas mõnuga poole kaheksani. Uuesti tuttu, ööunele, sain ma ta alles pool üks, aga täna hommikul jõudsime siiski ilusti lasteaeda, kus oli ühtekokku vist ainult 4 last.
Asjad on kõik väga toredad aga neid asju sai natuke palju. Ma pean täitsa mõtlema, mida tehaPutuka sünnipäevaga, mis tuleb ju kõigest paari kuu pärast - keelaks kõik Asjad peale sokkide (mis hakkavad väikseks jääma) ära ja telliks selle asemel talle kingituseks mingi Ürituse? Nagu mmm... mängumaa vms. Peab vaatama.
Pildistas Kass

esmaspäev, detsember 24, 2007

ülla-ülla

arvasin et mul ei tule sel aastal kõigi nende jamade tõttu üldse mingit jõulutunnet. Ma pole loomuldasa eriliselt pühalik tüüp ja igast pühitsemised on mu jaoks alati veidi kistud tegevus. Kui peab head nägu tegema ja halvad asjad maha salgama. Vms.

Praegu tunnen ennast aga kompromissitult õnnelikuna, nali küll. Ma ei mäletagi sellist tunnet varasemast ajast.


Ei loe et lund pole ja kuuske ma tuppa ei toonud (ei mahu). Piparkooke tegime eile Otiga poetaignast ja jumalast lõbus oli.


Minu jõulupeod on sel aastal, nagu enamasti, kellegi teise tehtud - lähen täna emale külla ja homme ämmale (mul on nii hea ämm, et mehest lahkuminek tema ämmastaatust küll ei katkesta) Mugav ja laisk nagu ma olen :D
Hüva jõulu kõigile!

pühapäev, detsember 23, 2007

võikad koduloomad

kui ma siin hiljuti süüdistasin oma kassi mu kasutatud tampoonide konsumeerimises, siis tegin talle rõnk-rünk-ränka ülekohut. Eile ei saanud ma oma kasutatud hügieenitarvikut ahju visata, kuna ahi oli veel kuum, siiber just ärja kinni pandud - pidin jälle prügikasti ladustama. Lootsin et korralik sissepakkimine ning prügikastikapiukse kindel sulgemine aitavad. Hommikul aga oli ei keegi muu, kui HIIR raibe minu verega ja vatiga maiustanud.
Tegemist on ilmselgelt satanistlikku vampiristide sekti kuuluva närilisega, sest Robert teda enam ei ründa, ainult istub armunud näoga tundide kaupa kapi ees. Minu poolt üles seatud lõksu lasi ta niimoodi kinni kukkuda, et mitte sabagi vahele ei jäänud, aga lõksu vedru läks paigast ära.
Ma juba kujutan ette, kuidas ta on mu kapialuse pisikesi pentagramme täis maalinud.
Pühitsetud vesi vist aitaks? Või mine sa tea...

väikesed rohelised kuulikesed

vahepeal oli mul jah mingi õudne madalseis, totaalne elukõlbmatuse tunne, praegu see nii ei ole. On paar kindalt ja praegu konkreetsele isikule fikseerunud lülitit, millele rõhumine mu kapitaalselt endast välja viib, aga see ei ole deprekas. Õnnetundest pole puudu, puudub tasakaal.
Käisin/käin psühholoogi juures ennast maha laadimas (see on küll hea inimese kuritarvitamine) ja hiina meditsiini esindajate, Lillebergide juures nõelravis. Lillebergid andsid mulle ka mingeid looduslikku päritolu rahusteid - tibatillukesed rohelised terakesed, mida ma peaks võtma korrapäraselt, aga kahjuks kipun unustama. Loodusravirohud on üldiselt ohutud.
Lillebergid soovitasid mulle ka joogatrenni. Ikka tasakaalu saavutamiseks.

Seksiga on asjad kehvemad. Jätkuvalt pole ma nõus mingi suvalise tüübiga voodisse ronima, aga omaenda seksuaalsust päris maha salata ka ei saa. Aga kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka peab saama ja poodu majas ei räägita nöörist ega hullu majas üürist, niiet. Sublimeerime. Täiskuu ja puha. Pintsel kätte! Vms.

Seks
on seks
et hoobelda
rahuldusega
rahutuseta

ei ole sünnis
igatseda
nälgida
vajada

ei sobi tunnistada
et olen luuser
ilma
üksi
teen käsitööd

no tee
kuid hoia omale
oh häbi
ära kaeba
ilmale

laupäev, detsember 22, 2007

mina ei too kuuske tuppa

ja ma ei mürgita hiiri. Lõksuga on säästlikum ja kiirem ja puhtam nii hiirele, mulle kui üldse kõigile.
Keegi kuskil rääkis et mõned euroriigis pidada hiirte lõksudega püüdmine keelatud olema... mis mõttega, ma ei saa aru.

Ma ei osta Putukale jõuludeks kuhja mänguasju, ma ostsin talle pliiatsid ja joonistusploki. Kuhja mänguasju kingivad vanaemad niikuinii paratamatult. Mul pole seda kuhja kuskile pannagi.
Ja fikseeritud maksuga krediitkaardiga (ehk sisuliselt väikelaenuga) ostsin ma k-arvutisalongist Võsukesele digifotoka ja andsin kätte ka juba. Hoiatusega, et sünnipäeva peale (mis tuleb maikuus) ei kavatse ma enam eriti midagi kulutada. Noh, sellega oli ta rahul, pildistas kõiki ja kõike, ignooris minu soovitust read the fuck´n manual ja kimas oma uue mänguasjaga eile õhtul isa juurde, kuhu jäi ka ööseks.

Ma üritan muidu ka tubli olla, aga minu kasutatud patareide kogumispurgi on Putukas juba köögikapist kätte saanud ja kuskile ära tühjendanud. Nüüd ma siis korjan neid uuesti ükshaaval ja kui paraja peotäie kokku saan, katsun kuskile õigesse kohta viia. Prügi sorteerimisel puudub minu jaoks jätkuvalt point, kui ma seda sorditud prügi oma kodu lähedale konteinereisse ei saa panna.

Olen vist kanaema

ma olen kogu Putuk lasteaias käimise jooksul Võsukesel ainult 1 kord lasknud teda ära tuua. Üldse on Võsuke hoidnud Putukat minu kiirete käikude tarbeks ehk ühtkokku kümmekond korda.

Aga ma kardan seda Tallinna jubedat liiklust lihtsalt jubedalt. Iseennast veel usaldan sellest läbi murdma, teismeline üksi saab ju ka hakkama, aga mõte hajameelsest teismelisest maimikuga liiklusräsas, kõrvaklapid peas, ajab mulle hirmu nahka.
Ilmselt pean ma seda varianti siiski varsti jälle kasutama, kuna 27ndal olen muuseumis valves, enne kella 6 t ära ei saa.

neljapäev, detsember 20, 2007

salmid pähe!

we wish you a bigger penis
we wish you a bigger penis
we wish you a bigger penis
and a happy new dick

oh bring me a bigger penis
oh bring me a bigger penis
oh bring me a bigger penis
and a happy new dick!
/netist/

jooned alla

praegu paistab mingine olukordade lahenemise periood olema nagu.
igatahes minul üsna mitmes vallas ja mõnel inimesel veel...
mh ntks Aabil, aga eks tema on minu poeg ja tema olukorrad on ka minu olukorrad...

vaataks mis tähed ütlevad-
Kuu liigub SõnnisKui Kuu on Sõnnis, on inimestele tähtis turvatunne ja stabiilsus. Kaks jalga on kenasti maas, oma unistustes taevasse ei kiputa. Maalähedane ilu ja ürge elujõud on need, mida nüüd ehk rohkem endis tunnetatakse. Üldine energiatase peaks olema üle keskmise. Sõnni mõjule allub kõik see, mida saab käega katsuda, silmaga näha või sisse hingata. Seega siis parim päev ka füüsiliste armurõõmude nautimiseks, kuna meeltest on nüüd aktiviseeritud kompamis- ja haistmismeel. Hea aeg kõigeks, mis nõuab püsivust ja stabiilsust. Sobiv aeg millelegi tugeva aluspõhja panemiseks.

http://www.horoskoop.net/index.php

häh nomaeitea. tähed on ajast maas... ja kuu esimene veerand peaks ka nagu rohkem alustamisteks kui lõpetamisteks sobima.

112

täna sebisin tööjuures veel viimaseid kiireid asju korda ajada, pärast läksin jõulushoppama - jube stressav tegevus. Tahtsin kojusõitmiseks ja muidu ka uue bussitalongiraamatu osta, seisin siis Kaubamaja külje alla sularahaautomaadi juurde sappa. Saba oli pikavõitu, saba kõrval aga tossas prügikast. Tossas kõvasti. Mulle on selline lugu tuttav, koukisin mobiiltelefoni taskust tshekkide ja peenema jõulukraami alt välja ja helistasin 112. Vist väsimusest ja jõulustressist tingituna polnud ma just kõige võimekam kirjeldaja ning tänavate nimesid ma niikuinii elu sees peast ei tea, samas ei saanud ma ju automaadisabast ära ka tulla. Et seda nime vaadata. Niisiis pidime 112 operaatoriga tublisti küsimusi ja vastuseid vahetama, enne kui ta lõpuks aru sai, kust ma helistan ja ma sain toru ära panna. Minu sabas seisev naine turtsatas õiglase pahameelega: "Enne jõuab siin kõik maha põleda kui nemad lõpuks aru saavad!" Pomisesin et pole hullu ja nihutasin ennast rahamasinale lähemale, kui meist mühises mööda vanem meesterahvas, vaatas prügikasti, vaatas ringi ja käratas: "Mitte kedagi ei HUVITA KA! mitte keegi EI TEE VÄLJAGI!" Vägagi hm... jõuliselt.

Ohjah. Mulle endale meeldib ka inimesi või olukordi sõimata, mis mu elu häirivad. Aga põlengute, hulkuvate loomade, tänaval lamavate joodikute või pentsikuid tegusid tegevate narkomaanide ja valesti pargitud autode puhul on märksa rohkem kasu helistamisest numbritele 112 või 110. Ja seda täiesti rahulikult, ilma mõnu või vihata.
Sõimamisel on rohkem pointi oma koduhoovil või lähedaste suhtes, kuhu politsei lihtsalt ei tule.

Noh ma olen ennegi põlevatele prügikastidele punast autot kutsunud, kuid seekord oli esimene, mil ma selle ilmumise ka oma silmaga ära nägin. Nii nunnu! Kahjuks, sel ajal kui ta prügikastini manööverdas, meenus mulle, et piletid on ikka veel ostmata ja selle aja sees, mis mul kulus kioskini kõndmiseks, tegi suur punane auto oma töö minu nägemata ära ja sõitis minema. Minu jaoks jäi õhku küsimus - kas ühest mehest pulberkustutiga ei oleks piisanud ja kas see üks poleks võinud tulla mõnest lähedalasuvast hoonest või mõne väiksema autoga? Aga lõpuks, see pole enam minu asi.
Korralik Kodanik.

neljapäev, detsember 13, 2007

kavalus

on üks selline kaval käitumisnipp

kui sul on kellegi ees kohustusi
ja ta sulle sellega pinda käib
paku talle lahkelt mingeid muid teeneid mida ta pole palunudki

et ta unustaks, mida ta sinust tegelikult tahtis

kaval

telefon

minu nimel on praegu kolm telefonilepingut. ühe numbriga räägin ma ise, teisega Võsuke, kolmandaga Tanel. See kolmas leping sai tehtud suht ammu ja põhjuseks asjaolu, et Tanel on telefonifirmade jaoks nn mustas nimekirjas ja tema nimele lepingut ei tehta, või siis tahetakse mingeid ettemakse; tol ajal kui ma selle lepingu tegin, olid aga kõnekaartide minutihinnad üsna kallid.
suvel, enne kui mul kannatus katkes ja me lahku läksime, võtsime Taneli numbri juurde järelmaksuga Nutifoni. St ekstra-leping 18ks kuuks ja samaks ajaks ka järelmaksu 220 kuus.

Lahku minnes jäi nutifon Tanelile tingimusel et ta maksab oma arved korralikult.

Nüüd on vähemalt kolme kuu arvetega olnud probleeme ja tugevaid viivitusi maksmisel.
Ma tahan et see jama lõpeks. Mina olen praegu lepinguga vastutav Taneli kõnede eest. Täielik jama.

Lisaks on ta mulle praegu elatist võlgu 2500 ning asjaolusid arvestades pole mul mõtet uskuda ta suurelisi lubadusi mida ta kõik kinni maksta lubab.
Tegin ettepaneku et ma võtan nutifoni koos lepinguga tagasi ja selle osa, mis järelmaksust juba tasutud on, arvan lihtsalt elatise võla katteks - kogu lugu.
Numbrid saab ära muuta, nii ei tuleks Taneli kõned kogemata minu taskusse.
Oma numbri ilma koormisteta lepingu paneksin lihtsalt kinni ja Tanel võiks võtta kõnekaardi. Kusjuures ma saaksin talle kasvõi sellesama telefonikeha anda kasutada, mida ma ise praegu kasutan. Täiesti korralik telefon.

Aga sellega ta nõus ei ole.
Oh, küll ta juba põhjendusi leiab. Need on nii ilusad ja siledad.

Oma valetamisi, maksehäireid ja süüdimatust ta kahjuks mitte millegagi põhjendama ei vaevu. Või kui, siis ainult sellega, et mina olen süüdi. Süüdi, süüdi, süüdi.

Kui ma milleski süüdi olen, siis ainult selles, et olin nii loll ja temasuguse mehega üldse koos elama hakasin, aga see ei tähenda nagu oleksin ma praegu nõus ilma vastu hakkamata selle lolluse eest Taneli nõutavat hinda maksma ja laskma tal enda arvel muretut elu elada. ja mulle valetada, valetada, valetada. Ma olen tal endale niigi liiga palju lasknud endale valetada.
Rohkem ma tema lubadusi ei usu.
Küsimus on selles - kuidas ma oma nutifoni Taneli käest kätte saan? Füüsiliselt, reaalselt, elusalt ja tervelt.

oh kurat küll

nüüd selgus, et jutt mida tanel mulle elatise viibimise õigustamiseks rääkis, oli puhas sula vale - palgapäev toimus ikka õigel ajal.
Tal lihtsalt ei ole raha ja loomulikult ei ole see minu asi, mille peale ta raha kulus. Üldse olen ma halb ema ja kulutan vaese lihtsameelse taneli käest välja lüpstud 3 tuhat ka enda ja aabi peale.
minul küsimus, et kui ma enda peale ei kulutaks - kas majaomanik oleks sellega nõus et ma maksaksin ainult kolmandiku üürist ja kas eesti energia oleks sellega nõus et ma maksaksin ainult oti osa elektrist ja et kuidas ma külmununa ja söömatuna tööl käia jaksaksin?

ja selles et ta mulle valetas olen loomulikult mina ise süüdi ja selles et ta mulle antud lubadusi ei pea olen mina süüdi ja.. jah ja selles, et ta praegu pankrotis on, olen ka loomulikult mina süüdi. seda ta mulle meie arendavas, informatiivses ja huvitavas telefonivestluses ütles selge sõnaga

seda, millal ta mulle selle kuu raha reaalselt üle kannab, ta mulle loomulikult ei öelnud, sest see ei olevat ka minu asi

ma arvan, tanel peaks endale puude taotlema, sest tal ilmselgelt ei ole peas kõik korras. küllap sünnitrauma tagajärjel. geenides ei saa asi olla, sest ta sugulased on normaalsed.

teisipäev, detsember 11, 2007

Unenägu

Üleeile öösel nägin sellist unenägu:

Kohtusin Taneliga. Ilmsi-Tanelist erines ta ühtlasema ja tihedama habemekasvu poolest, muidu oli ikka päris tema ise. Pugesin talle tervituseks kaenlasse ja suudlesin põsele, millele, ime küll, ei järgnenudki tagasilükkamine ja pahur pilk vaid kaissuvõtmine ja päris korralik suudlus Taneli poolt. Hämmeldust tundsin ka unenäos.

Hetkeks uni ähmastus, siis leidsin et seisan mingis pooleliolevas ehitises, millel paljad kõrged betoonseinad, natuke kandilist värvilist mööblit ja hele kaltsuvaip põrandal. Minu selja tagant sirutas keegi käe ja osutas mu paljastele jalgadele, käskides neid vaadata. Vaatasin, naha all liikusid mingi imelikud mügarad. Arvasin et küll on imelikud lihased mul, aga hääl selja taga teatas, et need on hoopis vaglad. Lähemal vaatlusel osutus see tõeks ja mind haaras õud. Pöörlesin ringi ning nägin ruumis veidi kaugemal ühes tugitoolis istumas Tanelit, kes kohmetu naeratusega sirutas minu poole mingi tableti, sellise beezika ja pruunide träpsudega. Minu selja taga seisja ütles, et see tablett ajab ussid minema. Mis mul vastu vaielda, võtsin pilli ja neelasin alla.

Seepeale muutusid ussid naha all rahutuks, tegid naha sisse augud ja kukutasid ennast välja. Ning sel väljakukutamise hetkel tundsin ma täiesti reaalset kibedat valu, mis sundis mind karjuma ja jalgu trampima. Kõigepealt tulid suured ussid, vingerdasid põrandal ja ma taganesin nendest eemale, siis järgmise lainena, jälle kibeda valu saatel väiksemad. Kokku umbes 3-4 lainet ussiväljutusi. Lõpptulemusena muutusid mu sääred poole peenemateks ja põrand oli väiksemaid ja suuremaid usse täis. Teisest ruumist jooksid sinna mingid lapsed, umbes 8-10aastased, karjusin neile et nad ussidele peale ei astuks. Lastele tegi ussipurune põrand nalja ja tekitas uudishimu, nad jooksid ja karglesid hirmu teeseldes sellel ringi.

Ja ma ärkasin üles.



Oletan et seda kibekat valu tekitas mulle mu nurjatu kass, kel on kombeks magajate varbaid näksida.



Väga, hm, sümbolistlik unenägu.

esmaspäev, detsember 10, 2007

hakkab jälle pihta

Tanel sai palka reedel, ammuse kokkuleppe kohaselt peaks elatis olema makstud 10ndaks.
Et tal vahepeal oli ka ka internetile ligipääs, seda ma tean. Kasvõi eile õhtul vestlesin temaga messengeris. Kusjuures viisaka inimesena ei tahtnud ma talle siis nende rahaasjadega hakata peale käima. Lootuses et ta need nagu mehele kohane lihtsalt õigeks ajaks ära klaarib.

Aga 10nes on täna ja kell on juba 13.24 ja raha pole minu arvel ning nagu selgus, pole ta ülekannet teinudki. Väitis et tal on täna kole kiire.

No mida fakki?
Eile oleks võinud selle ära teha. Üleeile. Reede õhtul. Kusjuures reede õhtul ma veel tuletasin talle seda meelde, väga lahkesti vastas ta et jah, jah maksab ära õigeks ajaks. Lõpeks võtab see ainult 5 minutit. Mul hakkavad kohe mitmesugused broneeringud arvelt maha libisema. Ja hulk arveid on vaja maksta.
Mis otsaga see inimene mõtleb ja miks ma peaksin talle sellise hoolimatuse andestama?

Kusjuures ise kritiseerib ta hoolega kui mõni ta tuttavatest saab hakkama mõne karistustväärt trikiga, isegi kui asi tegelikult vabshee temasse ei puutu.

Mhmh ja nüüd ähvardab, et kui ma peaksin talle liiga palju pinda käima, siis tema lahkub töölt ja mul ei olegi tema käest mignti elatist saada. Ühesõnaga - vahendeid valimata maksab mulle kätte, peaasi et tema ei oleks millekski kohustatud ja seda ta üldse ei vaata et ta oma poeg kannatab tema tegematajätmiste all.
Vabandust, aga mina võin ka sellisel juhul täiesti vahendeid valimata oma poja huvide eest sõdida. Kui isa temast ei hooli. Siis mina pean topelt hoolima. Ja selle mehe, kes oma pojale niimoodi pähe sülitab, löön ma risti ilma kõhklusteta.

vist ikka jääb ära

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=17666835

Paistab et minu sõit Tartusse Rocky üritusele jääb ära, kuna bussijuhid plaanivad just siis streiki.
artiklist:

praegusel hetkel on plaan selline, et 11. detsembri õhtul kell üheksa alustavad streikimist kahe suure linna Tartu ja Pärnu linnaliini bussijuhid ja streigivad kogu 12. kuupäeva. Ta lisas, et 13. detsembril lisandub enamik maakonnaliinidest üle Eesti ning linnadevaheline liiklus on planeeritud katkema 14. detsembril


Oh viletsust

Vähe sellest. Küsitavaks muutub ka minu jõudmine reedeõhtusele esinemisele. Ja mitte ainult minu

reede, detsember 07, 2007

Oh kui numpsik ma olen :)


http://www.mnh.si.edu/mammals/mammalpictures/morgie.htm

Googeldage oma neti- või pärisnime
soojalt soovitan :D

vereimejad&unustatud asjad

ma pole ammu doonordamas käinud. Esiteks ei saa sinna minna menstruatsiooni ajal, mis tõmbab umbes nädala igast kuust maha (kusjuures see on just see nädal, mil ma tunnen ennast lahkena ja tahaks muudkui anda), teiseks tuleb sinna minna puhanuna, söönuna ja rõõmsana.
Ja ajal mil neile nõudmistele vastan, on mul niipalju tegemist, et annetamine meeldegi ei tule.
On veelgi asju mida ma olen unustanud. Mis need küll olla võiksid?

neljapäev, detsember 06, 2007

manimanimani

http://www.youtube.com/watch?v=rkRIbUT6u7Q

Käisin sotstoetust taotlemas, ühekordset. Ei tea kas antakse. Õigustatud küsija olen ma küll kuna sissetulekud per lõust jäävad allapoole piiri. Seda koos elatisega.
Kahjuks ei pruugi ma seda toetust või isegi otsust detsembris kätte saada, kuna komisjonil olla kolepalju tööd.

kolmapäev, detsember 05, 2007

Magasime sisse

täna hommikul. Et mina õigel ajal ei ärka, on tavaline, aga Aap on kogu elu olnud see haruldane laps, kes ärkab ise õigel ajal, sööb, mida leiab ja läheb ise kooli. Õppeedukus jätab mõne aine osas sooovida. Samas pole ma kunagi eriti harrastanud temaga koos õppimise kommet sest minu arust peab laps oma vigade eest ise vastutama. Ainult väga kriitilistes situatsioonides, nagu praegu selle matemaatika ja vene keelega, istutan ennast talle veidiks ajaks pähe ja talutan vaimselt käekõrval.
Õnneks oli Aabilt täna esimesed tunnid kehalised, niiet ainetundidest ta ilma ei jäänud.

Aedi lapsed on veel tublimad, nemad kah suht isekasvavad ja sinnajuurde veel hea õppeedukusega.
Rääkige veel et üksikema lapsed, blablabla.
Nojah. Käin tööl poole kohaga ja saan oma tööaega ise painutada, aga järgmisest aastast lähen üle täiskohale ja ma pean midagi välja mõtlema, et nendest sisemagatud hommikutest lahti saada. Praegu muidugi ainult magaks kogu aeg kui saaks ja mul käib üle mõistuse, mis valemiga Ott nii reibas ja rõõmus on.

Mäletan et ma lapsepõlves ei saanud ka kuidagimodi hommikuti maast lahti ja minu ülitubli kuid väljakurnatud ja töölekiirustav ema nii mõnigi kord andis alla ja kirjutas mu päevikusse "Kärt puudub peavalu tõttu" mis oli sellin pehme vale - eks lapsel, kes poole kolmeni raamatut lugenud ja keda siis kell 7 üles aetakse, hakkabki pea valutama. Siiski... praegu ma leian et niisugune käitumine rikub lapse ära.
Naljakas et ma ei mäleta et isa mind kunagi üles oleks ajanud.
Kas see laste koolisaatmine on ilmtingimata emade ülesanne? Tööl käisid ju mõlemad. Päevad olid neil minu meelest sama pikad, kusjuures ema võttis halturtse koju kaasagi. Ei tea mispärast seda meeste ja isade hommikust und või hommikurahu niisuguse aukartusega poputatakse? Atavism möödunud aegadest?

esmaspäev, detsember 03, 2007

ostke auto ära

Pärast taneli lahkumist minu juurest jäi meie üürimaja hoovi peale nukralt roostetama 80nda aasta suht sõidukorras wolkswagen derbi. Auto on minu nimel, kuna kindlustusmaksed on vana naise nimel odavamad kui noore mehe nimel. Aga selle ostmine oli Taneli palav soov, vastu minu paremat äratundmist, ta võttis selle jaoks Ellu käest laenu lubadusega laen tööga tasuda. Minumeelest jäi ta mingi osa tööd veel võlgu.
Mina sõita ei oska, arvestades mu praegust majanduslikku olukorda pole ka eriti tõenäoline et ses osas niipea midagi muutuks.

Palun ostke keegi see auto mu käest ära enne kui see vanarauaks muutub. Praegu peaks ta veel suht korras olema. Annan odavalt ära.

raev ja hälin

mis pagana jõulutunne? mul on tahtmine üks meesterahvas maha lüüa, lumme matta, üles kaevata ja uuesti maha lüüa. Ja veel seda mõned korrad korrata.
kurbloolus seisneb sellest, et tegu on mehega keda ma alles hiljuti palavalt armastasin ja kogu see tunne ei ole veel siiani kadunud; mehega kellega ma pean ja üritan hädapärast normaalselt läbi saada et ta otiga ka suhtleks. Ja kes vastutasuks jätkab minu halvustamist ja tillitamist samas stiilis nagu oli kooselu ajal.
Niiet siduge mu käed selja taha palun.
--------
iseneesest hakkas mind huvitama üks seik.
varem, kui ta mind väga kapitaalselt välja vihastas ja ise seejuures minust eemal viibis, tabasid teda mõningad tervisehäired mida tal muidu ei esinenud. Kõhuhädad.
Huvitav kas ta nüüd on terve? või oksendab kuskil tee ääres?

võibolla ei jää ära

14ndal on Catenal esinemine Tallinnas.
15ndal on Tartus Rockys Horror Pictures Show üritus mille jaoks mul pole kostüümi ja kostüümi jaoks ei ole raha
16ndal pean muuseumis valves olema alates kella 11st ja õhtul on kooriproov

hullumaja.

cd plaadid riknevad

plaadimängijas ei taha enam mängida mitmed plaadid, mis seal varem töötasid. Mh ka originaalplaadid. Lastelaulude plaadid. Oh viletsust.
Huvitav kas plaatidest koopiate tegemisest võiks abi olla?
Või plaadimasina remonti viimisest?
Mõned plaadid sel ju ikka mängivad

mu vaim on väsinud

varsti juhtub et ma hakkan kuskil avalikus kohas märatsema ja enne järgi ei jäta kui tuleb kiirabi ja viib mu hullumajja. Ja seal kavatsen ma käituda nii halvasti et ravil hoitakse mind vähemalt kuu või kaks.
Ja siis - paras mu laste isadele. Siis peavad nad oma lastega ise toime tulema.
Kahjuks kardan ma et see karistus jääb liiga leebeks - Aap on suur ja iseseisev poiss, Aleks ei pea temaga kuigi palju vaeva nägema. Tanelil aga on terve punt naissoost sugulasi, kes Oti hoidmise koorma varmalt tema õlult võtavad.
Njah.
Ma ootan selle märatsemisega pisut. Kuni Aabi hinded korda saavad. Näiteks. Sest Aleks küll ei vaevuks endale Aabi pärast hulkliikme taandamist selgeks tegema.
Aga ükskord ma selle tüki ära teen.

Tegelt on veel teine, tulusam variant - kui ma saaksin ntks tööotsa välismaale, piisavalt lühikese et poleks mõtet kogu elu sinna ära vedada.
Siis peaks Tanel siin Otiga ise hakkama saama. Ja loomulikult ma maksaks talle selle aja eest ka Oti jaoks elatist. Raha vist oleks tema jaoks piisav argument.
Ja võibolla ta siis äkki saaks mingil määral ise aru, mida vastutus ja lapsekasvatamine tegelikult tähendavad.

Aga kuna ma ei jaksa kuulata tanelipoolseid süüdistusi teemadel et mina kasutan teda igas mõttes ära, siis eelistan ma vist siiski seda hullumaja varianti. Mis sa hullust sõitled, eksole. Ma tahan ka süüdimatuks! Ma tahan ka vastutusest vabaks! Hurra, elagu hullus! Go!

laupäev, detsember 01, 2007

matemaatika

uvitav kust ma leiaks kellegi kes mulle kolmliikme rühmitamise selgeks teeks. Praegu tundub mulle küll, et seal tuleb kasutada peamiselt fantaasiat ja oletamisi, katseeksitusemeetodit.