laupäev, detsember 29, 2007

kas tegelikkus on tegelikult olemas?

mõnikord täiesti lambist tekib mul tunne et ma ainult kujutlen hetkel kestvat tegelikkust. See tunne on üsna jube, kui ma ntks pean trollis kontrollima, kas Ott, keda ma süles hoian, on mul päriselt süles, või olen ma ta kuskile maha unustanud ja ainult kujutlen et ta on mul kaasas. Või mõtlen tööle minnes, kas ma ikka viisin ta lasteaeda või unustasin koju.
Ja loomulikult lähen ma tihtigi poolelt teelt tagasi, et kontrollida, kas ma ikka panin uksed lukku nii nagu mäletan. Seni pole veel muide juhtunud, et oleksin ennast sellistel puhkudel unustamiselt tabanud; küll aga on teised mu tagant lahtiununenud uksi leidnud siis, kui ma ise täiesti muretu olen.
Praegu vaatan ma voodis hilinenud uinakut tegevat Otti ja ta on päriselt olemas ja siin ja mul on ajutiselt rahu majas.( Aap, suur poiss, saab õnneks oma eluga ise hakkama. Tema on olemas täitsa iseseisvalt)
Tegelikkus on nagu kass, kes lipsab uksest välja just sel hetkel, kui sa ei tea kartagi.
Moraal?
Muretsege.

olen mõrd, jaa. ja uhke selle üle

kui ma loen, millist kohtlemist haritud, hea eneseväljendusoskusega naine oma "mehe" poolt talub - http://eluseikleja.blogspot.com/
Tekib tahtmine temalt küsida, naine, MILLE NIMEL sa temaga koos elad? Kellele see hea on? Sellele mehele küll mitte. Sulle ka mitte. Lastele ka mitte.
Aga eks need on ta enda valikud. Niiet ma pigem ei küsi.
Ja vähemalt on huvitav lugeda. Võibolla see ongi hoopis ilukirjandus?

neljapäev, detsember 27, 2007

möned mötted/ aeg maha

Keegid kuskil kaebavad nagu natuke selle üle, et jõulukampaaniad manitsevad inimesi head olema ja et oma lähedasi võiks nagu aastaringi meeles pidada ja mitte ainult jõulude/naistepäeva ajal. Ja et milleks need fuck´n punased pühad kalendris.
Õige ju ka, häda selles, et kõike korraga ei jõua. Ei jõua samaaegselt mammona orjamise oravarattas tormata ja kodus lähedastega mõnus olla. Ja seda esimest poolt ei saa ära ka jätta, muidup polegit lõpuks enam seda kodu, kus lähedastega mõnus olla.
Ega neid pühasid ja asju eila välja ei mõeldud, see on tegelt aastatuhandete traditsioon - mõned korrad aastas käsu korras ja kõik ühekorraga aeg maha võtta& oravrattast maha astuda. Üksteisele ennast meelde tuletada. Vahet pole kas tähistada Päikese taassündi, ambitsioonikate kirikuisadee ikoonkuju "sünnipäeva" või - nojah, tarbimispüha. See viimane variant on muidugi veidi stressav ja läheb pühade tegelikust mõttest veidi liiga kaugele, aga põmst saab ju ennast ise tarbimishullusest tagasi hoida. Põhiline point - väga paljudel on ühekorraga vaba aega ja traditsioonikohaselt ka head süüa ning muid meelemõnususi, mida siis üksteisega jagada.

Kahjuks ei arvesta eesti kiskjalik tarbimisühiskond mõnede selliste väikeste inimeste vajadustega, nagu müüjad, vms. Need istugu pühade ajal ka tööl, samas ntks perearstid seda ei tee.
Midagi on siin viltu.

jõulutuhin ja seljakoti reklaam

24ndal pidutsesime minu ema juures. Hoolimata eelnevatest kokkulepetest "teeme sel aastal ainult lastele kingitused", said suuremad ka ikka pakke - eks need olid sellised pisikesed nunnuasjad. Suured poisid - Võsuke ja nõod -  olid oma suured kingitused juba eelnevalt kodudes kätte saanud - vastastikusel kokkuleppel muidugi. Sellest hoolimata venisid nende näod üsna pikaks, kui väikesed lapsed, E ja Putukas said ühe paki teise järel. Suuri pakke, "päris" asju. Nemad said ju kõigest pisinänni ning vanaema käest ümbrikud viiesajalistega.

Ehh, pubekad. ;)
Alateadvus ja traditsioonilised jõuluootused on selles vanuses veel tugevamad kui eelnevad kokkulepped. Ehk võis viga ka päkapikus olla, kelle aset täitis seekord noorem õde, kes poistele nende nänni liiga ruttu ja liiga vähese vaeva eest kätte andis - järgmisel aastal pinnime neid pikemalt. Ja kingime ainult sokke, iga paar eraldi pakendis.

Putuka pakikuhil oli kartuste kohaselt suur. Samuti sai ta hunniku kinke Kadrinas, teise vanaema juures - neist kõige ägedam muidugi T ostetud raudteemudel, mis pandi kohe käima ja mida ei lubatud kinni pannagi. Minule kingiti presskann ja Võsukesele, kes isegi kohale ei tulnud, film dvd-l.

Eile rongiga talina tagasi tulles oli mu seljakott järelikult pungil täis igasugu Asju, paar pakki jäi veel Kadrinasse, vanavanemad toovad need aasta viimasel päeval ise autoga ära. Kass ja Tungal olid sattumisi samas rongis, kahjuks restoranvagunis, aga nad käisid kordamööda meie juures lobisemas. Ja Kass loomulikult muudkui pildistas, mh ka Putukat, aga lisaks veel ühte imeilusat päriskiisut, kes meiega samas vagunis sõitis.













Putukas keeldus kategooriliselt enne äratulemist Kadrinas lõunauinakut tegemast ja ma ei raatsinud teda päris jõuga tuttu ka suruda, lootuses, et ta rongis magab. Noh... magama jäi laps 5 min enne Balti jaama sissesõitmist; seda nii raskelt et ei ärganud ka kombinesooni selgatoppimise peale. Ning Võsukest ma ei saanud endale vastu kutsuda, Võsuke oli maale sõbra juurde sõitnud. Egas midagi, otsisin koduvõtmed taskupõhjast näppu, timmisin seljakotirihmad hästi tihkelt ümber, võtsin magava lapse sülle ja - selgus et niimoodi saab käia küll. Kiidan siinkohal oma vana head seljakotti, mille ostsin Tartust umbes 10 aastat tagasi ja mis on sigamugav ning vastupidav. Klapi pealmise tasku lukk on ainult veits katki.

Palusin Kassil endast jaamas pilti teha --->


Tüüpiline Eesti Naine kannab seljas pool maailma ja kõik oma lapsed. Ja mehe kah, kui vaja. Hea mees muidugi suudab enamasti omil jalul kaasa löntsida.Putukas jäigi magama ja ei lasknud ennast häirida ei trollisõidust, ustest trügimisest, ega kodus lahtiriietamisest; ning magas mõnuga poole kaheksani. Uuesti tuttu, ööunele, sain ma ta alles pool üks, aga täna hommikul jõudsime siiski ilusti lasteaeda, kus oli ühtekokku vist ainult 4 last.
Asjad on kõik väga toredad aga neid asju sai natuke palju. Ma pean täitsa mõtlema, mida tehaPutuka sünnipäevaga, mis tuleb ju kõigest paari kuu pärast - keelaks kõik Asjad peale sokkide (mis hakkavad väikseks jääma) ära ja telliks selle asemel talle kingituseks mingi Ürituse? Nagu mmm... mängumaa vms. Peab vaatama.
Pildistas Kass

esmaspäev, detsember 24, 2007

ülla-ülla

arvasin et mul ei tule sel aastal kõigi nende jamade tõttu üldse mingit jõulutunnet. Ma pole loomuldasa eriliselt pühalik tüüp ja igast pühitsemised on mu jaoks alati veidi kistud tegevus. Kui peab head nägu tegema ja halvad asjad maha salgama. Vms.

Praegu tunnen ennast aga kompromissitult õnnelikuna, nali küll. Ma ei mäletagi sellist tunnet varasemast ajast.


Ei loe et lund pole ja kuuske ma tuppa ei toonud (ei mahu). Piparkooke tegime eile Otiga poetaignast ja jumalast lõbus oli.


Minu jõulupeod on sel aastal, nagu enamasti, kellegi teise tehtud - lähen täna emale külla ja homme ämmale (mul on nii hea ämm, et mehest lahkuminek tema ämmastaatust küll ei katkesta) Mugav ja laisk nagu ma olen :D
Hüva jõulu kõigile!

pühapäev, detsember 23, 2007

võikad koduloomad

kui ma siin hiljuti süüdistasin oma kassi mu kasutatud tampoonide konsumeerimises, siis tegin talle rõnk-rünk-ränka ülekohut. Eile ei saanud ma oma kasutatud hügieenitarvikut ahju visata, kuna ahi oli veel kuum, siiber just ärja kinni pandud - pidin jälle prügikasti ladustama. Lootsin et korralik sissepakkimine ning prügikastikapiukse kindel sulgemine aitavad. Hommikul aga oli ei keegi muu, kui HIIR raibe minu verega ja vatiga maiustanud.
Tegemist on ilmselgelt satanistlikku vampiristide sekti kuuluva närilisega, sest Robert teda enam ei ründa, ainult istub armunud näoga tundide kaupa kapi ees. Minu poolt üles seatud lõksu lasi ta niimoodi kinni kukkuda, et mitte sabagi vahele ei jäänud, aga lõksu vedru läks paigast ära.
Ma juba kujutan ette, kuidas ta on mu kapialuse pisikesi pentagramme täis maalinud.
Pühitsetud vesi vist aitaks? Või mine sa tea...

väikesed rohelised kuulikesed

vahepeal oli mul jah mingi õudne madalseis, totaalne elukõlbmatuse tunne, praegu see nii ei ole. On paar kindalt ja praegu konkreetsele isikule fikseerunud lülitit, millele rõhumine mu kapitaalselt endast välja viib, aga see ei ole deprekas. Õnnetundest pole puudu, puudub tasakaal.
Käisin/käin psühholoogi juures ennast maha laadimas (see on küll hea inimese kuritarvitamine) ja hiina meditsiini esindajate, Lillebergide juures nõelravis. Lillebergid andsid mulle ka mingeid looduslikku päritolu rahusteid - tibatillukesed rohelised terakesed, mida ma peaks võtma korrapäraselt, aga kahjuks kipun unustama. Loodusravirohud on üldiselt ohutud.
Lillebergid soovitasid mulle ka joogatrenni. Ikka tasakaalu saavutamiseks.

Seksiga on asjad kehvemad. Jätkuvalt pole ma nõus mingi suvalise tüübiga voodisse ronima, aga omaenda seksuaalsust päris maha salata ka ei saa. Aga kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka peab saama ja poodu majas ei räägita nöörist ega hullu majas üürist, niiet. Sublimeerime. Täiskuu ja puha. Pintsel kätte! Vms.

Seks
on seks
et hoobelda
rahuldusega
rahutuseta

ei ole sünnis
igatseda
nälgida
vajada

ei sobi tunnistada
et olen luuser
ilma
üksi
teen käsitööd

no tee
kuid hoia omale
oh häbi
ära kaeba
ilmale

laupäev, detsember 22, 2007

mina ei too kuuske tuppa

ja ma ei mürgita hiiri. Lõksuga on säästlikum ja kiirem ja puhtam nii hiirele, mulle kui üldse kõigile.
Keegi kuskil rääkis et mõned euroriigis pidada hiirte lõksudega püüdmine keelatud olema... mis mõttega, ma ei saa aru.

Ma ei osta Putukale jõuludeks kuhja mänguasju, ma ostsin talle pliiatsid ja joonistusploki. Kuhja mänguasju kingivad vanaemad niikuinii paratamatult. Mul pole seda kuhja kuskile pannagi.
Ja fikseeritud maksuga krediitkaardiga (ehk sisuliselt väikelaenuga) ostsin ma k-arvutisalongist Võsukesele digifotoka ja andsin kätte ka juba. Hoiatusega, et sünnipäeva peale (mis tuleb maikuus) ei kavatse ma enam eriti midagi kulutada. Noh, sellega oli ta rahul, pildistas kõiki ja kõike, ignooris minu soovitust read the fuck´n manual ja kimas oma uue mänguasjaga eile õhtul isa juurde, kuhu jäi ka ööseks.

Ma üritan muidu ka tubli olla, aga minu kasutatud patareide kogumispurgi on Putukas juba köögikapist kätte saanud ja kuskile ära tühjendanud. Nüüd ma siis korjan neid uuesti ükshaaval ja kui paraja peotäie kokku saan, katsun kuskile õigesse kohta viia. Prügi sorteerimisel puudub minu jaoks jätkuvalt point, kui ma seda sorditud prügi oma kodu lähedale konteinereisse ei saa panna.

Olen vist kanaema

ma olen kogu Putuk lasteaias käimise jooksul Võsukesel ainult 1 kord lasknud teda ära tuua. Üldse on Võsuke hoidnud Putukat minu kiirete käikude tarbeks ehk ühtkokku kümmekond korda.

Aga ma kardan seda Tallinna jubedat liiklust lihtsalt jubedalt. Iseennast veel usaldan sellest läbi murdma, teismeline üksi saab ju ka hakkama, aga mõte hajameelsest teismelisest maimikuga liiklusräsas, kõrvaklapid peas, ajab mulle hirmu nahka.
Ilmselt pean ma seda varianti siiski varsti jälle kasutama, kuna 27ndal olen muuseumis valves, enne kella 6 t ära ei saa.

neljapäev, detsember 20, 2007

salmid pähe!

we wish you a bigger penis
we wish you a bigger penis
we wish you a bigger penis
and a happy new dick

oh bring me a bigger penis
oh bring me a bigger penis
oh bring me a bigger penis
and a happy new dick!
/netist/

jooned alla

praegu paistab mingine olukordade lahenemise periood olema nagu.
igatahes minul üsna mitmes vallas ja mõnel inimesel veel...
mh ntks Aabil, aga eks tema on minu poeg ja tema olukorrad on ka minu olukorrad...

vaataks mis tähed ütlevad-
Kuu liigub SõnnisKui Kuu on Sõnnis, on inimestele tähtis turvatunne ja stabiilsus. Kaks jalga on kenasti maas, oma unistustes taevasse ei kiputa. Maalähedane ilu ja ürge elujõud on need, mida nüüd ehk rohkem endis tunnetatakse. Üldine energiatase peaks olema üle keskmise. Sõnni mõjule allub kõik see, mida saab käega katsuda, silmaga näha või sisse hingata. Seega siis parim päev ka füüsiliste armurõõmude nautimiseks, kuna meeltest on nüüd aktiviseeritud kompamis- ja haistmismeel. Hea aeg kõigeks, mis nõuab püsivust ja stabiilsust. Sobiv aeg millelegi tugeva aluspõhja panemiseks.

http://www.horoskoop.net/index.php

häh nomaeitea. tähed on ajast maas... ja kuu esimene veerand peaks ka nagu rohkem alustamisteks kui lõpetamisteks sobima.

112

täna sebisin tööjuures veel viimaseid kiireid asju korda ajada, pärast läksin jõulushoppama - jube stressav tegevus. Tahtsin kojusõitmiseks ja muidu ka uue bussitalongiraamatu osta, seisin siis Kaubamaja külje alla sularahaautomaadi juurde sappa. Saba oli pikavõitu, saba kõrval aga tossas prügikast. Tossas kõvasti. Mulle on selline lugu tuttav, koukisin mobiiltelefoni taskust tshekkide ja peenema jõulukraami alt välja ja helistasin 112. Vist väsimusest ja jõulustressist tingituna polnud ma just kõige võimekam kirjeldaja ning tänavate nimesid ma niikuinii elu sees peast ei tea, samas ei saanud ma ju automaadisabast ära ka tulla. Et seda nime vaadata. Niisiis pidime 112 operaatoriga tublisti küsimusi ja vastuseid vahetama, enne kui ta lõpuks aru sai, kust ma helistan ja ma sain toru ära panna. Minu sabas seisev naine turtsatas õiglase pahameelega: "Enne jõuab siin kõik maha põleda kui nemad lõpuks aru saavad!" Pomisesin et pole hullu ja nihutasin ennast rahamasinale lähemale, kui meist mühises mööda vanem meesterahvas, vaatas prügikasti, vaatas ringi ja käratas: "Mitte kedagi ei HUVITA KA! mitte keegi EI TEE VÄLJAGI!" Vägagi hm... jõuliselt.

Ohjah. Mulle endale meeldib ka inimesi või olukordi sõimata, mis mu elu häirivad. Aga põlengute, hulkuvate loomade, tänaval lamavate joodikute või pentsikuid tegusid tegevate narkomaanide ja valesti pargitud autode puhul on märksa rohkem kasu helistamisest numbritele 112 või 110. Ja seda täiesti rahulikult, ilma mõnu või vihata.
Sõimamisel on rohkem pointi oma koduhoovil või lähedaste suhtes, kuhu politsei lihtsalt ei tule.

Noh ma olen ennegi põlevatele prügikastidele punast autot kutsunud, kuid seekord oli esimene, mil ma selle ilmumise ka oma silmaga ära nägin. Nii nunnu! Kahjuks, sel ajal kui ta prügikastini manööverdas, meenus mulle, et piletid on ikka veel ostmata ja selle aja sees, mis mul kulus kioskini kõndmiseks, tegi suur punane auto oma töö minu nägemata ära ja sõitis minema. Minu jaoks jäi õhku küsimus - kas ühest mehest pulberkustutiga ei oleks piisanud ja kas see üks poleks võinud tulla mõnest lähedalasuvast hoonest või mõne väiksema autoga? Aga lõpuks, see pole enam minu asi.
Korralik Kodanik.

neljapäev, detsember 13, 2007

kavalus

on üks selline kaval käitumisnipp

kui sul on kellegi ees kohustusi
ja ta sulle sellega pinda käib
paku talle lahkelt mingeid muid teeneid mida ta pole palunudki

et ta unustaks, mida ta sinust tegelikult tahtis

kaval

telefon

minu nimel on praegu kolm telefonilepingut. ühe numbriga räägin ma ise, teisega Võsuke, kolmandaga Tanel. See kolmas leping sai tehtud suht ammu ja põhjuseks asjaolu, et Tanel on telefonifirmade jaoks nn mustas nimekirjas ja tema nimele lepingut ei tehta, või siis tahetakse mingeid ettemakse; tol ajal kui ma selle lepingu tegin, olid aga kõnekaartide minutihinnad üsna kallid.
suvel, enne kui mul kannatus katkes ja me lahku läksime, võtsime Taneli numbri juurde järelmaksuga Nutifoni. St ekstra-leping 18ks kuuks ja samaks ajaks ka järelmaksu 220 kuus.

Lahku minnes jäi nutifon Tanelile tingimusel et ta maksab oma arved korralikult.

Nüüd on vähemalt kolme kuu arvetega olnud probleeme ja tugevaid viivitusi maksmisel.
Ma tahan et see jama lõpeks. Mina olen praegu lepinguga vastutav Taneli kõnede eest. Täielik jama.

Lisaks on ta mulle praegu elatist võlgu 2500 ning asjaolusid arvestades pole mul mõtet uskuda ta suurelisi lubadusi mida ta kõik kinni maksta lubab.
Tegin ettepaneku et ma võtan nutifoni koos lepinguga tagasi ja selle osa, mis järelmaksust juba tasutud on, arvan lihtsalt elatise võla katteks - kogu lugu.
Numbrid saab ära muuta, nii ei tuleks Taneli kõned kogemata minu taskusse.
Oma numbri ilma koormisteta lepingu paneksin lihtsalt kinni ja Tanel võiks võtta kõnekaardi. Kusjuures ma saaksin talle kasvõi sellesama telefonikeha anda kasutada, mida ma ise praegu kasutan. Täiesti korralik telefon.

Aga sellega ta nõus ei ole.
Oh, küll ta juba põhjendusi leiab. Need on nii ilusad ja siledad.

Oma valetamisi, maksehäireid ja süüdimatust ta kahjuks mitte millegagi põhjendama ei vaevu. Või kui, siis ainult sellega, et mina olen süüdi. Süüdi, süüdi, süüdi.

Kui ma milleski süüdi olen, siis ainult selles, et olin nii loll ja temasuguse mehega üldse koos elama hakasin, aga see ei tähenda nagu oleksin ma praegu nõus ilma vastu hakkamata selle lolluse eest Taneli nõutavat hinda maksma ja laskma tal enda arvel muretut elu elada. ja mulle valetada, valetada, valetada. Ma olen tal endale niigi liiga palju lasknud endale valetada.
Rohkem ma tema lubadusi ei usu.
Küsimus on selles - kuidas ma oma nutifoni Taneli käest kätte saan? Füüsiliselt, reaalselt, elusalt ja tervelt.

oh kurat küll

nüüd selgus, et jutt mida tanel mulle elatise viibimise õigustamiseks rääkis, oli puhas sula vale - palgapäev toimus ikka õigel ajal.
Tal lihtsalt ei ole raha ja loomulikult ei ole see minu asi, mille peale ta raha kulus. Üldse olen ma halb ema ja kulutan vaese lihtsameelse taneli käest välja lüpstud 3 tuhat ka enda ja aabi peale.
minul küsimus, et kui ma enda peale ei kulutaks - kas majaomanik oleks sellega nõus et ma maksaksin ainult kolmandiku üürist ja kas eesti energia oleks sellega nõus et ma maksaksin ainult oti osa elektrist ja et kuidas ma külmununa ja söömatuna tööl käia jaksaksin?

ja selles et ta mulle valetas olen loomulikult mina ise süüdi ja selles et ta mulle antud lubadusi ei pea olen mina süüdi ja.. jah ja selles, et ta praegu pankrotis on, olen ka loomulikult mina süüdi. seda ta mulle meie arendavas, informatiivses ja huvitavas telefonivestluses ütles selge sõnaga

seda, millal ta mulle selle kuu raha reaalselt üle kannab, ta mulle loomulikult ei öelnud, sest see ei olevat ka minu asi

ma arvan, tanel peaks endale puude taotlema, sest tal ilmselgelt ei ole peas kõik korras. küllap sünnitrauma tagajärjel. geenides ei saa asi olla, sest ta sugulased on normaalsed.

teisipäev, detsember 11, 2007

Unenägu

Üleeile öösel nägin sellist unenägu:

Kohtusin Taneliga. Ilmsi-Tanelist erines ta ühtlasema ja tihedama habemekasvu poolest, muidu oli ikka päris tema ise. Pugesin talle tervituseks kaenlasse ja suudlesin põsele, millele, ime küll, ei järgnenudki tagasilükkamine ja pahur pilk vaid kaissuvõtmine ja päris korralik suudlus Taneli poolt. Hämmeldust tundsin ka unenäos.

Hetkeks uni ähmastus, siis leidsin et seisan mingis pooleliolevas ehitises, millel paljad kõrged betoonseinad, natuke kandilist värvilist mööblit ja hele kaltsuvaip põrandal. Minu selja tagant sirutas keegi käe ja osutas mu paljastele jalgadele, käskides neid vaadata. Vaatasin, naha all liikusid mingi imelikud mügarad. Arvasin et küll on imelikud lihased mul, aga hääl selja taga teatas, et need on hoopis vaglad. Lähemal vaatlusel osutus see tõeks ja mind haaras õud. Pöörlesin ringi ning nägin ruumis veidi kaugemal ühes tugitoolis istumas Tanelit, kes kohmetu naeratusega sirutas minu poole mingi tableti, sellise beezika ja pruunide träpsudega. Minu selja taga seisja ütles, et see tablett ajab ussid minema. Mis mul vastu vaielda, võtsin pilli ja neelasin alla.

Seepeale muutusid ussid naha all rahutuks, tegid naha sisse augud ja kukutasid ennast välja. Ning sel väljakukutamise hetkel tundsin ma täiesti reaalset kibedat valu, mis sundis mind karjuma ja jalgu trampima. Kõigepealt tulid suured ussid, vingerdasid põrandal ja ma taganesin nendest eemale, siis järgmise lainena, jälle kibeda valu saatel väiksemad. Kokku umbes 3-4 lainet ussiväljutusi. Lõpptulemusena muutusid mu sääred poole peenemateks ja põrand oli väiksemaid ja suuremaid usse täis. Teisest ruumist jooksid sinna mingid lapsed, umbes 8-10aastased, karjusin neile et nad ussidele peale ei astuks. Lastele tegi ussipurune põrand nalja ja tekitas uudishimu, nad jooksid ja karglesid hirmu teeseldes sellel ringi.

Ja ma ärkasin üles.



Oletan et seda kibekat valu tekitas mulle mu nurjatu kass, kel on kombeks magajate varbaid näksida.



Väga, hm, sümbolistlik unenägu.

esmaspäev, detsember 10, 2007

hakkab jälle pihta

Tanel sai palka reedel, ammuse kokkuleppe kohaselt peaks elatis olema makstud 10ndaks.
Et tal vahepeal oli ka ka internetile ligipääs, seda ma tean. Kasvõi eile õhtul vestlesin temaga messengeris. Kusjuures viisaka inimesena ei tahtnud ma talle siis nende rahaasjadega hakata peale käima. Lootuses et ta need nagu mehele kohane lihtsalt õigeks ajaks ära klaarib.

Aga 10nes on täna ja kell on juba 13.24 ja raha pole minu arvel ning nagu selgus, pole ta ülekannet teinudki. Väitis et tal on täna kole kiire.

No mida fakki?
Eile oleks võinud selle ära teha. Üleeile. Reede õhtul. Kusjuures reede õhtul ma veel tuletasin talle seda meelde, väga lahkesti vastas ta et jah, jah maksab ära õigeks ajaks. Lõpeks võtab see ainult 5 minutit. Mul hakkavad kohe mitmesugused broneeringud arvelt maha libisema. Ja hulk arveid on vaja maksta.
Mis otsaga see inimene mõtleb ja miks ma peaksin talle sellise hoolimatuse andestama?

Kusjuures ise kritiseerib ta hoolega kui mõni ta tuttavatest saab hakkama mõne karistustväärt trikiga, isegi kui asi tegelikult vabshee temasse ei puutu.

Mhmh ja nüüd ähvardab, et kui ma peaksin talle liiga palju pinda käima, siis tema lahkub töölt ja mul ei olegi tema käest mignti elatist saada. Ühesõnaga - vahendeid valimata maksab mulle kätte, peaasi et tema ei oleks millekski kohustatud ja seda ta üldse ei vaata et ta oma poeg kannatab tema tegematajätmiste all.
Vabandust, aga mina võin ka sellisel juhul täiesti vahendeid valimata oma poja huvide eest sõdida. Kui isa temast ei hooli. Siis mina pean topelt hoolima. Ja selle mehe, kes oma pojale niimoodi pähe sülitab, löön ma risti ilma kõhklusteta.

vist ikka jääb ära

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=17666835

Paistab et minu sõit Tartusse Rocky üritusele jääb ära, kuna bussijuhid plaanivad just siis streiki.
artiklist:

praegusel hetkel on plaan selline, et 11. detsembri õhtul kell üheksa alustavad streikimist kahe suure linna Tartu ja Pärnu linnaliini bussijuhid ja streigivad kogu 12. kuupäeva. Ta lisas, et 13. detsembril lisandub enamik maakonnaliinidest üle Eesti ning linnadevaheline liiklus on planeeritud katkema 14. detsembril


Oh viletsust

Vähe sellest. Küsitavaks muutub ka minu jõudmine reedeõhtusele esinemisele. Ja mitte ainult minu

reede, detsember 07, 2007

Oh kui numpsik ma olen :)


http://www.mnh.si.edu/mammals/mammalpictures/morgie.htm

Googeldage oma neti- või pärisnime
soojalt soovitan :D

vereimejad&unustatud asjad

ma pole ammu doonordamas käinud. Esiteks ei saa sinna minna menstruatsiooni ajal, mis tõmbab umbes nädala igast kuust maha (kusjuures see on just see nädal, mil ma tunnen ennast lahkena ja tahaks muudkui anda), teiseks tuleb sinna minna puhanuna, söönuna ja rõõmsana.
Ja ajal mil neile nõudmistele vastan, on mul niipalju tegemist, et annetamine meeldegi ei tule.
On veelgi asju mida ma olen unustanud. Mis need küll olla võiksid?

neljapäev, detsember 06, 2007

manimanimani

http://www.youtube.com/watch?v=rkRIbUT6u7Q

Käisin sotstoetust taotlemas, ühekordset. Ei tea kas antakse. Õigustatud küsija olen ma küll kuna sissetulekud per lõust jäävad allapoole piiri. Seda koos elatisega.
Kahjuks ei pruugi ma seda toetust või isegi otsust detsembris kätte saada, kuna komisjonil olla kolepalju tööd.

kolmapäev, detsember 05, 2007

Magasime sisse

täna hommikul. Et mina õigel ajal ei ärka, on tavaline, aga Aap on kogu elu olnud see haruldane laps, kes ärkab ise õigel ajal, sööb, mida leiab ja läheb ise kooli. Õppeedukus jätab mõne aine osas sooovida. Samas pole ma kunagi eriti harrastanud temaga koos õppimise kommet sest minu arust peab laps oma vigade eest ise vastutama. Ainult väga kriitilistes situatsioonides, nagu praegu selle matemaatika ja vene keelega, istutan ennast talle veidiks ajaks pähe ja talutan vaimselt käekõrval.
Õnneks oli Aabilt täna esimesed tunnid kehalised, niiet ainetundidest ta ilma ei jäänud.

Aedi lapsed on veel tublimad, nemad kah suht isekasvavad ja sinnajuurde veel hea õppeedukusega.
Rääkige veel et üksikema lapsed, blablabla.
Nojah. Käin tööl poole kohaga ja saan oma tööaega ise painutada, aga järgmisest aastast lähen üle täiskohale ja ma pean midagi välja mõtlema, et nendest sisemagatud hommikutest lahti saada. Praegu muidugi ainult magaks kogu aeg kui saaks ja mul käib üle mõistuse, mis valemiga Ott nii reibas ja rõõmus on.

Mäletan et ma lapsepõlves ei saanud ka kuidagimodi hommikuti maast lahti ja minu ülitubli kuid väljakurnatud ja töölekiirustav ema nii mõnigi kord andis alla ja kirjutas mu päevikusse "Kärt puudub peavalu tõttu" mis oli sellin pehme vale - eks lapsel, kes poole kolmeni raamatut lugenud ja keda siis kell 7 üles aetakse, hakkabki pea valutama. Siiski... praegu ma leian et niisugune käitumine rikub lapse ära.
Naljakas et ma ei mäleta et isa mind kunagi üles oleks ajanud.
Kas see laste koolisaatmine on ilmtingimata emade ülesanne? Tööl käisid ju mõlemad. Päevad olid neil minu meelest sama pikad, kusjuures ema võttis halturtse koju kaasagi. Ei tea mispärast seda meeste ja isade hommikust und või hommikurahu niisuguse aukartusega poputatakse? Atavism möödunud aegadest?

esmaspäev, detsember 03, 2007

ostke auto ära

Pärast taneli lahkumist minu juurest jäi meie üürimaja hoovi peale nukralt roostetama 80nda aasta suht sõidukorras wolkswagen derbi. Auto on minu nimel, kuna kindlustusmaksed on vana naise nimel odavamad kui noore mehe nimel. Aga selle ostmine oli Taneli palav soov, vastu minu paremat äratundmist, ta võttis selle jaoks Ellu käest laenu lubadusega laen tööga tasuda. Minumeelest jäi ta mingi osa tööd veel võlgu.
Mina sõita ei oska, arvestades mu praegust majanduslikku olukorda pole ka eriti tõenäoline et ses osas niipea midagi muutuks.

Palun ostke keegi see auto mu käest ära enne kui see vanarauaks muutub. Praegu peaks ta veel suht korras olema. Annan odavalt ära.

raev ja hälin

mis pagana jõulutunne? mul on tahtmine üks meesterahvas maha lüüa, lumme matta, üles kaevata ja uuesti maha lüüa. Ja veel seda mõned korrad korrata.
kurbloolus seisneb sellest, et tegu on mehega keda ma alles hiljuti palavalt armastasin ja kogu see tunne ei ole veel siiani kadunud; mehega kellega ma pean ja üritan hädapärast normaalselt läbi saada et ta otiga ka suhtleks. Ja kes vastutasuks jätkab minu halvustamist ja tillitamist samas stiilis nagu oli kooselu ajal.
Niiet siduge mu käed selja taha palun.
--------
iseneesest hakkas mind huvitama üks seik.
varem, kui ta mind väga kapitaalselt välja vihastas ja ise seejuures minust eemal viibis, tabasid teda mõningad tervisehäired mida tal muidu ei esinenud. Kõhuhädad.
Huvitav kas ta nüüd on terve? või oksendab kuskil tee ääres?

võibolla ei jää ära

14ndal on Catenal esinemine Tallinnas.
15ndal on Tartus Rockys Horror Pictures Show üritus mille jaoks mul pole kostüümi ja kostüümi jaoks ei ole raha
16ndal pean muuseumis valves olema alates kella 11st ja õhtul on kooriproov

hullumaja.

cd plaadid riknevad

plaadimängijas ei taha enam mängida mitmed plaadid, mis seal varem töötasid. Mh ka originaalplaadid. Lastelaulude plaadid. Oh viletsust.
Huvitav kas plaatidest koopiate tegemisest võiks abi olla?
Või plaadimasina remonti viimisest?
Mõned plaadid sel ju ikka mängivad

mu vaim on väsinud

varsti juhtub et ma hakkan kuskil avalikus kohas märatsema ja enne järgi ei jäta kui tuleb kiirabi ja viib mu hullumajja. Ja seal kavatsen ma käituda nii halvasti et ravil hoitakse mind vähemalt kuu või kaks.
Ja siis - paras mu laste isadele. Siis peavad nad oma lastega ise toime tulema.
Kahjuks kardan ma et see karistus jääb liiga leebeks - Aap on suur ja iseseisev poiss, Aleks ei pea temaga kuigi palju vaeva nägema. Tanelil aga on terve punt naissoost sugulasi, kes Oti hoidmise koorma varmalt tema õlult võtavad.
Njah.
Ma ootan selle märatsemisega pisut. Kuni Aabi hinded korda saavad. Näiteks. Sest Aleks küll ei vaevuks endale Aabi pärast hulkliikme taandamist selgeks tegema.
Aga ükskord ma selle tüki ära teen.

Tegelt on veel teine, tulusam variant - kui ma saaksin ntks tööotsa välismaale, piisavalt lühikese et poleks mõtet kogu elu sinna ära vedada.
Siis peaks Tanel siin Otiga ise hakkama saama. Ja loomulikult ma maksaks talle selle aja eest ka Oti jaoks elatist. Raha vist oleks tema jaoks piisav argument.
Ja võibolla ta siis äkki saaks mingil määral ise aru, mida vastutus ja lapsekasvatamine tegelikult tähendavad.

Aga kuna ma ei jaksa kuulata tanelipoolseid süüdistusi teemadel et mina kasutan teda igas mõttes ära, siis eelistan ma vist siiski seda hullumaja varianti. Mis sa hullust sõitled, eksole. Ma tahan ka süüdimatuks! Ma tahan ka vastutusest vabaks! Hurra, elagu hullus! Go!

laupäev, detsember 01, 2007

matemaatika

uvitav kust ma leiaks kellegi kes mulle kolmliikme rühmitamise selgeks teeks. Praegu tundub mulle küll, et seal tuleb kasutada peamiselt fantaasiat ja oletamisi, katseeksitusemeetodit.

reede, november 30, 2007

eideke rõduaknal

"Minu ülesanne, mille jaoks ma olen sündinud, on käituda mitte nii, nagu teised minust eeldavad vaid nii, nagu ma ise õigeks pean," seletas Geertrud oma peegelpildile ja kogu maailmale.
Maailm vaikis - kas hämmeldunult või ükskõikselt.
Geertrud mõtles, et tal peaks sellisel hetkel pigem veiniklaas käes olema - või vähemalt sigarett. Ja kõhnem võiks ta olla. Elegantsem.
Parema puudumisel kõlbas katkine nahariba pöidlaküüne juures ka närida.

järjekordne mõõdupuu

This site is certified 35% EVIL by the Gematriculator
:D
testige enda blogi ka

ja ärge unustage detailset analüüsi vaadata

mh selgus sellelt leheküljelt

et minu eelmine postitus

on kurjast :D

ai appi

siuke tunne et kui kohe kuskilt keppi ei saa, siis lähen hulluks ära

tegelikult see muidugi nii ei ole, läheb üle, tuleb jälle

räägitakse et antidepressandid pidid himu maha võtma, ehk mulle kirjutatakse neid.

seksivaevas naine nimelt ei ole mitte kellegi meelest seksikas. niiet, niikaua kuni ma tahan, ma ei saa (no mingit jumalasuvalist tüüpi ka ei hakka kargama juu) ja kui ma enam ei taha, siis peaks ehk isegi shanss olema. või vähemalt ükskõik

jube kole paha ema

Kaklesin Aabiga hinnete pärast (kahes aines kaheseis). määrasin koduaresti kuniks hinded korras. Hakkan temaga koos õppima, ausõna. Ta pole rumal aga tal näikse olevat keskendumisraskusi. Ja õppida on tegelt tore. Kas teie teadsite, et eraomandi puutumatus tõusis päevakorda justnimelt Prantsuse Revolutsiooniga?

Ott nohune, muidu rõõmus. Pean hakkama teda varem üles ajama, üleeile hommikul jäimegi lasteaia hommikusöögile hiljaks ja olime sunnitud einestama kõrvalasuva hotelli hommikulauas kohutavalt suure summa raha eest (110 krooni appi). Temale seal muidugi meeldis aga mina ei saa seda endale lubada.
Rongisõit endiselt repertuaaris. Kui ma Otti õhtul magama panen, siis teatab ta mulle: ei ta´a piilupa´t tukkumaa!

Kasutatud tampoone pean hakkama edaspidi ahju viskama, sest prügikastist urgitseb Robert need välja ja pakib lahti, võeh, brr, jäkk,

mis ma tahtsingi öelda...

et abort ei halb asi mitte iseenesest st abort ei ole iseseisev ja oludest sõltumatu halb.
See on tunnuseks ühest palju suuremast halvast. Sama halva tunnuseks on kõik need raputatud lapsed ja teismeliste enesetapud ja koduvägivald (ükspuha kas siis mehe poolt naise vastu või naise poolt mehe vastu) ja koolitulistamised, jne.
Mõnel puhul võivad ümbritsevad olud olla tõesti nii halvad, et abort on, andke andeks, parem lahendus kui oleks sünnitamine. Ja ma ei pea silmas silmnähtavat halba. Nagu vaesus või üksindus.
Mina ei oska nii hästi kirjutada, lugege Kukupaid.
Lisaksin, et seda halba põhjustavad mitte ainult mehed, vaid üldse kõik, kes pesevad oma käed puhtaks. Kõik Pilatused, kellel on nii lihtne ja muretu öelda et "pole minu asi, ära minu kaela tule", "ära piira mu vabadust", "las ma teen mis ma tahan" jne

vastutus ja mahasalgamine

aborditeemadest mina ka mõnevõrra. Mainiks ära et olen elu jooksul teinud 3 aborti, neist 2,5 sigitajatest meeste nõudel. Mitte ühtegi oma tahtmist mööda
Ja mul on kaks tervet last.

Aga mind kruvis üles hoopis lingitud tekstis leiduv lause on abort just „lahendus” mehelikus mõttes: probleemi ärakaotamine, kinnimätsimine, maha salgamine.

Mjaa. Kui see stereotüüpide ja mehelikkuse/naiselikkuse teema jälle üles võtta, siis...
vanal heal ajal eeldati, et mees teeb, mees vastutab, et meest sõnast jne.
Tänapäevane stereotüüp näeb kõvasti teistsugune välja.
Ma ei sõdikski ehk stereotüüpide kilbile seadmise ja mõningate teguviiside nendega väljavabandamise vastu, kui mulle ka oleks lubatav vanamoodi pikk juus, lühike aru ja kergemeelsus, oled naine, aga... aga... seda mulle ei võimaldata. Kes siis vastutaks?

Ja seda, et mehed on valelikud, ebausaldusväärsed, mahasalgajad, kinnimätsijad -- just erinedes sellega naistest, kelle õlul on niisiis terve maailma vastutus - olen ma viimasel ajal kuulnud väga paljude suust ja sulest.

Säh sulle stereotüüpe ja kummitarzaneid.

neljapäev, november 29, 2007

irwww test


How evil are you?



Selle testi järgi on mul inglistaatusest puudu ainult usutunnistus.

Mis tuletab mulle meelde vana nalja:

Kaks rasket valikut!

Valik nr. 1
Kui sa tunneksid naist, kes on rase ja kellel on juba varasemast 8 last, kellest kolm on kurdid, kaks on pimedad, üks vaimselt alaarenenud, ja kõigele lisaks põeb naine ka veel süüfilist - kas sa soovitaksid tal parem aborti teha kui uus laps siia maailma sünnitada?


Palun vasta ka järgmisele küsimusele, enne kui lähed kirja lõppu kommentaare piiluma!

Valik nr. 2
Tuleb valida suurriigile uus liider, ja sinu hääl võib osutuda kaalukeeleks. Nii et palun kaalu hoolikalt, enne kui oma otsuse langetad.


Kandidaat A
On seotud korrumpeerunud poliitikutega, konsulteerib tihti astroloogidega. Tal on olnud kaks armukest. On ahelsuitsetaja ja joob 8 kuni 10 martiinit päevas.


Kandidaat B
On kaks korda ametist lahti lastud, ei ärka kunagi enne keskpäeva, on suitsetanud keskkoolis oopiumit ja igal õhtul joob ära pudeli viskit.


Kandidaat C
On taimetoitlane, ei suitseta, joob harva mõne õlle, pole oma naist kunagi petnud. Osales sõjas, on autasustatud ordeniga.

Millisele neist kolmest annaksid oma hääle?
Tee oma otsus, ilma kommentaare piilumata!


Kandidaat A on Franklin D. Roosevelt.

Kandidaat B on Winston Churchill.

Kandidaat C on Adolf Hitler.

Ja muideks, kui soovitasid naisel aborti teha, siis tapsid sellega Ludvig van Beethoveni.

Kas pole huvitav?

kes ehitasid Noa laeva?
Amatöörid.

Kes ehitasid Titanicu?
Professionaalid.

Kas tahaksid töötada üle 500 liikmega organisatsioonis, mille liikmeid iseloomustab järgmine statistika: 29 on süüdistatud psüühilises või füüsilises vägivallas oma abikaasa vastu, 7 on vahistatud süüdistatuna kelmuses, 19 on süüdistatud katteta tshekkide kirjutamises, 117 on isiklikult või oma firma kaudu pankrotistunud vähemalt 2 korda, 3 on istunud kinni vägivaldse käitumise eest, 71 ei saa mitte kunagi krediitkaarti, kuna on kantud pankade musta nimekirja, 14 on arreteeritud seoses narkootikumidega, 8 on vahistatud poevarguse tõttu.

Kindlasti sa mõtled nüüd, mis organisatsioon see selline on?

Tegemist on 535-liikmelise USA Kongressiga. Seltskonnaga kelle otsused mõjutavad kogu maailma rohkem kui meile meeldiks.

Kuigi.... enne kui hakkad esitatud faktide najal Kongressi paika panema - vaata uuesti selle kirja algust.

................

liigub ringi

http://kukupaike.blogspot.com/2007/11/milline-peaks-olema-ige-eesti-mees.html
see nimekiri liigub praegu igal pool eestikeelses netis ringi, minu ema saatis selle mulle manitsusega, et neid nõudeid pean ma oma poegade kasvatamisel silmas pidama. No päris suur osa on mul juba tehtud - Aap on kaval, oma vanuse kohta ka tugev, aga pigem siiski kaval, kõhn ja kiire, käib iga päev, on lugenud juba rohkem kui kaks romaani, oskab süüa teha ja lastega tegeleda. Sööb ka eesti toitu, kui ma muud ei anna ja ma usun et ta on piisavalt kiire mistahes lambatallede püüdmiseks. Makarone armastab. Täiusest on tal puudu sinimustvalge lips, hummer, oma maja lõkkeplatsiga, prillid ja väike kohver, kus õunu hoida. Kardan, et prillide osas pole olukorra paranemiseks lootustki. Aabil on nägemine nagu raisakullil.
Otiga tuleks rohkem vaeva näha, aga jah tantsida ta oskab ja loomi armastab :D Vanu kombeid tunneb ka kuigi vanamoodne ta ehk ei ole.

Poegade emad, pange siis hoolega tähele! Konkurents on kõva!

Muidu - mul ei tule lihtsalt und. Jabur. Mind pole varem unetus vaevanud. Võibolla kättemaks selle eest kuidas ma eelmised kolm päeva suuremalt jaolt maha magasin.

Sööge banaane!

kolmapäev, november 28, 2007

maha jäetud olla on lihtsam

võibolla kurvem, aga lihtsam
võibolla ma sellepärast küsisingi Taneli käest, et kas ta tuleb tagasi või et kas meil võiks veel võimalusi olla, et kui ta vastab "ei" siis on see juba tema tegu, temapoolne mahajätmine ja mina enam ei vastuta
ma ei vastutagi enam
nüüd on see tema otsus
ja mina olen vaba.

Põgenen, põgenen.

põgenen sealt kus mul on halb, süüdistusi enda taha loopides. Mina ei lase endale liiga teha. Ma teen ise. Endale liiga.
Pärast on muidugi kahju ja soov et poleks nii üle piiri läinud. Aga - ma olen ise endal alles. Vähemalt. Ja oma lastel. Seni kuni nad mind vajavad.
Ma olen seda viga elus palju kordi teinud et olen liiga hea olnud. Ma pole seda kunagi liiga kaua teha suutnud, aga olen mõnikord agooniat valede kompensatsioonimeetoditega pikendanud. Ja see liigaheaolemine on alati lõpuks tagasilöögi andnud. Lõpuks on mul ikka kannatus katkenud ja kõik kogunenud vimm on pauguga välja löönud.
Nõme ju.
Saaks kuidagi nii, et asi oleks tasakaalus.

Ahjaa. Pärast Tanelist lahkuminekut olen ma umbes kahel korral nõrkusehetkedel palunud tal tagasi tulla. Ja saanud vastuseks vihaselt jäiga "ei". No kui ta ei taha, siis ta ei taha. Järelikult lihtsalt - minul oli õigus, kui ma juba ammu arvasin et ta ei taha minuga koos elada. Ja et armastust ei ole. Ei olnudki. Klõmm.
---------
Teen reklaami citroseptile - greibiseemneõli. Mõjub kohe, annab puhtama kuivema ja muretuma tunde, paneb karva läikima.

teisipäev, november 27, 2007

sitt päev

pea valutab, eelmisel nädalal trükitud piletitest on müstiliselt suur osa puudu (ma trükkisin raudselt kõiki sada tk aga kassapidaja väidab et ühest numbrist on 48 puudu ja teisest 12 tere talv), inimesed ei austa teiste inimeste piire, minu arvutis puudub control paneli all "administrative tools" - kuhu see küll kaduda võis.
Mis järgmiseks?

pühapäev, november 25, 2007

aabitsatõed

meeldetuletuseks:
kes armastab, ei valeta
kes valetab, see ei armasta ja ei pea teisest inimesest lugu
kes teistest lugu ei pea või, klauslitega, elab/suhtleb lähedalt inimesega, kellest ta lugu ei pea ja keda ta ei armasta, ei pea lugu iseendast

ja suhe, kus üks poolt valetab, vassib, lugu ei pea, on absoluutselt mõttetu

On inimesi kes on hädas suhtesõltuvusega. Mina ntks. Lugesin targast ajakirjast tarka artiklit(mingi igivana eestinaine) ja olulised tunnused on mul olemas - vajadus kontrollida, liigne tõsidus, sundkäitumine, teiste vajaduste järgi joondumine jne.

Sellised inimesed kipuvad pahatihti leidma endale täpselt vastupidise puudega kaaslase - sellise, kes ei ole võimeline pühenduma. Tänapäevane naudingute ja "teenmistahan" kultuur soosib seda teist puuet muuseas enam kui kalduvust sõltuvusele ja nii ei pakuta pühendumisvõimetutele inimestele mitte mingeid enseabiraamatuid või muud abi. Aga tegemist on siiski puudega.
Inimene kes teistest lugu ei pea, kes hangib endale tagalaks kaaslase, keda ta ei austa, on samasugune puudeline nagu see õnnetu kaaslane.

Ainuke millest ma aru ei saa - milleks pühendumisvõimetule inimesele üldse kaaslane? Et keegi oleks kes hoolib, tunneb, vastutab ja muretseb kahe eest? Et oleks keegi kes ootab ja ootab ja kodu soojana hoiab, samal ajal kui see suhte muretum ja süüdimatum pool mõne vale varjus oma lõbusat elu elab?
Närune ellusuhtumine.
Parem siis juba üksi.

reede, november 23, 2007

Lotte - made in china?

http://www.ekspress.ee/viewdoc/12888F23060A313BC22573310030100B

ausaltöelda poleks osanud oodata, et Eesti laste lemmikmänguasi valmib Hiina laste orjatööna. Kurb lugu.
Parem pole muidugi ka olukord, kus eesti käsitöömeistrid sama nukku müügiks meisterdavad ilma kaubamärgi/ idee loojatelt luba küsimata. Ntks Võrus.
Ent Lotte loojad oleksid siiski võinud niipalju patriotismi ilmutada, et Lotte nukud kohalikelt tegijatelt tellida.
Kurb.
Õnneks mina jäätisekampaanias ei osalenud.

neljapäev, november 22, 2007

lapsed

Eile, täna olin haige, haigus niitis unekülla, magasin mõlemal hommikul niimoodi, et Otile oli puder serveeritud, aga muidu pidi ta oma eluga ise hakkama saama mõned tunnid. Sai ka. Eile ärkasin terviseunest sellepeale, et Ott kolistas mu kallihinnaliste pildiraamiliistudega ja seletas et "minnu omma! minnu omma!" (millele järgnes järjekordne vaidlus omandiküsimustes), täna sellepeale, et lasteraamatute kiht mu voodis hakkas juba hingamist takistama. Ohh, laiskadel ja halbadel emadel on tublid lapsed - mis neil muud üle jääb.

Millalgi varem juhtus, et Ott nõustus magama jääma ainult ämber peas. Ma siiski pärast tema uinumist eemaldasin selle ettevaatlikult. Emade omavoli laste kallal on kahjuks täiesti vääramatu nähtus :P
Otile meeldib hirmsat moodi süles istuda. Suvel pidas mu ema seda veidi kummaliseks, et kaheaastane laps muudkui lihtsalt istub ema süles. Tegelikult asi muidugi nii hull ei olnud, Ott ikka traalis ringi ka, aga võibolla ta lihtsalt kompenseerib oma ema ja tädi kunagist süledefitsiiti (meid oli kaks korraga ja vanemad mõlemad käisid tööl. Muidugi me ei saanud niipalju sülle kui oleks tahtnud). Igatahes oli mul täna pärast Oti lõunauinakut laps ja kass korraga süles ja Ott mudis Roberti kõrvu päris tükk aega (ja silitas kõhtu) enne kui loomal närv üles ütles ja ta teise tuppa jalutas. Ott ja kass on hakanud omavahel kõvasti paremini läbi saama. Kass ronib muuseas Oti haige olles tema kaissu magama. Räägitakse et pidi abiks olema.




Lõpetasin just oma sfinksipildi. Kui see veel pooleli oli ja vahepeal mul voodi peal kuivas (mul EI OLE, fakkadifakk, OMA ATELJEED, fakkadifakk) tuli Aap, vaatas pilti, mõtles ja ütles: "eee. Lõvi kehaga... mehe näoga... ja tissidega loom?" Kui ma selle peale naerma pahvatasin, kehitas õlgu ja teatas enesega rahul olles: "Ma räägin ainult, mida ma näen". Süütud, rikkumata lapsukesed. :)



Aap tahab uueaastavastuvõtu ja oma sünnipäeva isa juures korraldada. Aastavahetus on okei, seda oleme varemgi nii teinud. Aga sünnipäev? See on midagi uut. No teeme siis kaks tk - üks isale, teine ema suguvõsale. Tähendab isa hoolitsegu muidugi oma ürituse eest ise. Paistab et Aleks on esimesest vihast üle saades Aabi suhtes kasutusele võtnud moosimisetaktika, mis paneb mind jälle mõtlema, et ma ikka oleks võinud palju varem elatise välja nõuda. Poleks neid vahepealseid isatuid aastaid olnud... Samas, ei elatist ennast ega ka mingit kohtuliku vastulause arutelu ei paista veel kuskilt. Pagana aeglased on ikka need kohtu veskikivid.
Teine sünnipäev võib Markusega ühiselt toimuda, mu õelapsel ja Aabil on niikuinii ainult nädal sündimise vahet.

Nädala või Kuu laul on Rongisõit. Milleta ei pääse hommikud ega õhtud. Oi-oi-oi, ai-ai-ai
Kõik pildid on Aabi tehtud

pühapäev, november 18, 2007

nurjatu kaslane

püüdis pika passimise peale hiire kinni. Öösel kell1. Ja arvas et on jube lahe tulla sellega minu voodisse mängima. Klobinal üle minu ja Oti peade joosta ja siis hiir lahti lasta, kes valju viiksumise saatel jälle üle peade ja patjade voodi ning seina vahele põgenes, paari julka maha jättes. Kass ikka kannul. See tore tommijadzerri mäng päädis hiirepoolse pakkuminekuga Oti turvatooli alla, kust kass teda enam kätte ei saanud. Läbi une tundus mulle, et kass pühendas turvatooli küüntega kraapimisele terve öö, hommikul ma siis läksin ja tõstsin tooli õnnetu hiire pealt üles. Hiir koperdas köögivaibale, õudselt paks ja hingeldav, ilmselgelt südamepuudulikkuse käes kannatav. Käskisin Robertil oma saak pererahva jalust koristada, tema tuli ligi, vahtis liikumisvõimetut hiirt ja tonksas teda käpaga - kõnni, raibe. Hiir avaldas valjuhäälselt pahameelt, aga ei kõndinud. Otil oli lõbu laialt. Aap võttis hiire pappkarpi ja viis õue, lehehunnikusse.
Moraal?
Hemm. Paganama ärahellitatud ja ületoidetud kass on mul. Pean ta dieedile panema vist. Aferist-kadunuke poleks värske lihaga üle veerand tunni küll mänginud.

reede, november 16, 2007

Täna õhtul kontsert

Tallinna Püha Siimeoni ja naispühak Hanna koguduse kirikus

kavas:
Ma laulan suust ja südamest
Jõesta jõudu (maagiline. ürgne. loits)
Issand keda taevas sääl
Surrexit Christus (Sisask, noh)
Omnis una (Sisask suudab ikka väga väheste ja lihtsate vahenditega maksimaalse tulemuse saavutada)
Si laude Maria (üks esimesi laule üldse mis me selle kooriga ära õppisime, meie raudvara)
Stabat mater
Dio vi salvi regina
Il cielo narra la tua gloria
Riu riu chiu
Sri Ram (oi krt. see on ilus laul aga minu jaoks väga raske laulda)
Hinei ma tov (juudi sakraalne ringtants)
Yata heya (indiaani tervitus vihmajumalale)

Lisaks tulevad esinemised Raekoja platsi jõuluturul
21. detsembril kell 18.00
ja
20. detsembril kell 18.30

neljapäev, november 15, 2007

ausus ja avalikustamine

Suur-ja sõratõbi möllab nii karmilt, et blog.tr.ee on kehtestanud mõningad pehmemat sorti karantiinireeglid.
I+I üks läbivamaid teemasid on ausus ja avalikustamine, endid peavad nad muidugi aususeapostliteks. Paraku on ausus selline tundlik teema... selle pähemäärimine ja avalik pasundamine muudab tõe iseenda vastandiks.
See on umbes sama, nagu sind sunnitaks sööma. Head ja kasulikku toitu, jah, aga üle igasuguse mõistliku määra. Kujutage ette ema, kes teeb ühepajatoidu, sunnib last seda sööma ja kui laps teisest taldrikutäiest keeldub, puhkeb pisaratesse nutma ja süüdistab last selles, et laps ei armasta teda. Ja siis hakkab last selle toiduga loopima näiteks. Või sööki vägisi suhu toppima. Ja siis ütleb: sina ei ole minu laps, sa ainult teeskled et oled, sa oled paha ja vaata mida sa üldse koos naabri-priiduga tegid, pervert selline.

Umbes sama teevad praegu I+I oma tõega. Neil on vaimukaid ja huvitavaid artikleid, mitmete teemade kohta, mis avalikkust ka võiks huvitada.

Aga see nõiajaht, mille käigus nad otsivad vandenõusid ja inkrimineerivad erinevatele blogijatele mitme identieedi kasutamist... ohohoh. See kahjuks muudab nende ülejäänud jutu ka ebausaldusväärseks. See, kuidas nad Ingridi erinevaid "armukesi" välja kaevavad on ka parasjagu absurdne. Kuulujuttude ja üritustest tehtud ajalehepiltide põhjal. Ei mingeid vettpidavaid tõendeid. Ja lõppkokkuvõttes pole see ammu enam Inno asi. Inno võiks hoopiski kurjustada Ingridiga avalikult selle üle, et Ingrid ei lase teda lapsi vaatama. Et ta seda ei tee... siis tundub, et seda probleemi ei ole, st Inno ei tunnegi laste vastu huvi. Ja see on juba tõsiselt kurb. Mina lähen selliste isade peale kurjaks.

Kahju muidugi, et sõbrad NAK-ist nad maha jätsid, aga paraku. Sõbrad on ka ainult inimesed, ja I+I kahtlemata suuri andeid ja väärtusi on nende poolt produtseeritava pasa seast juba väga raske üles leida.

Kahju, kahju.

muide - mina võtan kogu seda jama veel liigagi tõsiselt, lugege parem Kivisildnikku

kolmapäev, november 14, 2007

ma olen ikka täitsa tobe

unistan armastusest. no kurat küll. ma olen 35, peaksin rahul olema oma kassi ja lastega ja igasugused mehed unustama hoopis. käima laulukooris ja rocky üritusel ja vaatama õhtusi seebikaid. elama sellist rahulikku mahakäinud elu. ohjah.
selle asemel mina armun
kas ma veel küll pole elu käest peksa saanud? milleks muls eda jama vaja. ähh

teisipäev, november 13, 2007

ja jälle

olen ma samas seisus milles olin enne Taneliga koos elama hakkamist - üksinda ja kardan meeletult et mitte keegi mind mitte kunagi ei armasta. See hirm on jube, sunnib amokki jooksma ning ikka vales suunas.
Enam ei julge ma isegi mitte unistada sellest, et mõnda meest armastada, et mõni mees võiks mind armastada. Kardan hirmu, kardan, mida see mind võib tegema panna. Kardan et unistused võivad täide minna.
Jooksen ringiratast enda sees, silmad pimedad peas.

Ja kardan ka üksi olla.

tõde ja lapsed

või ausus ja lapsed. Et kas lastele peab alati tõtt rääkima ja kogu tõtt? Ja kuidas?
Selle üle on palju vaieldud. Ühed ütlevad et süütud hinged ja õnnelik lapsepõlv ja lapsi peab säästma. Teised, et tõde ja ainult tõde. Et pole midagi varjata.
Samamoodi muide vaieldakse ntks selle üle, kas väikeste laste vanemad võivad kodus paljalt ringi käia või mitte kuni selleni, kas on hirmus shokk kui väikelaps näeb oma vanemaid seksimas. Või kas võtta lapsed matustele kaasa või mitte. Ja miks.

Mulle endale meeldib selline vahepealne seisukoht, et varjata pole mõtet midagi aga tõde pähe määrida ka ei maksa. Esiteks pole absoluutset tõde niikuinii olemas ja päris paljusid seisukohti tuleks esitada klausliga: minu meelest või : mina arvan. Ei ole päris nii, et kui mingi tõde pähe tuleb siis kohe sunnid kolmeaastase endaga maha istuma ja räägid talle sellest pikalt ja pühalikult. Aga kui laps juba küsib või huvi tunneb, siis tuleb talle rääkida nagu asi on ja seda lihtsalt ja lühidalt. Ja nii, et laps saaks soovi korral täiendavaid küsimusi esitada.
Nii nagu toit, nii peab ka tõde olema lapse jaoks olemas, aga mitte sunduslik.

Mis puutub vanemate intiimelusse ja alastusse, siis otseselt demoda seda lastele ei maksa, aga juhuslikest pealtnägemistest paanikasse sattuda või krampliku varjamise teed minna ka mitte.

reede, november 09, 2007

ei elus ega surnud

Veel üks asi millest peaks rääkima. Surevad linnud Tallinna asustatud paikades.
Minu kogemused 1345 numbriga on üldiselt positiivsed - olen sinna helistanud laste mänguväljakul suitsetajate pärast ja lagunenud atraktsioonide pärast ja alati on mulle sellepeale head nõu antud. Surnud linnud ja loomad pälvivad ka linnavõimude tähelepanu ning kordagi pole mulle öeldud et koristagu ma laip ise ära.
Aga silmnähtavalt sureva linnu kohta neil vist instruktsioone ei ole, sest sellisest teatamine kutsub alati esile nõutu kokutamise ja porisemise.
Oli üks selline juhus kui surev tuvi lamas Balti jaamahoone ees vägagi käidavas kohas ja raples abitult. Minu meelest oleks üks halastav hoop antud juhul omal kohal olnud aga uute seaduste järgi ei või talumees enam omakasvatatud sigagi tappa, saati siis suvaline möödakäija teadmata omanikuga tuvi. Ent 1345 suunas mind mööda erinevaid hädaabinumbreid ringkäigule ja kui otsaga nendeni tagasi jõudsin, kuulsin korduvalt ja korduvalt et nemad ei saa küll midagi ette võtta. Pärast oma turulkäigu lõpetamist nägin sama tuvi samas kohas juba täiesti surnuna ja sellisena nõustuti temaga tegelema. Aga kui paljude inimeste peale ta oma raplemisega pisikuid külvas, on raske kindlaks teha.
Vaakum seadustes?

neljapäev, november 08, 2007

jumalaeest

võrreldes teiste pikemaajaliste meessuhetega minu elus on Tanel ikkagi väga kena ja hooliv ja vastutustundlik ja viisakas meesterahvas. Palun vabandust, Tanel, et ma olen sulle ebameeldivusi põhjustanud, sa oled tegelikult hea mees. Ma vabandan ennast välja väitega et kui ma ei oleks sinust hoolinud, siis poleks su mõningad vigurid mind häirinud /nii väga. Ma loodan et su elu kulgeb edaspidi meeldivamaid radu pidi.

Praegu maadlen minevikukollidega, mida ma parema meelega minevikku jätaksingi, aga no kurat ei ole võimalik.
Tõsiselt kahju, et Aleksil ema ei ole, kes talle hea keretäie tappa annaks.

hullumeelne maailm

Soome koolipoiss tulistas 8 kaasõpilast laibaks Politsei teatel oli ohvrite seas viis poissi, üks tüdruk, kooli direktor ja meditsiiniõde. Politsei hinnangul olid teised ohvrid peale direktori juhuslikud, vahendas YLE.

Soomes! Soomlased ei tulista! Soomlane võtab purjus peaga pussi! Kurat, mis toimub?
Koolitulistamiste epideemia liigub järjest lähemal Eestile. Mida ma tegema pean? Aabi luku taha panema? Koduõppele? Nõudma kooliustele metalliotsijaid? Fakkadi fakkadi fakk.

Kui vaadata seda mis maailmas toimub... siis ma parema meelega ei laseks Otti ka lasteaeda. Aga ma ei saa. Ma ei saa temaga kodus istuda. Ma pean tööl käima ja raha teenima. Mine või hulluks.

Või läheks maale elama, võtaks lapsed kaasa. Ürgaega tagasi. Aga ei saa. Sest ülejäänud maailm ei teeks sedasama. Ja ülejäänud maailmal on juba olemas relvad, pommid, gaasid - kõik.

http://www.yle.fi/uutiset/kotimaa/oikea/id74447.html

kolmapäev, november 07, 2007

teisipäev, november 06, 2007

ja veel 1 moodne teema

Eakohasest käitumisest. Ausaltöelda pole mul aimugi milline oleks või peaks olema tänapäeval ühe 35se üksikema eakohane käitumine, aga kuna ma raudselt tean, et minu käitumine on aja jooksul muutunud, ma olen targemaks saanud, siis ma loen täiesti eakohaseks selle, et ma ei ole enam nii kannatlik, leplik, alandlik, mõistev ja faking emalikult mööndlik nagu ma olin 20aastasena. Ma olen natuke ka oma riietumisstiili muutnud ja kannan lohmakate räbalate asemel rohkem viisakamaid ja rohkem taljes rõivaid. Vahepeal üritasin isegi roosasse riietuda, mis minuarust on ka 35selt igati eakohane, aga siis võtsin kaalus tublisti alla ning pole jõudnud uusi roosasid hilpe veel muretseda. Natuke veel ja minu riietusse võib ilmuda koguni dekoltee. Või sukahoidja.
Aga iial ei kavatse mina endale keelata jooksmist, kilkamist või tänaval laulmist, neid asju saavad mulle keelata ainult mu vananevad ja valutama hakkavad jäsemed.

Olen täiesti eakohalik roosat ihalev mõrd.

jah loomulikult

olen ma oma blogis Tanelist niipalju juttu teinud peamiselt sellepärast, et ma ei ole temast kaugeltki mitte üle saanud.
Kuigi lahkuminek toimus minu algatusel ei toimunud see minu tahtmisel, ma lihtsalt nägin et see mees EI TAHA minuga koos elada ja otsustasin asja tema eest ära. Mis ei ole muidugi ilus, aga mul on valede suhtes allergia. Vales suhtes elamise suhtes eriti.
tegelikult elaksin ma heameelega Taneliga edasi kui ta 1. ei valetaks mulle 2. peaks oma lubadusi 3. pühendaks mulle ka aegajalt veits isiklikku tähelepanu ja viiks mind õue jalutama. Aga kuna seda ei saa juhtuda, siis ei ole mul ju mõtet tema kõrval mingi näivuse nimel edasi marineerida.

Jah loomulikult olen ma kibestunud mutt. Kuulge, minu elukogemus kibestaks ka päikesekiire... ei okei ma olen selline, sest ma olen selline. Noh ja eriti olen ma selline seksuaalse frustratsiooni tõttu. Et kuna ma ei kepi kellegagi kuigi hirmsasti tahaks, siis seetõttu ma olengi kibestunud. Jaa. Aga mis ma peaks nüüd sellepärast mingi esimese ettejuhtuva isase pudrule ja õllele regama vä? Vaat ebasobiv suhe frustreerib märksa enam kui seksuaalne rahuldamatus, millega on põmst võimalik ka harjuda. Ja kuna minu rong juba läinud, siis on mul ilmselt targemgi selle asjaga harjuda. Et ma jäängi üksi.

Jah loomulikult olin mina ka Taneli vastu halb. Väga halb. Ma parem ei kirjutagi sellest, saaksin vist liiga palju fänne. Või kirjutan kunagi hiljem. Kui esimene valu on üle läinud.

Aga.
Alati on mingi aga.
Üks üldine aga on ntks see, et ausõna, tõtt ja sula tõtt võib kuulda ka selle inimese suust, kes ei kepi, ei ole eluga rahul, on rase või väikese lapse ema, ei oma autot, maja, korterit, arvestatavaid sissetulekuid, magistrikraadi, modellifiguuri - ja isegi - see et ma karjun ja kurjaks saan ei tähenda sugugi alati seda, nagu poleks mul õigus. Eips.
;)

Ja see, et ma ntks Aleksi maksmata elatise pärast kohtusse andsin, ei tähenda nagu ma suhtuksin temasse halvasti. Mul lihtsalt ei jäänud lõpuks muud üle, kuna inimene ei võtnud toru. Aga ma olen heameelega valmis kompromissideks ja kohtuvälisteks lahenditeks, kui ta vaid võtaks vaevaks nende üle läbirääkimisteks otse minu poole pöörduda, selmet vahendajana oma poega kasutada. Vat.

karmavõlg

kui mul on kiire, lapsele vaja lasteaeda järele jõuda ja enne seda vaja tingimata sulli välja võtta, et sealsamas lasteaias mingi kiire raha ära maksta, siis on aamen kirikus et minu ees seisab sularahaautomaadi taga keegi, kes kasutab seda ARVETE MAKSMISEKS. seda isegi balti jaamas, kus on teadupärast samas hoones internetikohvik ja pangakontor.
teine variant, et kui mul on hirmus-hirmus kiire, ott minuga kaasas poes või hoopis, oi õudust üksinda kodus magamas (jaa ma tean et ma olen halb ema), ja ma jooksen kodupoodi, siis tegelevad müüjad seal kõik viimseni kauba vastuvõtmisega.
ja kui ma tulen otiga lasteaiast, siis on kõik ristmikud umbselt täis ja mõni liiklusidioot sõidab spetsiaalselt minu ette vöötrajale ning jääb sinna kogu jalakäijate rohelise tule ajaks passima, halvemal juhul aga hakkab poole rohelise ajal liikuma ja seda just siis, kui Oti käru on tal nina ees niiet ma pean jälle balletihüppeid tegema.
ärge arvake et ma selle peale vihastan, ei, ma rõõmustan et saan karmavõlga vähemaks, nagu ma ka iga käestlibisenud ja purunenud kausi v tassi puhul rõõmustan...
aga mis seal pattu salata, aegajalt mõtlen ikka et "miks just nüüd"
õiglane ju oleks, et ma iga kord seda karmavõlga saaksin teada ka, mille eest. mida ma seal eelmises elus nii hirmsat tegin?
aga selle teadasaamine teeks mu elu vist liiga põnevaks ja lisaks võlale protsente, on nii...

pühapäev, november 04, 2007

ma olen parem

ma olen siia blogisse hästi palju kirjutanud oma meelepaha Taneli või vahel harva ka Aleksi käitumise üle. Olen kirjutanud ka oma nõudmisi maailmale - milline maailm ideaalis olema peaks.
Aga ma pole kunagi olnud nii loll ja ennast täis, et oleksin kirjutanud siia või ükskõik kuju mujale üldistatud õpetussõnu selle kohta, kuidas oleks õigem mehi kohelda naiste poolt või naisi meeste poolt. Ma lihtsalt ei ole nii loll.
Ma ei õpeta inimesi elama. Küll on leidunud nii mõnigi heatahtlik loll kes on üritanud mind elama õpetada. Eriti geniaalne on sellisel puhul õigustada mõne inimese käitumist mingite stereotüüpidega. Kurat, stereotüübid ei õigusta mitte kellegi käitumist.

Ma olen nendest demagoogidest parem. ;) eks ole see asi mille üle rõõmu tunda :D

neljapäev, november 01, 2007

soovitan raamatut

Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri naine" Südantlõhestavalt liigutav lugu uskumatust armastusest. Ulmekas. Ajas rändamisest. Sisaldab ka paraja annuse seksi, narkootikume ja machotsemist.
:P

popid teemad

mu sissetulekud praegu on järgmised -
3 tonni tanelilt, 3,5 muuseumist (kätte poole koha eest) ja 1,2 tonni lapsetoetusi, mis Oti 3aastaseks saades 600 peale kahanevad. Miinus väikelaen 800.-
seega elame kolmekesi 6900st kroonist kuus. Mis teeb inimese kohta vähem kui 5 tonni. Teeks siis ka, kui Aleks lisaks oma seni puuduoleva osa rahast - miinimumelatise, 1800.

Koos selle Aleksi puuduolevaga elaks praegu nibinabin ära. Ilma selleta ei ela kuidagi mitte, võlad kuhjuvad. Teen lisatöid. Kui võimalik.
Uuest aastast lähen tööle täiskohaga, siis hakkan saama ka vastavat palka. Aga selle aja peale jõuavad ka hinnad tõusta. Niiet mida see minister plõksib? 5 tonniga elab üksik täiskasvanu uhkesti ära kui käib jala ja joob vett, lapsed lisaks - jääb sellest juba väheks. Ja mis tähendab "ära elama"?

Koduloomadest. Rotid, koerad või kassid, vahet pole, kui sa endale mõne võtad, siis vastutad tema eest 24/7. Nii et tohi, et paned emasele hulkurkassile kausiga toitu välja ja siis paari kuu pärast imestad, miks ta ümmargune on... ja poole aasta pärast, et miks neid kausil käivaid kasse nii palju on. Sellised koduloomade poolikult võtmised on hullemad kui omanaise kõrvalt armukesepidamised. Palju hullemad, sest inimese valitsetud maailmas on inimesel ikka mõni võimalus aga loomal, just lemmikloomal, keda sa enda arust hoiad ja hellitad, ei ole.Prussakas elab inimese kõrval hästi. Arvake miks? Sest prussakat ei hellitata. Temaga võideldakse. Rottidega on ka lugu ses mõttes parem, et rottegi peetakse enamasti kahjuriteks. Niisiis jääb hüljatud endisele lemmikrotile shanss inimese vaenlasena mõnusasti ära elada. Või kiiresti ja ausalt maha surra. Aga vat dalmaatsiakoera enam kahjuriks ei peeta ja vaene ülearetatud täpipeni kannatabki inimeste ennasthellitava hellitsemisvajaduse all. Kui tema ükskord hüljatakse - siis on temaga kööga. Siis jääb ainult loota, et keegi halastaja hing tahab endale täpilist kasukat.

Kohvikust. Kui ilusti palutakse, siis ma loomulikult istun teise ruumi. Mida teemat.

kolmapäev, oktoober 31, 2007

Näljane

Minu uueks kultuskirjanikuks on Neil Gaiman, kellelt eestikeeli ilmunud kolm raamatut: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?7122

Nüüd selgus, et uue reklaamitava filmi aluseks oleva raamatu Stardust on ka Tema Ise kirjutanud. Ja fakk, seda ei ole eesti keelde tõlgitud ega paista seda ka originaalina enam saadaval olevat. Ma suures hädas üritaks ennast kasvõi läbi võõra keele punnida, kuigi mu võõrkeelteoskus on nõrk, väga nõrk.
Kiidan siinkohal uuesti tema Ameerika jumalaid. Lugege. Tõsiselt hea. See on isegi raamatukogus saadaval.
Coraline lugesin ka läbi, see on pigem lastekas. Viimistletud küll, aga mitte eriti õudne.
Ent mind ei pane imestama (kuigi ma seda enne tähele panna ei osanud) et "Head ended" mis mulle Pratshetti raamatutest kõige enam meeldis, on just Neil Gaimaniga kahasse kirjutatud.

esmaspäev, oktoober 29, 2007

mõni võib mõelda

et ma olen mingi eriliselt osav diplomaat, et oma eksiga oskan normaalselt läbi saada, aga tegelikult ma ei ole. Ja ei oska. Mul lihtsalt selline põhimõte, et laps peab saama oma bioloogilise isaga kohtuda ja nagu üks tuttav kaug-isa ütles - emad võiksid pärast lahkuminekut isasid veidi tagant pushida nende kohtumiste koha pealt, sest isad häbenevad ise peale käia. Meesterahvas peaks sellistes asjades ju nagu ekspert olema? Mulle hakkab aga tunduma, et ma olen nende isajapoja kohtumiste nimel ise liiga palju järeleandmisi teinud.

Et Tanel Tallinnas viibides minu juures ööbib, on lihtsalt hind, mida ma pean maksma selle eest, et ta Otiga tegeleks. Aga asja halvem külg on see, et ta püüab minu kodu "mugava" hotellitoana ära kasutada ka siis, kui ta tegelikult Otiga tegelemiseks aega ei leia. Ntks laekub (tahab laekuda)hilja õhtul ja lahkub vara hommikul. Otile ei mõju see sugugi hästi, kui ta näeb issit ainult korraks, enne uneaega. Ja hommikul seda issit enam ei ole. Lapse ajab selline situatsioon närvi. Issi nagu oli - aga ei tegelenud. Minu ajab ka närvi. Mul on selliste öömajaliste jaoks liiga pisike korter. Vähemalt üks tuba vähem kui vaja. Enamasti ma püüan Taneli meil olles kodunt evakueeruda, aga alati ei ole see võimalik.

Ja ma EI VÕLGNE Tanelile öömaja igal juhul, iga kell ja ilma etteteatamiseta, teps mitte. Samamoodi nagu ma ei võlgne talle muid emalikke hoolitsusi, nagu tema pesu pesemist, pükste nõelumist, jne. Mida kõike on ta püüdnud mind tegema kavaldada ja mille peale ma olen pidanud EI ütlema. Aga nende asjadega saab veel kuidagi hakkama, selle minu juures ööbimisega on kahjuks nii, et näib, et Taneli jaoks on sellest saanud iseendastmõistetavus. Türa, ja mina pean siis sellega sõdima... sokid ja raamatud jäetakse kah juba vedelema, mustadest nõudest rääkimata ja siis see kõige ebameeldivam - et ta ei austa minu aega, ei tule kokkulepitud kellaajaks, ei pea üldse ühestki kokkuleppest kinni ja katsub igal võimalikul juhul enda ja Oti koosolemise ajast veel tükikesi ära lõigata isiklikeks asjaajamisteks, Otti selle tarbeks kellegi teise kaela ära sokutada. No mis mõte on tal niimoodi Otiga kohtuda? Ärgu siis kohtugu, aga ärgukohtugu ausalt, ärgu teeselgu, nagu kohtuks ja tegeleks.

Parim lahendus oleks see klassikaline - et laps on isa juures korrapäraselt üle nädala terve nädalavahetuse jooksul. Lapsel oleks rutiin, turvatunne, kohtumise-ja lahkumise traumasid oleks harvemini ja koosolemise aega samas siiski rohkem kui praegu, väikeste jupikeste kaupa ja sageli. See klassikaline aga Tanelile miskipärast ei sobi.

Ok, tuletame meelde, et ma olen kellelegi siinsetest anonüümsetest kommentaatoritest 6 õlut võlgu, ja kuna ma anonüümse kommenteerimise blogi sabast ära keelasin, siis nii minu messengeriaadress, kui meiliaadress on rott21@hot.ee. Võtke ühendust.

kolmapäev, oktoober 24, 2007

moraal ja amoraal

Vahet pole kas inimene jutlustab seksuaalset vabadust või piiranguid. Kui ta oma põhimõtteid, tõekspidamisi ja moraalinorme teistele kohustuslikuks peab ja halvustab neid, kes elavad mingite teiste normide järgi, on tegu moraalitsemisega.
Moraalitsejad ise usuvad, et nad kaitsevad mingeid abstraktseid õilsaid põhimõtteid, tegelikult on moraalitsemine ülimalt egoistlik tegu - kui kõik ümberringi järgiksid samu moraalinorme, mis moraalitseja, siis oleks moraalitsejal ju ülimalt mugav elada.
Vabadust jutlustavad moraalitsejatel on vägevad argumendid. Nad süüdistavad teisi, suuremate piirangute järgi elavaid inimesi selles, et nood ei austa isikuvabadust, on kitsarinnalised, kadedad ja väiklased. Kes ikka tahaks selline olla? Süütunde tekitamine on üks tõhusamaid meetodeid panna teine inimene endale sobivalt käituma. Ntks olen kuulnud mulle külge lööva mehe suust süüdistust, et eesti naine on frigiidne ja ainult raha peal väljas. Tekitab küll hetkeks väikese nõksaku voodi suunas ja tahtmise tõestada, et nii see ei ole... Kahjuks aga - sedasi manipuleerija või süüdistaja ei näe enam süüdistatavas isiksust, kellel on õigus isikliku eelistuse alusel "ei" öelda, vaid üldistatud probleemi, mis segab temal endal oma elu mugavalt ära elamast. Ja see süüdistatav ei ole süüdi ainult isiklikult tekitatud ebamugavuses, ainult endaöeldud "ei" sõnas, vaid ka kõikides teistes äraütlemistes, mis amoraalitsejale elu jooksul osaks saanud ja saamas.
Väga vastik, muuseas, kui sinust mingi üldine süüsümbol tehakse. Ja väga kurnav oleks lunastada kõikide ei ütlenud naiste süüd sellise isikuvabaduse jutlustaja ees.

Reaalses elus on sellistele (a)moraalitsejatele sageli omane kaksikmoraal - st Oma Naisele nad parema meelega seksuaalset vabadust ei lubaks.

Moraal ei puuduta ainult seksi. Minu moraalne kiiks näiteks on suutmatus taluda valetamist ja lubaduste mittetäitmist. Eks T on mind ka ses suhtes eriliselt hellaks teinud. Niisiis moraalitsen mina sellistel teemadel.
Päris sageli on T minupoolsetele etteheidetele vastanud omapoolsete etteheide ja moraalitsemisega -
ta on süüdistanud mind selles, et ma kohtlen teda kui omandit
ja ei austa tema isikuvabadust

Aga valed pole halvad mitte mingi uhkuse ja au või põhimõtte pärast vaid just sellepärast, et need võtavad teiselt inimeselt valikuvabaduse. Sellesama vabaduse, mida valetaja enda juures nii paaniliselt kaitsta püüab. Lubaduste mittetäitmise kohta täpselt sama. Ära luba asju, mida sa täita ei suuda, või kui olukord muutub, siis teavita teist poolt sellest varakult. Et Sa ei paneks teda ootele. Et ta saaks ise valida, mida ta nüüd ette võtab.
Ma ütlen, kui sa hoolid oma vabadusest, siis pea lugu ka teiste omast.
Ja kui sa ei hooli teise inimese vabadusest, kui sa annad talle valeinformatsiooni või paned ta lubadustega ootele, siis tegelikult kohtled hoopis sina teda kui omandit - kui otsustamisõiguseta omandit, umbes nagu televiisorit, keda oma tahtmis mööda sisse või välja lülitad.

Abielus või tänapäevaselt kooselus on see isikuvabaduse küsimus eriti valuline. Reeglina on juba olude sunnil naistel palju vähem isiklikku vabadust kui meestel, kuna mingi nõmeda eelarvamuse kohaselt on lastega tegelemine peamiselt naise asi. Mõnegi mehe ja ka mõne naise meelest peaks väikelapse mamma ainult kodus istumagi aga samas ei tohiks ta keelata oma mehel ja laste isal väljas käia "sest miks mina pean kodus istuma kui sina ei saa välja tulla"?
Teoreetiliselt võiks aga mõlemal vanemal olla vaba aega võrdselt (kuna vajadus psühhohügieeni järele on ju mõlemal) ja peaks toimuma ka mingeid ühiseid üritusi ja väljaskäimisi, samuti kodust koostööd, vastasel korral tekib tõesti küsimus, milles on selle kooselu mõte.
Ja kui oma isiklik vabadus on ühele kooselupooltest nii oluline, et ta teise inimese vajadusega enam üldse arvestada ei taha, samas eeldab, et teine temaga ikka arvestaks, ta pesu peseks ja süüa teeks ja talle toa korras hoiaks ja kasvataks tema lapsi, siis... on tegemist järjekordase kaksikmoraali näitega. Kaksikmoraalitsemise.

Kassloom

Võitsin kunagi ammu Prizeed mängides Elektroonilise Täringu - selline ümmargune muna, mis toksamise peale hakkab piiksuma ja vilkuma ja lõpuks süütab mingi hulga (1-6) punaseid lambikesi - juhusliku valiku alusel eeldatavasti. Otile mängimiseks.
Aga nüüd mängib sellega meie kass. Otsib selle üles kõige võimatumatest kohtadest, togib käpaga, kuni selle tööle saab, kuulab piiksumist ja vahib vilkumist, kuni täring vait jääb, siis toksab jälle. Lõputult.
Moodne Kass.
Mida Moodne Kass veel armastab? Uute juhtmete lõhnas on midagi täiesti vastupandamatut. Need on vaja katki närida esimesel võimalusel. Lisaks Ericsoni kõrvaklapiadapterile hekseldas ta mõnevõrra varem katki ka Aabi Nokia laadija. Selle uuema versiooni, peenikese otsaga. Õnneks Nokia laadijaid ikka leiab perekonnast, ericsoni juhtmega on lugu traagilisem.

esmaspäev, oktoober 22, 2007

palun ärge ajage meid alla

Mõned päevad tagasi pääsesin jälle ülinapilt allaajamisest koos Oti ja vankriga. Nimelt Toompuiestee- Paldiski maante ristmikul, üles Falgi teele suundudes. Seal hotelli juures on väga vastik pime ristmik, kus parempööret tohivad autod sooritada sama rohelise tule ajal, mis peaks lubama jalakäijatel üle toompuiestee minna. Et sellises situatsioonis peaks eesõigus olema jalakäijal, oli selge isegi 110 telefonioperaatoril, küll aga ei ole see selge autojuhil. Kaks juhti järjest tulid igavese tinnaga mu selja tagant. keerasid vuhti paremale, minu nina ette ja sundisid min koos käruga tegema kiireid tagasihüppeid kõnniteele, millel laius sel kohal vaevalt et 75 cmgi on. Täielik paanika sundis mind autode peale häält tõstma, millest tavaliselt ei ole persetki kasu, aga seekord peatus vähemalt kolmas auto üsna järsu nõksakuga. Ja lasi mu üle. Suur tänu siinkohal tundmatule juhile. Liikluseeskirjadest kinnipidamise eest.

Nüüdseks olen ma ehmatusest muidugi üle saanud ja mul tuli idee hakata tootma ülipika klaaskiust varre otsas lehvivaid logosid või vimpleid, mil korralik klamber allotsas lapsevankrile kinnitamiseks ja vimplil selline kriiskavates värvides helkiv ghostbustersite moodi logo koos kirjaga: ettevaatust, beebi!
Ahsoo, või kui sellised vimplid on olemas, siis suur tänu sellele, kes juhatab mulle, kust niisugust asja osta saab.

pühapäev, oktoober 21, 2007

Käisin kõrtsis

neljapäeva õhtul, siis kui Tanel Otti hoidis, tutvus.live seltskonnaga. Alustasime Texases, lõpetasime Woodstockis, rahvast oli vähe ja kõigil mingid kiired ees või taga (mul endal ka ju. Tanel tuli Otti hoidma väga hilja ja ma ei saanud järgmist päeva pohmaka väljamagamiseks reserveerida) aga muidu oli nunnu olla.
------
Seksuaalne rahuldamatus painab. Neetud fertiilne periood. Kuidagi nõmedalt kuum olek. Pole kellegagi teha.
Aga kujutluses võtan ma kenal, muretul, mitte liiga pisikest kasvu mehel püksid maha, surun ta toolile istuma ja ronin otsa. Magusaid unenägusid minule!

laupäev, oktoober 20, 2007

Tõeline tragöödia


Mu kass on tõeline Egiptuse Nuhtlus. Täna öösel näris ta katki Aabi tuttuue ericson-walkmani kõrvaklappide juhtme, just selle adapteriosa.
Rahaga on meil teadagi kuidas.

Ega kellelgi säänset juhet (nagu ülaltoodud pildil aga tervet) üle ei ole?

reede, oktoober 19, 2007

Õlled võlgu

paistab et nüüd olen ma kellelegi tundmatule kommentaatorile 6 pudelit õlut võlgu, sest Tanel on käinud Otti vaatamas juba mitugi korda. Ta teeb seda küll oma isikupärases stiilis - tuleb hilja või veel hiljem ja tema kätte ei maksa ühtegi meie isiklikku asja, nagu ntks turvatool, unustada, sest ta kipub neid minult küsimata teistele inimestele andma (see on tal juba ammune komme) aga see ei muuda asja. Kus see õllesoovija siis pesitseb? Andku endast märku.
Kusjuures minul on nüüdseks sellest juba suht pohlad, kas Tanel käib või ei käi, mind ei häiri ta hektiline külastusstiil ka enam mitte.
Ainuke asi mis mind tema juures veel häirib ongi see kommunistlik suhtumine teise inimese omandisse ja seda häiret põhjustab asjaolu, et tema telefoninumber ja järelmaks on minu nimel - see teeb mind närviliseks. Hetkel siiski on kõik arved makstud. Niiet. Rahu maa peal ja inimestest... noh kui mitte hea meel, siis vähemalt pohlad.
Saaks ainult Ott terveks ja makstaks mulle võlgu oldavad pisikesed aga olulised summad mitmelt poolt ära, siis oleks täitsa hea olla.

kolmapäev, oktoober 17, 2007

Kirjandusmeem; haaran järje

Leidsin Väikese Nõia teemajast kellegi Abele alustatud ja Ramlofi jätkatud kirjandusmeemi, pärit saidilt Library Thing
Selle saidi kasutajate poolt kõige rohkem mitteloetuks märgitud raamatutest on koostatud allpool toodud nimekiri.
Süsteem on järgmine: Rasvasena märgi, mis on loetud, kursiivis need, mida alustasid, aga ei suutnud lõpetada ja kriipsuta läbi need, mis ei meeldinud. Kuna ma bloggeri võimaluste hulgast läbikriipsutust ei leia... siis kasutan hoopis värvikoodi. Pruun ei meeldi.
Kuna Triangli nimekiri on kõige täielikum - autoritega ja puha - siis kasutan seda

Jonathan Strange & Mr Norrell (Susanna Clarke)

Anna Karenina (Tolstoi)

Crime and Punishment( Dostojevski Kuritöö ja karistus)

Catch-22 (Joseph Heller)

One Hundred Years of Solitude (Marquez Sada aastat üksildust)

Wuthering Heights (Emily Brontë Vihurimäe)

The Silmarillion (J. R. R. Tolkien)

Life of Pi : A Novel (Yann Martel Pii elu)

The Name of the Rose ( Umberto Eco Roosi nimi)

Don Quixote (Miguel de Cervantes)

Moby Dick (Herman Melville)

Ulysses (Joyce)

Madame Bovary (Gustave Flaubert)

The Odyssey (Homeros Odüsseia)

Pride and Prejudice (Jane Austen Uhkus ja eelarvamus)

Jane Eyre (Charlotte Brontë)

A Tale of Two Cities (Dickens Jutustus kahest linnast)

The Brothers Karamazov ( Dostojevski Vennad Karamazovid)

Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies

War and Peace (Tolstoi Sõda ja rahu)

Vanity fair (William Makepeace Thackeray Edevuse laat)

The Time Traveler’s Wife (Audrey Niffenegger Ajaränduri naine) ? ma ei mäleta, võibolla olen lugenud. igatahes tärkas minus huvi.

The Iliad ( Homeros Ilias)

Emma (Jane Austen)

The Blind Assassin (Margaret Atwood Pime palgamõrvar)

The Kite Runner (Khaled Hosseini)

Mrs. Dalloway (Virginia Woolf Proua Dalloway)

Great Expectations (Dickens Suured lootused)

American Gods (Gaiman, Ameerika jumalad) ei ole lugenud aga tahaks

A Heartbreaking Work of Staggering Genius (Dave Eggers)

Atlas Shrugged (Ayn Rand)

Reading Lolita in Tehran : A Memoir in Books (Azar Nafisi)

Memoirs of a Geisha (Arthur Golden Geiša memuaarid)

Middlesex (Jeffrey Eugenides)

Quicksilver

Wicked : the Life and Times of the Wicked Witch of the West (Gregory Maguire)

The Canterbury Tales (Geoffrey Chaucer Cantebury lood)

The Historian : A Novel

A Portrait of the Artist as a Young Man (Joyce Kunstniku noorpõlveporteree)

Love in the Time of Cholera (Marquez Armastus koolera ajal)

Brave New World (Huxley Hea uus ilm)

The Fountainhead (Ayn Rand Allikas)

Foucault’s Pendulum (Umberto Eco)

Middlemarch (George Eliot)

Frankenstein (Mary Shelley)

The Count of Monte Cristo (Dumas Krahv Monte Cristo)

Dracula (Bram Stoker)

A Clockwork Orange (Anthony Burgess Kellavärgiga apelsin)

Anansi Boys (Neil Gaiman)

The Once and Future King (T. H. White)

The Grapes of Wrath (John Steinbeck Vihakobarad)


The Poisonwood Bible : A Novel (Barbara Kingsolver)

1984 (George Orwell)

Angels & Demons (Dan Brown)

The Inferno (Dante Põrgu)

The Satanic Verses (Salman Rushdie Saatanlikud värsid)

Sense and Sensibility (Jane Austen Mõistus ja tunded)

The Picture of Dorian Gray (Wilde Dorian Gray portree)

Mansfield Park (Jane Austen)

One Flew Over the Cuckoo’s Nest (Ken Kesey Lendas üle käopesa)

To the Lighthouse (Woolf Tuletorni juurde)

Tess of the D’Urbervilles (Thomas Hardy)

Oliver Twist (Dickens)

Gulliver’s Travels (Jonathan Swift Gulliveri reisid)

Les Misérables (Victor Hugo Hüljatud)

The Corrections (Jonathan Franzen Parandused)

The Amazing Adventures of Kavalier and Clay (Michael Chabon)

The Curious Incident of the Dog in the Night-time (Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)

Dune (Frank Herbert Düün)

The Prince (Niccolo Machiavelli)

The Sound and the Fury (William Faulkner Hälin ja raev)

Angela’s Ashes : A Memoir ( Frank McCourt Angela tuhk)

The God of Small Things (Arundhati Roy Väikeste asjade jumal) aga ma ei mäleta sellest küll eriti midagi

A People’s History of the United States : 1492-Present

Cryptonomicon (Neal Stephenson)

Neverwhere (Neil Gaiman)

A Confederacy of Dunces (John Kennedy Toole)

A Short History of Nearly Everything

Dubliners (James Joyce Dublinlased)

The Unbearable Lightness of Being (Kundera Olematuse talumatu kergus)

Beloved (Toni Morrison Armas)

Slaughterhouse-Five (Kurt Vonnegut Tapamaja korpus viis)

The Scarlet Letter (Nathaniel Hawthorne Tulipunane kirjatäht)

Eats, Shoots & Leaves

The Mists of Avalon (Marion Zimmer Bradley Avaloni udud)

Oryx and Crake : A Novel (Atwood Orüks ja Ruik)

Collapse : How Societies Choose to Fail or Succeed

Cloud Atlas (David Mitchell Pilvealtlas)

The Confusion

Lolita (Vladimir Nabokov)

Persuasion (Jane Austen Veenmine)

Northanger Abbey (Jane Austen Northangeri klooster)

The Catcher in the Rye (Salinger Kuristik rukkis)

On the Road (Jack Kerouac Teel)

The Hunchback of Notre Dame (Victor Hugo Jumalaema kirik)

Freakonomics : A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything

Zen and the Art of Motorcycle Maintenance : An Inquiry into Values (Robert M. Pirsig)

The Aeneid (Vergilius Maro)

Watership Down (Richard Adams)

Gravity’s Rainbow (Thomas Pynchon)

The Hobbit (J.R.R. Tolkien Kääbik)

In Cold Blood : A True Account of a Multiple Murder and its Consequences (T Capote Külmavereliselt)

White Teeth (Zadie Smith Valged hambad)

Treasure Island (Robert Louis Stevenson Aarete saar)

David Copperfield (Dickens)

The Three Musketeers (Dumas Kolm musketäri)

....................................
see on pööraselt naljakas nimekiri. Mõnest raamatust pole ma kuulnudki, mõne kohta tahaks aga küsida - kuidas on võimalik, et just see on statistiliselt enim mitteloetud?

esmaspäev, oktoober 15, 2007

Tervishoiumuuseumis

käis ahistaja. Sel nädalavahetusel juba kolmandat korda. Ahistas ta täpsemalt meie fuajee punaseid tumbasid, niiet eelmisel korral olid daamid tumbadelt mingit kummalist mustust koristades arvanud, et tegemist on mädaga. Kuna noormehe jutt asja juurde kõlas nii, et tal on naba haige. Ja kiskus sinna juurde särki püksist, tõenäoliselt (mida ei nähtud aga oletatakse) ka püksiluku lahti, laskus tumbadele kõhuli ja ahistas nad ära. Fuajees viibivad daamid aga ei saanud kahel esimesel korral asjast arugi. Laupäeval lõpuks taibati ja kutsuti politsei, noormees aga jõudis enne politsei tulekut rahulduse saada ja minema joosta.

Iseenesest ei pruugi tumbadel selle noormehe vastu muidugi midagi olla, kahjuks aga pruugivad neid istumiseks ka muuseumi külastavad lapsed, samuti on kassapidaja ja teised muuseumivalvurid siiski vana kooli vooruslikud daamid, kelle jaoks olukord on pärast sellest arusaamist äärmiselt stressav.

Minu ettepanek oli tumbad koos muuseumi plakatiga noormehele kinkida, et ta saaks oma kirge kodus rahuldada.

Seniks aga - ma saan nüüd täiega aru sellest isast, kes ükskord trollis keelas oma 6aastasel tütrel trollikäsipuust kinni hoida ja käskis hoida ainult enda käest. Põhjendusega "kes teab mis aidsi sa sealt saada võid". Proffessionaalne idiotism sundis mind muidugi võõraste inimeste keskustellu sekkuma ja mainima et AIDS ei nakatu olmekontaktidest, küll aga võib bussikäsipuudelt saada muid haigusi, ntks sügelised. "Ah tõesti?" ütles see isa ebaleva naeratusega ja jätkas oma lapseturvamispoliitikat (väga armas) ent ümberringi muretult seni torude küljes tolknenud noored hakkasid selle jutu peale kuidagi nihelema, kindaid otsima või varrukat peopesa alla nihutama...
...minul oli seega päeva heategu tehtud. Muide, ise hoian ma küll trolli käsipuudest palja käega. Ma lihtsalt tean, et tuleb käsi pesta ja kui peaks ilmuma pisikesed kõvad punnid (nende vastu muide pesemine ei aita) siis peab kiiresti määrima benzüülbensoaadiga, mis tapab sügelised kiiremini kui praegu nahaarstide hulgas moes olev Nix-kreem - ja on ka tublisti odavam. Bensüülbensoaat on siiski võrdlemisi karm ja kange vahend, niiet väga väikestele lastele seda ei soovitata, silma ja tundlikele piirkondadele seda sattuda ei tohi.

pühapäev, oktoober 14, 2007

jälle haige

Ott kolmapäeval alles kirjutati arsti poolt terveks ja lubati lasteaeda, nüüd pühapäeval on ta jälle paksus nohus. Aga mul tööjuures meeletu saba tegemata asju ja juba tehakse süngeid vihjeid stiilis "tööl peab käima". Kuigi muuseumis ei ole see töötempo midagi hullu, aga aegajalt esineb ka seal kiireid perioode
Tanel teeb vihjeid et ma teenin liiga vähe raha - et ma peaksin töökohta vahetama. Aga paremini tasustatud töökohtades nõutakse ka rohkem töötegemist mis tähendab ka rohkem kohal käimist. Loogiline. Lapsehoidjatasudele kuluks aga enamus palgast ära. Ja haiget last lasteaeda viia ei saa ka kõrgepalgaline mamma.
Mõni ütleks nüüd, et ema peaks lapsega kodus olema hoopis, aga need mõned mingu lahkesti perse. Pole mul õnnestunud endale nii rikast meest leida, kes selle kodusistumise kinni papiks. Taneli käest ei ole ühegi valemiga võimalik üle 3 tonni kätte saada. Ja Aleks ei maksa seda mõistetud miinimumi (1,8 t) ka mitte.
Niiet. Lõhkine küna.
Posin ennast üles sest raha põlnd.

teisipäev, oktoober 09, 2007

ma ei andnud raha aga

seda minult ei küsinudki need kaks pisikest vanainimest, kes mind mingil üleüleüleeilsel ajal poest koju minekul kinni pidasid. Hirmus mureliku näoga kurtes, et nad ei saa koodlukuga uksest sisse.
Neile oli antud kood.
Ja kulunud nuppudega lukk ei kuuletunud neile.
Vanakesed, mees ja naine.
Ütlesin et kahjuks ma ei ela selles majas ja mu jalad tahtsid edasi kodu poole kõndida aga siiski
küsisin selle asemel, kas neil on mõnda telefoninumbrit, ma võin helistada.
"Ei meil ole miskit telefoninumbrit, kas meil on numbrit?" vaatas naine mehe otsa, kes sama mureliku näoga pead raputas.
"Ehk teil õnnestu paremini, äkki prooviksite" osutas naine koodlukule.
Nad ütlesid mulle koodi ja kolmandal proovimisel saimegi ukse lahti.
Küll oli rõõm suur. Vanainimestel ka. No nad olid ikka tõsiselt vanad, aga kõbusad. Pisikesed ja tragid.
Tulin koju, suunurgad kõrvuni.
Sellise tühja asja pärast.
Hea on head teha.

Aga kerjustele ma enamasti raha ei anna.
Lihtsalt sellepärast et pole mingit garantiid. Et see õigele inimesele läheb.

aaaarrrgghhh

sellessamas hambas, millele sai pikalt ja PIINARIKKALT juureravi tehtud, on igeme alla peidus tore väike auguke
arvake kas mul on raha selle parandamiseks?

kuhu jääb ajakirjanikueetika?

Sirje blogist: ajakirjanik avaldas artikli, mida ta lubas, et ei avalda ja vaikis maha, et ta mulle helistas.

Nimelt.
Kui oled lubanud, siis tee nii nagu lubasid.
Kui oled lubanud, et EI tee, siis see peaks ju võrreldamatult lihtsam olema.

Aga kui sa lubadust täita ei kavatse, siis ära üldse küsigi. Ära luba.

Sest lubadused, rsk, on täitmiseks, rsk.

Tegemist siis SLohtulehe jauramistega.

pühapäev, oktoober 07, 2007

Üks huvitav test

Siit
viitega Tinzbelli blogis


Kui ma selle lingi avasin, pöörles tipsi alguses vastupäeva, siis hakkas kellaosuti liikumise suunas pöörlema ja jäigi nii.
Nüüd oma blogis näen jälle, et see pööritab kord üht- kord teistpidi. Eriti kui mul on ainult pool pilti paistma skrollitud.
The Right Brain vs Left Brain test ... do you see the dancer turning clockwise or anti-clockwise?If clockwise, then you use more of the right side of the brain and vice versa.
Most of us would see the dancer turning anti-clockwise though you can try to focus and change the direction; see if you can do it.

Asjad teevad õnnelikuks

Läksime jälle mammona lõksu, vahetasime Aabi Telekahe Hinnaliidri paketi ekstra200 vastu ja võtsime tasuta ericsoni.
Tõeliselt kaunis, hea ja tark muusikatelefon.
Hing ihkab muidugi Nutifoni , mis nüüd lõplikult Tanelile jäi, aga...
ükskord ma ostan selle endale niikuinii. Eks tulevad uued soodukad, uued mudelid. jne. NB! Kui Tanel oma telefoniarved maksmata jätab ja need minu kraesse sajavad, siis võtan ma Nutifoni igal juhul tagasi. Sest nii Taneli arved, leping kui nutifoni järelmaksud on ametlikult minu nimel. Seda veel vähemalt 15neks kuuks. Natuke vastik seis.

Tartus käies kõndisin mööda Kroonuaia tänavat, läptop kotiga seljas, oma vanast elukohast Mülleri majas mööda ja meenutasin, kuidas ma vanasti seal elades unistasin sellest, et ükskord on ka minul läptopp ja ma kõnnin sellega Tartu linnas, mööda Kroonuaia tänavat...

Eks unistustel on kombeks pärast täideminekut argiseks ja igavaks muutuda.

Muuseumikunstnike kokkutulekul oli lahe, see on tore seltskond, mitte ülearu pretensioonikas. Mh tekkis minul väga tugev fiksidee teha suvel muuseumikunstnike maalilaager. Kuna muuseumikunstniku argitöö sisaldab klassikaliste kunstitegemise mooduste kasutamist väga vähe.
Tartust lahkudes aga kahjuks jäin kella 9sest bussist maha ja pidin Oti vanaisa endale pool üks öösel bussi vastu orgunnima, nii piinlik.
Kokkutuleku pilte võib näha Nagis

õnneliku suhte saladus

Eppu blogis

Mina seda teemat ei käsitle, liiga valus. Mulle pole sellist asja ilmselt elus ette nähtudki.

PS: "Eppu" kirjutan meelega omastavas käändes ka kahe p-ga. Kuna ta ise kirjutab oma nime nimetavas käändes veel palju rohkemate p-dega. Igast blogiaadressides. Jne.

Lahe.
Paneks enda nimeks ka Kärtttttt.
või parem
Kärrrrrrt

reede, oktoober 05, 2007

shõu jätkub

ma ikkagi pushisin Tanelit Otti vaatama. Eile, telefonitsi. Kähvas tema vihaselt: okei, ma tulen. Viskas toru ära.
Seda, et millal ta tuleb, ma loomulikult küsida ei saanudki.
Helistasin siis täna õhtul uuesti: millal sa tuled? Vastus: plaanis oli et homme, ma ei saa sulle ju midagi täpsemalt öelda, kui mul peaks midagi vahele tulema, siis hakkad sa mulle etteheiteid tegema - ja viskas toru ära ja lülitas telefoni välja.
See on see tema vana äraviskamisemäng meie kooselu ajast, onjä. Kui mingi teema ei meeldi - viska toru ära. Ära suhtle. Mine peitu. Süüdista kõiki teisi.

Küsimus on aga selline...

kui ta EI TAHA Otti vaatama tulla, siis nii öelgugi.
Aga kui tahab, siis miks ta eeldab, et ma peaksin terve nädalavahetuse kodus valvel olema ja teda ootama?
Nagu et mul ei olegi õigus oma plaane teha?
Ja tema käest küsida tema tuleku aega, et oma plaane selle ajaga sobitada?
Ma lihtsalt üritasin viisakas olla... ärgu siis nüüd solvugu, kui sellest midagi enam välja ei tule.

neljapäev, oktoober 04, 2007

mul kah täna loomapäev

silitasime siis kassi (Robert) see küll rohkem Aabi töö, kass on Aabi oma lemmikuks valinud; ja kuna loom on pikemat aega vaid kuivtoidu peal olnud, ostsime talle seda whiskasi kallist kiisueinet. Robert sööb selliseid asju ääretult peenelt - kougib käpaga kausist konservilihatükikese ja viskab endale suhu. Mõnikord läheb palake suust mööda ka. Pilti ma ei teinud, fotoaparaadi väljavõtmine teeb alati huvitavale tegevusele lõpu.
Kassi lemmikmänguasi on Aabi nikeldatud kaelakett, mida ta meeleldi taga ajab, kui Aap pole ammu taibanud kassi eest seda ära lohistada, võtab ta keti otsapidi hambusse ja jookseb kilisedes mööda tuba.
Öösiti magab loom siiski minu kaisus ja närib mu varbaid.

No andke mõni allkiri

teisipäev, oktoober 02, 2007

minu mõistus ei võta

kuidas Eve ja ta mees said mind täiesti lambist tallinna ära tuua laupäeva õhtul ja Tanel vingub et tema mind ja Otti kolmapäeva õhtul ära tuua ei saa. Et neljap hommikul vaja tööl olla, jne.
Kuidas Taneli vanemad sõidutasid mind ja Otti koori tuuri ajal rõõmsalt ringi aga siis kui oli jutt, etTanel peaks koori tuuri ajal Otti hoidma, siis hakkas ta vinguma, et Kendra poisid peaksid mu igal õhtul Tallinna tagasi tooma ja hommikul jälle ära viima. Kui tal mind ööseks nii väga vaja oli, miks ta siis ise mind ära tooma ei kippunud?
Kuidas alati on küll nii hirmus raske midagigi perekonna heaks teha ja miks ta eeldab et teised peaksid selle kõik tema eest ära tegema?
või on see normaalne?
et teised hoolitsevad Taneli lapse eest rohkem kui ta ise.
Aga Aleksi lapsega on ju sama lugu.
Ma lihtsalt absoluutselt ei oska mehi valida, ikka satuvad mingid isased tited, kes oma järglastest ei hooli.

Ahjaa.
Ma vean kihla, et kui ma ei sunniks Tanelit aegajalt Otti hoidma, siis ta ei teeks vähimatki pingutust selle nimel et Otiga üleüldse kohtuda.
Kogu see jutt suurest isaarmastusest on puhas pullikaka.