esmaspäev, veebruar 23, 2015

Sünnipäev

Uhh, hakkama sain! Toimus muuseumis, külalised tulid ja jäid kuuldavasti rahule ja toitu jäi ainult natuke üle, aga puudu ei tulnudki. 

Putukas sai suureks:
Nüüd kirjutatakse tema vanus kahekohalise numbriga.

Kõige suurem kingitus oli kott-tool,
mille jaoks põrandapinna vabastamiseks tuli Putuka isalt kingituseks riiul tellida
mis laoti kohe asju täis. Asju on nii palju! Veel mahume koju ära.

Vaene Võsuke kasvas üles ajal, mil me olime väga-väga vaesed ja tal polnud nii palju... asju. Aga tal oli rohkem vabadust, seda küll.

neljapäev, veebruar 19, 2015

Saadanast

Mis on saadanast:
(pika)teksti keskele joondamine
tühiku jätmine enne koma, tühiku mittejätmine pärast koma
sefiir šokolaadis
valetamine
üldistamine
võrdlemine
kinniunustatud siibri tõttu ahjust tuppa tungiv suitsuhais
käändelõppude põhjendamatu ärajätmine

hetkel ei tule rohkem meelde.
Aga sinu meelest?

kolmapäev, veebruar 18, 2015

Väsimus

niidab peast ja jalust. Kõik on ühtlaselt hall, ilma varjunditeta.
Jäin mõtlema, et milliseid raamatuid, kus ka erootikat ja/või romantikat sees oleks, olen ma üldse lugenud. (Kas raamatute lugemine muudab kuidagi inimest paremaks, on muidugi küsitav, aga samal ajal ka vähetähtis.)

Jättes kõrvale sci-fi, kus erootika on enamasti statisti rollis, loomalood ja lasteraamatud, kus erootikat eeldatavasti ei olegi, tulevad mulle pähe suvalises järjekorras: A. France "Pingiviinide saar"; Valtoni "Arvid Silberi maailmareis"; "Tuhat ja üks ööd", "Dekameron", "Preili Smilla lumetaju"*; Ben Okri "Näljutatud tee"; "Ma armastasin venelast"; T Kallase "Kes tõttab öisele rongile"; Mobergi "Mehenaine"; "Legend Thijl Ulenspiegelist"; "Elujanu";"100 aastat üksildust", Valtari "Sinuhe" ja veel üks tema ununenud pealkirjaga lühijutt; "Ohtlikud suhted"; David Lodge "Väärt töö", ja need on need mis mulle kirjanduses esindatud erootikast rääkides lihtsalt esimesena pähe trügivad.

Kui tõuseksin ja läheksin raamaturiiuli juurde, saaksin veel kümme korda pikema nimekirja, ehkki siis peaksin fantastika ka sisse lubama (võtame või "Lumevaringu", "Pilvelinnused", "Prospero lapsed", Remsu "Paabeli"...) 
Ja see pole muidugi veel kõik. Samas on jah mõned autorid, mida ma olen kohusetundlikult üritanud lugeda, aga pole suutnud - Coelho, Ristikivi, D. H. Lawrence, Cartland, aga kas ma pean?

Oota, mida ma tahtsin tõestada? 
Savi tegelt. Sigaväsinud olen.

Ülejäänud argumendid: Ausõna, inimesed kes ei loe/ei taha lugeda "Halli 50 varjundit" usuvad ka armastusse, armastavad ja on armastatud, samuti ei seksi nad vaid pimedas ja teki all vaid harrastavad üsna mitmesuguseid variante erootikast. Üldistused aga on saadanast, ma ütlen. 
-------------
T maksis millalgi mõne päeva eest veebruari elatise ära. Tõsiselt, ma pean hakkama võlgnevuste osas inventuuri tegema. Kui palju ja kas üldse.

Head ööd.
-------------
*Kui ma autorit, tema nime/kirjapilti ei mäleta, või arvan, et kõik niikuinii teavad seda, siis ma seda ei lisa. 

esmaspäev, veebruar 16, 2015

Messengerivestlus

Mina:
 valget ema torpedeerib 
Putukas oleks endale hiljuti meeleldi valged saapad ostnud, kuigi need oli tüdrukute omad aga ta on see laps, kellel on eraldi mustusenäärmed igal pool küljes 
Võsuke oli see laps, kes suutis igas olukorras puhtaks jääda 

 Õde:
seda ma mäletan 
 tal oli mingi vaha peal 


 Jutt käis laste lemmikvärvidest.
-------------------
Putuka sünnipäev on tulemas. Seekord ma teen näo, et ei karda seda. Päeva lõpus saadan lapse magama, panen ukse kinni ja värisen terve päeva eest ühekorraga ära.
Julge hundi rind on haavleid täis.

esmaspäev, veebruar 09, 2015

Veni, vidi

Käisime Tartus, nägime AlGusti ära.  Ja Metsamoori ning ta noorimad võsukesed. Nii armas.
Ostsin jope. New Yorkeris olid hullud aled ja JustSeeJope, Mida Ma Kogu Aeg Olen Otsinud seisis seal taskukohase hinnaga ja õiges suuruses. Teate selline taskutega, kapuutsiga, persest pikem, soe, mitteläikiv, mittepuhvis, mittehall ja mittemust. Mul said vastuargumendid otsa, ostsin ära. Eelmine jope läheb uuesti ringlusesse.

Kui Veskiorust lahkusime, teel raudteejaama, lippas veidi peale Porijõge üle tee auto nina ees neljane metskitsekari. Kaks enne, kaks kohe nende järel, suured graatsilised loomad, autolaterna valguses heledad, liuglevate hüpetega nagu poleks neil kaalu. Viimane läks nii napilt auto nina eest, et ühel hetkel jäi 2 cm kitse tagumise kintsu ja plastikust põrkeraua vahele. Viidik hoidis kramplikult rooli, jõllitas üle selle toimuvat ja ei-ütelnud-midagi, see mees, kes kidakeelsuse all üldiselt ei kannata ning oma arvamust kaasliiklejatest üpris vabalt väljendab. Pärast ütles, et süda pidi korraks seisma jääma, aga selle libedaga oleks äkkpidurdamisel palju halvemad tagajärjed olnud kui kokkupõrkel.

Ilusad olid, elukad.

teisipäev, veebruar 03, 2015

Oli vaja

ülearuse unisuse üle kurta. Täna öösel läks kell kolm uni ära, lamasin ja vahtisin lakke. Äratus oli niikuinii kuueks, et ma jõuaks hommikul ka kütta; lubati ju, et ilmad lähevad külmaks.
Kella viie paiku andsin alla ja võtsin telefoni näppida. Kolmveerand kuus andis uni märku, et ta võiks nüüd tagasi tulla, teretalv.
Varasest tõusmisest hoolimata jäime veidi kooli hiljaks, kuna ma avastasin viimasel minutil, et lapse jalg on kasvanud ja varusaapad, mis kogu aeg olid suured, on nüüd äkki väikesed, suru kuidas tahad. (Novembris selga aetud natukesuur jope on saanud heidutavalt parajaks, mitu paari parajaid pükse moekateks kukekateks). Läkski Putuk lõpuks märgade saabastega kooli, teate ju küll, kuidas laste jalatsid iseenesest ja kogemata märjaks saavad.  Täna tuleb poe trett.
Kui ma vahepeal magama ei jää.

pühapäev, veebruar 01, 2015

vilets värk

Mul pole erilist tahtmist olnud midagi kirjutada. Või joonistada.
Jookseme praegu Putukaga igasugu -aatrite ja -loogide vahet ja need ütlevad rõõmsasti (sest heas tujus ja uurimisalune Putukas* paneb enamuse inimesi naeratama) välja, et autistlikke jooni on kõvasti, natuke tähelepanuhäiret ka ja PÄRIS KINDLASTI ei ole ta laps, kes peaks käima suures klassis. Aga et Ristiku kool ei ole ka temasuguste jaoks, kuna seal on siiski peamiselt tasandusõpe. Variandid oleks teha väikeklass praegusesse kooli - välistatud, seda ei tehta, sain ma teada; või panna ta Miikaeli kooli - üritasin juba kaks aastat ja aasta tagasi, aga kohti pole. Midagi räägitakse ka Toomkoolist, aga ma ei tea, kas katoliiklik kool võtaks sellist last (kes on küll akadeemiliselt äärmiselt võimekas, ent käitub aegajalt ettearvamatult ja teeb/tahab teha kõike omas tempos) 
Nende mustade mõtete vahele loen klassijuhatalt saabunud frustratsiooniväljaelamiskirju... nojah.
Sellistel hetkedel tekib tahtmine võita loteriiga miljon, lahkuda töölt ja jätta Putuk koduõppele. Pistke oma institutsioonid sinna, kus on pime ja päike ei paista. 
Või siis tõmmata tekk üle pea ja loota, et kõik läheb ise mööda. See viimane variant on odavam, ehkki vähemate tulemustega, muidugi. 

Lõpptulemusena ma lihtsalt magan OMA frustratsiooni välja - ma viimasel ajal ei saa suurt muud tehagi, kui magada, jään püstijalu või kõndides tukkuma - ja jätkan lapse pingule kruttimist, et ta institutsioonidesse kuidagi hädapärast ära mahuks.

Väike komm ka - käisime laupäeva (rämpstoidupäev!) puhul pitsat söömas, Peetri Pizzas on kampaania, et kui võtta söögi kõrvale CocaCola, saad loteriipileti, nuh ja muidugi Putuk võitis kino kinkepileti. Naljakas laps. Mustkunstnike kooli ei eksisteeri kusagil lähikonnas?
-----------------
Tassisin reede õhtul pool tonni kütet keldrisse; 20kilosed kotid on üsna ebamugav suurus.
-----------------
Hammaste juureravi ja pidev meditsiiniline maitse suus. Eriti kurki süües. Saaks selle ükskord kaelast ära. Samas ilmselgelt juurealune põletik ei oleks meeldivam taluda.
Tegelikult vajaksin ma juba proteesi  - parempoolsed alumised kolm tagumist hammast (koos tarkusehambaga) on lännu ja parempoolsed ülemised kipuvad vaikselt alla vajuma. Gravitatsioon, teate.

Detsembris diagnoositi mul nahaarsti juures rosaatsea, määrati salv aselaiinhappega. Mingeid hormoone ei näi seal olevat, kasu on sellest setupalju, et punetus valgub järjest ühtlasemalt üle näo laiali, aga mu rosaatsea paistab adrenaliinile reageerivat ägenemisega - lisaks hambaarsti juures valuvaigistavast süstist saadud meeletule südamekloppimisele hakkasid ka punetavad laigud näol selle peale kenakesti õitsema.  Noh, see on muidugi iluviga, mitte funktsionaalne.
------------------

*Talle vist kohati päris meeldib laborirott olla.