neljapäev, märts 31, 2016

Milline alatus

i´m so sexy or hairy days
Kuigi mul on Skypes ilusti ära määratud, et ainult sõprade sõbrad tohivad mulle kontaktisoove saata, juhtub ikka aegajalt, et mõni spämmirobot või skeemitaja üritab minuga lähedaseks saada. Enamasti teesklevad nad keskealisi USA erusõjaväelasi, kes on kas just lahutanud või suisa leseks jäänud, uu kui rämontiline äää. 

Seekord tabasid spämmarid kogemata kombel natuke kümnele lähemale. Täna tahab mind Skype sõbraks lisada Roald Dahl* (Kanadast!). Oh mu süda tilgub veits... lümfi vms, kui keeldumisnuppu vajutan.
Kes järgmiseks? Ursula? Terry? Isaac? Millal ma murdun? Kui nutikad saavad sellised spämmarid üldse olla?

Romantilistest tunnetest ja suhetest veel - ma olen küll eluaeg hetero olnud, aga kui Tavainimene blogimist (ja mina selle lugemist) jätkab, siis olen ma ühel hetkel tal ukse taga, roos hambus ja põlv maas. Mõni kohe oskab kirjutada! 
--------------
*Esimene tutvumine temaga oli kogumikus "Musi mopsti", kunagi ammu-ammu. 

teisipäev, märts 29, 2016

Ei ole eriti olnud

viitsimist blogida. Mis seal ikka - kevad tuli, pauguga, alles oli lauslumi maas, noor sugulane plaanis lumesõda pidada, võtsime Viidiku juures lihavõtteid vastu ja järgmisel päeval oli pauhti kevad, lumi lännu, sammal lageda peal, Blondi näris muru, lõoke rippus taevas. 
Näppisime natuke (küllatulnud) Kaarna kitarresid. Kui ainult mõelda - mul on peaaegu kogu elu olnud kitarriõpetajast õde ja ma ei ole viitsinud - aga Kaaren on endas leidnud nii karmi motiveerituse, et on kidramängu endale ise selgeks teinud, seda puudelõhkumiste, lillekaevamiste, umbes kuni nelja lapse kantseldamise ja muu sellise vahepeal. Vägev naine! 

Linnud läksid kõik kollektiivselt lolliks. Eile õhtul Schnelli pargis - üks künnivares patseeris murelikult ümber kruusateele valgunud loigu, lähedalt selgus, et ta oli sinna paigutanud erinevaid esemeid - ühesuguse pikkusega (aga eri jämedusega) oksajuppe, käbisid, sigarikonisid ja mingi plastjulla. Kui eemaldusime, kihutas vares loigu juurde tagasi oma installatsiooni kohendama. Kahjuks polnud aega pilti teha, oli vaja laps kitarritundi kuljetada.
Üks koeralaadne toode kargas kurameeriva pardipaari poole klähvima, temast poole suuremad linnud tõmbusid ehmunult eemale ja tegid korraks prääk. Nässaka perenaine tõmbas oma lemmiku tagasi, teisel pool teed tegeles paariks-loe mänguga aktiivselt üsna suur parv sinikaelu.
Täna hommikul istus paks hall orav kollaseksvõõbatud pesakasti otsas ja sügas ennast pikalt, põhjalikult ning süvenenult. Kes kurat värvib lindude pesa tibukollaseks? Nu mai või.

Panin paar seemet eelkasvatuse jaoks karbikesse, tomat ja lehtpeet. Viidiku juures maal, mitte enda kodus. Mul ei ole valgust kodus, aknad kõik pimeda poole peal. Tähendab, keegi peab neid seemneid seal maal kastma ka. 
Saame näha. 

kolmapäev, märts 09, 2016

läbi nagu Läti raha

Laupäeval, pühapäeval päev otsa muusikali proovid Kohilas, kusjuures pühapäeva õhtuks mõlgutasin ma juba lavastaja suunas mõtteid, mis sisaldasid tarbetult palju teravaid servi ja ülemäärast jõu kasutamist. 
Muusikal on meie koorijuhi Heli kirjutatud "Momo", aluseks üks ammune lapsepõlve lemmikraamat. Mina olin kõrtsmiku kuri naine, kes laulis sellest, kuidas mehe snobism talle närvidele käib - ja loomulikult laulsin ka kooris. 

Esmaspäeval oli kolm etendust, viimane neist kell 19, teisipäeval kolm etendust. Nüüd olen ma siis muusikalistaar. 

Ja täna oli mul kaks gruppi voolijaid, teine koosnes hüperaktiivsetest targutajatest - muidu meeldiv seltskond, väga sõbralikud, aga nii intensiivsed et... 
ma tahan koju, teki alla, täielikku vaikusesse ja mul tuleb kohe vene keele tund. Daa...