reede, november 30, 2007

eideke rõduaknal

"Minu ülesanne, mille jaoks ma olen sündinud, on käituda mitte nii, nagu teised minust eeldavad vaid nii, nagu ma ise õigeks pean," seletas Geertrud oma peegelpildile ja kogu maailmale.
Maailm vaikis - kas hämmeldunult või ükskõikselt.
Geertrud mõtles, et tal peaks sellisel hetkel pigem veiniklaas käes olema - või vähemalt sigarett. Ja kõhnem võiks ta olla. Elegantsem.
Parema puudumisel kõlbas katkine nahariba pöidlaküüne juures ka närida.

järjekordne mõõdupuu

This site is certified 35% EVIL by the Gematriculator
:D
testige enda blogi ka

ja ärge unustage detailset analüüsi vaadata

mh selgus sellelt leheküljelt

et minu eelmine postitus

on kurjast :D

ai appi

siuke tunne et kui kohe kuskilt keppi ei saa, siis lähen hulluks ära

tegelikult see muidugi nii ei ole, läheb üle, tuleb jälle

räägitakse et antidepressandid pidid himu maha võtma, ehk mulle kirjutatakse neid.

seksivaevas naine nimelt ei ole mitte kellegi meelest seksikas. niiet, niikaua kuni ma tahan, ma ei saa (no mingit jumalasuvalist tüüpi ka ei hakka kargama juu) ja kui ma enam ei taha, siis peaks ehk isegi shanss olema. või vähemalt ükskõik

jube kole paha ema

Kaklesin Aabiga hinnete pärast (kahes aines kaheseis). määrasin koduaresti kuniks hinded korras. Hakkan temaga koos õppima, ausõna. Ta pole rumal aga tal näikse olevat keskendumisraskusi. Ja õppida on tegelt tore. Kas teie teadsite, et eraomandi puutumatus tõusis päevakorda justnimelt Prantsuse Revolutsiooniga?

Ott nohune, muidu rõõmus. Pean hakkama teda varem üles ajama, üleeile hommikul jäimegi lasteaia hommikusöögile hiljaks ja olime sunnitud einestama kõrvalasuva hotelli hommikulauas kohutavalt suure summa raha eest (110 krooni appi). Temale seal muidugi meeldis aga mina ei saa seda endale lubada.
Rongisõit endiselt repertuaaris. Kui ma Otti õhtul magama panen, siis teatab ta mulle: ei ta´a piilupa´t tukkumaa!

Kasutatud tampoone pean hakkama edaspidi ahju viskama, sest prügikastist urgitseb Robert need välja ja pakib lahti, võeh, brr, jäkk,

mis ma tahtsingi öelda...

et abort ei halb asi mitte iseenesest st abort ei ole iseseisev ja oludest sõltumatu halb.
See on tunnuseks ühest palju suuremast halvast. Sama halva tunnuseks on kõik need raputatud lapsed ja teismeliste enesetapud ja koduvägivald (ükspuha kas siis mehe poolt naise vastu või naise poolt mehe vastu) ja koolitulistamised, jne.
Mõnel puhul võivad ümbritsevad olud olla tõesti nii halvad, et abort on, andke andeks, parem lahendus kui oleks sünnitamine. Ja ma ei pea silmas silmnähtavat halba. Nagu vaesus või üksindus.
Mina ei oska nii hästi kirjutada, lugege Kukupaid.
Lisaksin, et seda halba põhjustavad mitte ainult mehed, vaid üldse kõik, kes pesevad oma käed puhtaks. Kõik Pilatused, kellel on nii lihtne ja muretu öelda et "pole minu asi, ära minu kaela tule", "ära piira mu vabadust", "las ma teen mis ma tahan" jne

vastutus ja mahasalgamine

aborditeemadest mina ka mõnevõrra. Mainiks ära et olen elu jooksul teinud 3 aborti, neist 2,5 sigitajatest meeste nõudel. Mitte ühtegi oma tahtmist mööda
Ja mul on kaks tervet last.

Aga mind kruvis üles hoopis lingitud tekstis leiduv lause on abort just „lahendus” mehelikus mõttes: probleemi ärakaotamine, kinnimätsimine, maha salgamine.

Mjaa. Kui see stereotüüpide ja mehelikkuse/naiselikkuse teema jälle üles võtta, siis...
vanal heal ajal eeldati, et mees teeb, mees vastutab, et meest sõnast jne.
Tänapäevane stereotüüp näeb kõvasti teistsugune välja.
Ma ei sõdikski ehk stereotüüpide kilbile seadmise ja mõningate teguviiside nendega väljavabandamise vastu, kui mulle ka oleks lubatav vanamoodi pikk juus, lühike aru ja kergemeelsus, oled naine, aga... aga... seda mulle ei võimaldata. Kes siis vastutaks?

Ja seda, et mehed on valelikud, ebausaldusväärsed, mahasalgajad, kinnimätsijad -- just erinedes sellega naistest, kelle õlul on niisiis terve maailma vastutus - olen ma viimasel ajal kuulnud väga paljude suust ja sulest.

Säh sulle stereotüüpe ja kummitarzaneid.

neljapäev, november 29, 2007

irwww test


How evil are you?



Selle testi järgi on mul inglistaatusest puudu ainult usutunnistus.

Mis tuletab mulle meelde vana nalja:

Kaks rasket valikut!

Valik nr. 1
Kui sa tunneksid naist, kes on rase ja kellel on juba varasemast 8 last, kellest kolm on kurdid, kaks on pimedad, üks vaimselt alaarenenud, ja kõigele lisaks põeb naine ka veel süüfilist - kas sa soovitaksid tal parem aborti teha kui uus laps siia maailma sünnitada?


Palun vasta ka järgmisele küsimusele, enne kui lähed kirja lõppu kommentaare piiluma!

Valik nr. 2
Tuleb valida suurriigile uus liider, ja sinu hääl võib osutuda kaalukeeleks. Nii et palun kaalu hoolikalt, enne kui oma otsuse langetad.


Kandidaat A
On seotud korrumpeerunud poliitikutega, konsulteerib tihti astroloogidega. Tal on olnud kaks armukest. On ahelsuitsetaja ja joob 8 kuni 10 martiinit päevas.


Kandidaat B
On kaks korda ametist lahti lastud, ei ärka kunagi enne keskpäeva, on suitsetanud keskkoolis oopiumit ja igal õhtul joob ära pudeli viskit.


Kandidaat C
On taimetoitlane, ei suitseta, joob harva mõne õlle, pole oma naist kunagi petnud. Osales sõjas, on autasustatud ordeniga.

Millisele neist kolmest annaksid oma hääle?
Tee oma otsus, ilma kommentaare piilumata!


Kandidaat A on Franklin D. Roosevelt.

Kandidaat B on Winston Churchill.

Kandidaat C on Adolf Hitler.

Ja muideks, kui soovitasid naisel aborti teha, siis tapsid sellega Ludvig van Beethoveni.

Kas pole huvitav?

kes ehitasid Noa laeva?
Amatöörid.

Kes ehitasid Titanicu?
Professionaalid.

Kas tahaksid töötada üle 500 liikmega organisatsioonis, mille liikmeid iseloomustab järgmine statistika: 29 on süüdistatud psüühilises või füüsilises vägivallas oma abikaasa vastu, 7 on vahistatud süüdistatuna kelmuses, 19 on süüdistatud katteta tshekkide kirjutamises, 117 on isiklikult või oma firma kaudu pankrotistunud vähemalt 2 korda, 3 on istunud kinni vägivaldse käitumise eest, 71 ei saa mitte kunagi krediitkaarti, kuna on kantud pankade musta nimekirja, 14 on arreteeritud seoses narkootikumidega, 8 on vahistatud poevarguse tõttu.

Kindlasti sa mõtled nüüd, mis organisatsioon see selline on?

Tegemist on 535-liikmelise USA Kongressiga. Seltskonnaga kelle otsused mõjutavad kogu maailma rohkem kui meile meeldiks.

Kuigi.... enne kui hakkad esitatud faktide najal Kongressi paika panema - vaata uuesti selle kirja algust.

................

liigub ringi

http://kukupaike.blogspot.com/2007/11/milline-peaks-olema-ige-eesti-mees.html
see nimekiri liigub praegu igal pool eestikeelses netis ringi, minu ema saatis selle mulle manitsusega, et neid nõudeid pean ma oma poegade kasvatamisel silmas pidama. No päris suur osa on mul juba tehtud - Aap on kaval, oma vanuse kohta ka tugev, aga pigem siiski kaval, kõhn ja kiire, käib iga päev, on lugenud juba rohkem kui kaks romaani, oskab süüa teha ja lastega tegeleda. Sööb ka eesti toitu, kui ma muud ei anna ja ma usun et ta on piisavalt kiire mistahes lambatallede püüdmiseks. Makarone armastab. Täiusest on tal puudu sinimustvalge lips, hummer, oma maja lõkkeplatsiga, prillid ja väike kohver, kus õunu hoida. Kardan, et prillide osas pole olukorra paranemiseks lootustki. Aabil on nägemine nagu raisakullil.
Otiga tuleks rohkem vaeva näha, aga jah tantsida ta oskab ja loomi armastab :D Vanu kombeid tunneb ka kuigi vanamoodne ta ehk ei ole.

Poegade emad, pange siis hoolega tähele! Konkurents on kõva!

Muidu - mul ei tule lihtsalt und. Jabur. Mind pole varem unetus vaevanud. Võibolla kättemaks selle eest kuidas ma eelmised kolm päeva suuremalt jaolt maha magasin.

Sööge banaane!

kolmapäev, november 28, 2007

maha jäetud olla on lihtsam

võibolla kurvem, aga lihtsam
võibolla ma sellepärast küsisingi Taneli käest, et kas ta tuleb tagasi või et kas meil võiks veel võimalusi olla, et kui ta vastab "ei" siis on see juba tema tegu, temapoolne mahajätmine ja mina enam ei vastuta
ma ei vastutagi enam
nüüd on see tema otsus
ja mina olen vaba.

Põgenen, põgenen.

põgenen sealt kus mul on halb, süüdistusi enda taha loopides. Mina ei lase endale liiga teha. Ma teen ise. Endale liiga.
Pärast on muidugi kahju ja soov et poleks nii üle piiri läinud. Aga - ma olen ise endal alles. Vähemalt. Ja oma lastel. Seni kuni nad mind vajavad.
Ma olen seda viga elus palju kordi teinud et olen liiga hea olnud. Ma pole seda kunagi liiga kaua teha suutnud, aga olen mõnikord agooniat valede kompensatsioonimeetoditega pikendanud. Ja see liigaheaolemine on alati lõpuks tagasilöögi andnud. Lõpuks on mul ikka kannatus katkenud ja kõik kogunenud vimm on pauguga välja löönud.
Nõme ju.
Saaks kuidagi nii, et asi oleks tasakaalus.

Ahjaa. Pärast Tanelist lahkuminekut olen ma umbes kahel korral nõrkusehetkedel palunud tal tagasi tulla. Ja saanud vastuseks vihaselt jäiga "ei". No kui ta ei taha, siis ta ei taha. Järelikult lihtsalt - minul oli õigus, kui ma juba ammu arvasin et ta ei taha minuga koos elada. Ja et armastust ei ole. Ei olnudki. Klõmm.
---------
Teen reklaami citroseptile - greibiseemneõli. Mõjub kohe, annab puhtama kuivema ja muretuma tunde, paneb karva läikima.

teisipäev, november 27, 2007

sitt päev

pea valutab, eelmisel nädalal trükitud piletitest on müstiliselt suur osa puudu (ma trükkisin raudselt kõiki sada tk aga kassapidaja väidab et ühest numbrist on 48 puudu ja teisest 12 tere talv), inimesed ei austa teiste inimeste piire, minu arvutis puudub control paneli all "administrative tools" - kuhu see küll kaduda võis.
Mis järgmiseks?

pühapäev, november 25, 2007

aabitsatõed

meeldetuletuseks:
kes armastab, ei valeta
kes valetab, see ei armasta ja ei pea teisest inimesest lugu
kes teistest lugu ei pea või, klauslitega, elab/suhtleb lähedalt inimesega, kellest ta lugu ei pea ja keda ta ei armasta, ei pea lugu iseendast

ja suhe, kus üks poolt valetab, vassib, lugu ei pea, on absoluutselt mõttetu

On inimesi kes on hädas suhtesõltuvusega. Mina ntks. Lugesin targast ajakirjast tarka artiklit(mingi igivana eestinaine) ja olulised tunnused on mul olemas - vajadus kontrollida, liigne tõsidus, sundkäitumine, teiste vajaduste järgi joondumine jne.

Sellised inimesed kipuvad pahatihti leidma endale täpselt vastupidise puudega kaaslase - sellise, kes ei ole võimeline pühenduma. Tänapäevane naudingute ja "teenmistahan" kultuur soosib seda teist puuet muuseas enam kui kalduvust sõltuvusele ja nii ei pakuta pühendumisvõimetutele inimestele mitte mingeid enseabiraamatuid või muud abi. Aga tegemist on siiski puudega.
Inimene kes teistest lugu ei pea, kes hangib endale tagalaks kaaslase, keda ta ei austa, on samasugune puudeline nagu see õnnetu kaaslane.

Ainuke millest ma aru ei saa - milleks pühendumisvõimetule inimesele üldse kaaslane? Et keegi oleks kes hoolib, tunneb, vastutab ja muretseb kahe eest? Et oleks keegi kes ootab ja ootab ja kodu soojana hoiab, samal ajal kui see suhte muretum ja süüdimatum pool mõne vale varjus oma lõbusat elu elab?
Närune ellusuhtumine.
Parem siis juba üksi.

reede, november 23, 2007

Lotte - made in china?

http://www.ekspress.ee/viewdoc/12888F23060A313BC22573310030100B

ausaltöelda poleks osanud oodata, et Eesti laste lemmikmänguasi valmib Hiina laste orjatööna. Kurb lugu.
Parem pole muidugi ka olukord, kus eesti käsitöömeistrid sama nukku müügiks meisterdavad ilma kaubamärgi/ idee loojatelt luba küsimata. Ntks Võrus.
Ent Lotte loojad oleksid siiski võinud niipalju patriotismi ilmutada, et Lotte nukud kohalikelt tegijatelt tellida.
Kurb.
Õnneks mina jäätisekampaanias ei osalenud.

neljapäev, november 22, 2007

lapsed

Eile, täna olin haige, haigus niitis unekülla, magasin mõlemal hommikul niimoodi, et Otile oli puder serveeritud, aga muidu pidi ta oma eluga ise hakkama saama mõned tunnid. Sai ka. Eile ärkasin terviseunest sellepeale, et Ott kolistas mu kallihinnaliste pildiraamiliistudega ja seletas et "minnu omma! minnu omma!" (millele järgnes järjekordne vaidlus omandiküsimustes), täna sellepeale, et lasteraamatute kiht mu voodis hakkas juba hingamist takistama. Ohh, laiskadel ja halbadel emadel on tublid lapsed - mis neil muud üle jääb.

Millalgi varem juhtus, et Ott nõustus magama jääma ainult ämber peas. Ma siiski pärast tema uinumist eemaldasin selle ettevaatlikult. Emade omavoli laste kallal on kahjuks täiesti vääramatu nähtus :P
Otile meeldib hirmsat moodi süles istuda. Suvel pidas mu ema seda veidi kummaliseks, et kaheaastane laps muudkui lihtsalt istub ema süles. Tegelikult asi muidugi nii hull ei olnud, Ott ikka traalis ringi ka, aga võibolla ta lihtsalt kompenseerib oma ema ja tädi kunagist süledefitsiiti (meid oli kaks korraga ja vanemad mõlemad käisid tööl. Muidugi me ei saanud niipalju sülle kui oleks tahtnud). Igatahes oli mul täna pärast Oti lõunauinakut laps ja kass korraga süles ja Ott mudis Roberti kõrvu päris tükk aega (ja silitas kõhtu) enne kui loomal närv üles ütles ja ta teise tuppa jalutas. Ott ja kass on hakanud omavahel kõvasti paremini läbi saama. Kass ronib muuseas Oti haige olles tema kaissu magama. Räägitakse et pidi abiks olema.




Lõpetasin just oma sfinksipildi. Kui see veel pooleli oli ja vahepeal mul voodi peal kuivas (mul EI OLE, fakkadifakk, OMA ATELJEED, fakkadifakk) tuli Aap, vaatas pilti, mõtles ja ütles: "eee. Lõvi kehaga... mehe näoga... ja tissidega loom?" Kui ma selle peale naerma pahvatasin, kehitas õlgu ja teatas enesega rahul olles: "Ma räägin ainult, mida ma näen". Süütud, rikkumata lapsukesed. :)



Aap tahab uueaastavastuvõtu ja oma sünnipäeva isa juures korraldada. Aastavahetus on okei, seda oleme varemgi nii teinud. Aga sünnipäev? See on midagi uut. No teeme siis kaks tk - üks isale, teine ema suguvõsale. Tähendab isa hoolitsegu muidugi oma ürituse eest ise. Paistab et Aleks on esimesest vihast üle saades Aabi suhtes kasutusele võtnud moosimisetaktika, mis paneb mind jälle mõtlema, et ma ikka oleks võinud palju varem elatise välja nõuda. Poleks neid vahepealseid isatuid aastaid olnud... Samas, ei elatist ennast ega ka mingit kohtuliku vastulause arutelu ei paista veel kuskilt. Pagana aeglased on ikka need kohtu veskikivid.
Teine sünnipäev võib Markusega ühiselt toimuda, mu õelapsel ja Aabil on niikuinii ainult nädal sündimise vahet.

Nädala või Kuu laul on Rongisõit. Milleta ei pääse hommikud ega õhtud. Oi-oi-oi, ai-ai-ai
Kõik pildid on Aabi tehtud

pühapäev, november 18, 2007

nurjatu kaslane

püüdis pika passimise peale hiire kinni. Öösel kell1. Ja arvas et on jube lahe tulla sellega minu voodisse mängima. Klobinal üle minu ja Oti peade joosta ja siis hiir lahti lasta, kes valju viiksumise saatel jälle üle peade ja patjade voodi ning seina vahele põgenes, paari julka maha jättes. Kass ikka kannul. See tore tommijadzerri mäng päädis hiirepoolse pakkuminekuga Oti turvatooli alla, kust kass teda enam kätte ei saanud. Läbi une tundus mulle, et kass pühendas turvatooli küüntega kraapimisele terve öö, hommikul ma siis läksin ja tõstsin tooli õnnetu hiire pealt üles. Hiir koperdas köögivaibale, õudselt paks ja hingeldav, ilmselgelt südamepuudulikkuse käes kannatav. Käskisin Robertil oma saak pererahva jalust koristada, tema tuli ligi, vahtis liikumisvõimetut hiirt ja tonksas teda käpaga - kõnni, raibe. Hiir avaldas valjuhäälselt pahameelt, aga ei kõndinud. Otil oli lõbu laialt. Aap võttis hiire pappkarpi ja viis õue, lehehunnikusse.
Moraal?
Hemm. Paganama ärahellitatud ja ületoidetud kass on mul. Pean ta dieedile panema vist. Aferist-kadunuke poleks värske lihaga üle veerand tunni küll mänginud.

reede, november 16, 2007

Täna õhtul kontsert

Tallinna Püha Siimeoni ja naispühak Hanna koguduse kirikus

kavas:
Ma laulan suust ja südamest
Jõesta jõudu (maagiline. ürgne. loits)
Issand keda taevas sääl
Surrexit Christus (Sisask, noh)
Omnis una (Sisask suudab ikka väga väheste ja lihtsate vahenditega maksimaalse tulemuse saavutada)
Si laude Maria (üks esimesi laule üldse mis me selle kooriga ära õppisime, meie raudvara)
Stabat mater
Dio vi salvi regina
Il cielo narra la tua gloria
Riu riu chiu
Sri Ram (oi krt. see on ilus laul aga minu jaoks väga raske laulda)
Hinei ma tov (juudi sakraalne ringtants)
Yata heya (indiaani tervitus vihmajumalale)

Lisaks tulevad esinemised Raekoja platsi jõuluturul
21. detsembril kell 18.00
ja
20. detsembril kell 18.30

neljapäev, november 15, 2007

ausus ja avalikustamine

Suur-ja sõratõbi möllab nii karmilt, et blog.tr.ee on kehtestanud mõningad pehmemat sorti karantiinireeglid.
I+I üks läbivamaid teemasid on ausus ja avalikustamine, endid peavad nad muidugi aususeapostliteks. Paraku on ausus selline tundlik teema... selle pähemäärimine ja avalik pasundamine muudab tõe iseenda vastandiks.
See on umbes sama, nagu sind sunnitaks sööma. Head ja kasulikku toitu, jah, aga üle igasuguse mõistliku määra. Kujutage ette ema, kes teeb ühepajatoidu, sunnib last seda sööma ja kui laps teisest taldrikutäiest keeldub, puhkeb pisaratesse nutma ja süüdistab last selles, et laps ei armasta teda. Ja siis hakkab last selle toiduga loopima näiteks. Või sööki vägisi suhu toppima. Ja siis ütleb: sina ei ole minu laps, sa ainult teeskled et oled, sa oled paha ja vaata mida sa üldse koos naabri-priiduga tegid, pervert selline.

Umbes sama teevad praegu I+I oma tõega. Neil on vaimukaid ja huvitavaid artikleid, mitmete teemade kohta, mis avalikkust ka võiks huvitada.

Aga see nõiajaht, mille käigus nad otsivad vandenõusid ja inkrimineerivad erinevatele blogijatele mitme identieedi kasutamist... ohohoh. See kahjuks muudab nende ülejäänud jutu ka ebausaldusväärseks. See, kuidas nad Ingridi erinevaid "armukesi" välja kaevavad on ka parasjagu absurdne. Kuulujuttude ja üritustest tehtud ajalehepiltide põhjal. Ei mingeid vettpidavaid tõendeid. Ja lõppkokkuvõttes pole see ammu enam Inno asi. Inno võiks hoopiski kurjustada Ingridiga avalikult selle üle, et Ingrid ei lase teda lapsi vaatama. Et ta seda ei tee... siis tundub, et seda probleemi ei ole, st Inno ei tunnegi laste vastu huvi. Ja see on juba tõsiselt kurb. Mina lähen selliste isade peale kurjaks.

Kahju muidugi, et sõbrad NAK-ist nad maha jätsid, aga paraku. Sõbrad on ka ainult inimesed, ja I+I kahtlemata suuri andeid ja väärtusi on nende poolt produtseeritava pasa seast juba väga raske üles leida.

Kahju, kahju.

muide - mina võtan kogu seda jama veel liigagi tõsiselt, lugege parem Kivisildnikku

kolmapäev, november 14, 2007

ma olen ikka täitsa tobe

unistan armastusest. no kurat küll. ma olen 35, peaksin rahul olema oma kassi ja lastega ja igasugused mehed unustama hoopis. käima laulukooris ja rocky üritusel ja vaatama õhtusi seebikaid. elama sellist rahulikku mahakäinud elu. ohjah.
selle asemel mina armun
kas ma veel küll pole elu käest peksa saanud? milleks muls eda jama vaja. ähh

teisipäev, november 13, 2007

ja jälle

olen ma samas seisus milles olin enne Taneliga koos elama hakkamist - üksinda ja kardan meeletult et mitte keegi mind mitte kunagi ei armasta. See hirm on jube, sunnib amokki jooksma ning ikka vales suunas.
Enam ei julge ma isegi mitte unistada sellest, et mõnda meest armastada, et mõni mees võiks mind armastada. Kardan hirmu, kardan, mida see mind võib tegema panna. Kardan et unistused võivad täide minna.
Jooksen ringiratast enda sees, silmad pimedad peas.

Ja kardan ka üksi olla.

tõde ja lapsed

või ausus ja lapsed. Et kas lastele peab alati tõtt rääkima ja kogu tõtt? Ja kuidas?
Selle üle on palju vaieldud. Ühed ütlevad et süütud hinged ja õnnelik lapsepõlv ja lapsi peab säästma. Teised, et tõde ja ainult tõde. Et pole midagi varjata.
Samamoodi muide vaieldakse ntks selle üle, kas väikeste laste vanemad võivad kodus paljalt ringi käia või mitte kuni selleni, kas on hirmus shokk kui väikelaps näeb oma vanemaid seksimas. Või kas võtta lapsed matustele kaasa või mitte. Ja miks.

Mulle endale meeldib selline vahepealne seisukoht, et varjata pole mõtet midagi aga tõde pähe määrida ka ei maksa. Esiteks pole absoluutset tõde niikuinii olemas ja päris paljusid seisukohti tuleks esitada klausliga: minu meelest või : mina arvan. Ei ole päris nii, et kui mingi tõde pähe tuleb siis kohe sunnid kolmeaastase endaga maha istuma ja räägid talle sellest pikalt ja pühalikult. Aga kui laps juba küsib või huvi tunneb, siis tuleb talle rääkida nagu asi on ja seda lihtsalt ja lühidalt. Ja nii, et laps saaks soovi korral täiendavaid küsimusi esitada.
Nii nagu toit, nii peab ka tõde olema lapse jaoks olemas, aga mitte sunduslik.

Mis puutub vanemate intiimelusse ja alastusse, siis otseselt demoda seda lastele ei maksa, aga juhuslikest pealtnägemistest paanikasse sattuda või krampliku varjamise teed minna ka mitte.

reede, november 09, 2007

ei elus ega surnud

Veel üks asi millest peaks rääkima. Surevad linnud Tallinna asustatud paikades.
Minu kogemused 1345 numbriga on üldiselt positiivsed - olen sinna helistanud laste mänguväljakul suitsetajate pärast ja lagunenud atraktsioonide pärast ja alati on mulle sellepeale head nõu antud. Surnud linnud ja loomad pälvivad ka linnavõimude tähelepanu ning kordagi pole mulle öeldud et koristagu ma laip ise ära.
Aga silmnähtavalt sureva linnu kohta neil vist instruktsioone ei ole, sest sellisest teatamine kutsub alati esile nõutu kokutamise ja porisemise.
Oli üks selline juhus kui surev tuvi lamas Balti jaamahoone ees vägagi käidavas kohas ja raples abitult. Minu meelest oleks üks halastav hoop antud juhul omal kohal olnud aga uute seaduste järgi ei või talumees enam omakasvatatud sigagi tappa, saati siis suvaline möödakäija teadmata omanikuga tuvi. Ent 1345 suunas mind mööda erinevaid hädaabinumbreid ringkäigule ja kui otsaga nendeni tagasi jõudsin, kuulsin korduvalt ja korduvalt et nemad ei saa küll midagi ette võtta. Pärast oma turulkäigu lõpetamist nägin sama tuvi samas kohas juba täiesti surnuna ja sellisena nõustuti temaga tegelema. Aga kui paljude inimeste peale ta oma raplemisega pisikuid külvas, on raske kindlaks teha.
Vaakum seadustes?

neljapäev, november 08, 2007

jumalaeest

võrreldes teiste pikemaajaliste meessuhetega minu elus on Tanel ikkagi väga kena ja hooliv ja vastutustundlik ja viisakas meesterahvas. Palun vabandust, Tanel, et ma olen sulle ebameeldivusi põhjustanud, sa oled tegelikult hea mees. Ma vabandan ennast välja väitega et kui ma ei oleks sinust hoolinud, siis poleks su mõningad vigurid mind häirinud /nii väga. Ma loodan et su elu kulgeb edaspidi meeldivamaid radu pidi.

Praegu maadlen minevikukollidega, mida ma parema meelega minevikku jätaksingi, aga no kurat ei ole võimalik.
Tõsiselt kahju, et Aleksil ema ei ole, kes talle hea keretäie tappa annaks.

hullumeelne maailm

Soome koolipoiss tulistas 8 kaasõpilast laibaks Politsei teatel oli ohvrite seas viis poissi, üks tüdruk, kooli direktor ja meditsiiniõde. Politsei hinnangul olid teised ohvrid peale direktori juhuslikud, vahendas YLE.

Soomes! Soomlased ei tulista! Soomlane võtab purjus peaga pussi! Kurat, mis toimub?
Koolitulistamiste epideemia liigub järjest lähemal Eestile. Mida ma tegema pean? Aabi luku taha panema? Koduõppele? Nõudma kooliustele metalliotsijaid? Fakkadi fakkadi fakk.

Kui vaadata seda mis maailmas toimub... siis ma parema meelega ei laseks Otti ka lasteaeda. Aga ma ei saa. Ma ei saa temaga kodus istuda. Ma pean tööl käima ja raha teenima. Mine või hulluks.

Või läheks maale elama, võtaks lapsed kaasa. Ürgaega tagasi. Aga ei saa. Sest ülejäänud maailm ei teeks sedasama. Ja ülejäänud maailmal on juba olemas relvad, pommid, gaasid - kõik.

http://www.yle.fi/uutiset/kotimaa/oikea/id74447.html

kolmapäev, november 07, 2007

teisipäev, november 06, 2007

ja veel 1 moodne teema

Eakohasest käitumisest. Ausaltöelda pole mul aimugi milline oleks või peaks olema tänapäeval ühe 35se üksikema eakohane käitumine, aga kuna ma raudselt tean, et minu käitumine on aja jooksul muutunud, ma olen targemaks saanud, siis ma loen täiesti eakohaseks selle, et ma ei ole enam nii kannatlik, leplik, alandlik, mõistev ja faking emalikult mööndlik nagu ma olin 20aastasena. Ma olen natuke ka oma riietumisstiili muutnud ja kannan lohmakate räbalate asemel rohkem viisakamaid ja rohkem taljes rõivaid. Vahepeal üritasin isegi roosasse riietuda, mis minuarust on ka 35selt igati eakohane, aga siis võtsin kaalus tublisti alla ning pole jõudnud uusi roosasid hilpe veel muretseda. Natuke veel ja minu riietusse võib ilmuda koguni dekoltee. Või sukahoidja.
Aga iial ei kavatse mina endale keelata jooksmist, kilkamist või tänaval laulmist, neid asju saavad mulle keelata ainult mu vananevad ja valutama hakkavad jäsemed.

Olen täiesti eakohalik roosat ihalev mõrd.

jah loomulikult

olen ma oma blogis Tanelist niipalju juttu teinud peamiselt sellepärast, et ma ei ole temast kaugeltki mitte üle saanud.
Kuigi lahkuminek toimus minu algatusel ei toimunud see minu tahtmisel, ma lihtsalt nägin et see mees EI TAHA minuga koos elada ja otsustasin asja tema eest ära. Mis ei ole muidugi ilus, aga mul on valede suhtes allergia. Vales suhtes elamise suhtes eriti.
tegelikult elaksin ma heameelega Taneliga edasi kui ta 1. ei valetaks mulle 2. peaks oma lubadusi 3. pühendaks mulle ka aegajalt veits isiklikku tähelepanu ja viiks mind õue jalutama. Aga kuna seda ei saa juhtuda, siis ei ole mul ju mõtet tema kõrval mingi näivuse nimel edasi marineerida.

Jah loomulikult olen ma kibestunud mutt. Kuulge, minu elukogemus kibestaks ka päikesekiire... ei okei ma olen selline, sest ma olen selline. Noh ja eriti olen ma selline seksuaalse frustratsiooni tõttu. Et kuna ma ei kepi kellegagi kuigi hirmsasti tahaks, siis seetõttu ma olengi kibestunud. Jaa. Aga mis ma peaks nüüd sellepärast mingi esimese ettejuhtuva isase pudrule ja õllele regama vä? Vaat ebasobiv suhe frustreerib märksa enam kui seksuaalne rahuldamatus, millega on põmst võimalik ka harjuda. Ja kuna minu rong juba läinud, siis on mul ilmselt targemgi selle asjaga harjuda. Et ma jäängi üksi.

Jah loomulikult olin mina ka Taneli vastu halb. Väga halb. Ma parem ei kirjutagi sellest, saaksin vist liiga palju fänne. Või kirjutan kunagi hiljem. Kui esimene valu on üle läinud.

Aga.
Alati on mingi aga.
Üks üldine aga on ntks see, et ausõna, tõtt ja sula tõtt võib kuulda ka selle inimese suust, kes ei kepi, ei ole eluga rahul, on rase või väikese lapse ema, ei oma autot, maja, korterit, arvestatavaid sissetulekuid, magistrikraadi, modellifiguuri - ja isegi - see et ma karjun ja kurjaks saan ei tähenda sugugi alati seda, nagu poleks mul õigus. Eips.
;)

Ja see, et ma ntks Aleksi maksmata elatise pärast kohtusse andsin, ei tähenda nagu ma suhtuksin temasse halvasti. Mul lihtsalt ei jäänud lõpuks muud üle, kuna inimene ei võtnud toru. Aga ma olen heameelega valmis kompromissideks ja kohtuvälisteks lahenditeks, kui ta vaid võtaks vaevaks nende üle läbirääkimisteks otse minu poole pöörduda, selmet vahendajana oma poega kasutada. Vat.

karmavõlg

kui mul on kiire, lapsele vaja lasteaeda järele jõuda ja enne seda vaja tingimata sulli välja võtta, et sealsamas lasteaias mingi kiire raha ära maksta, siis on aamen kirikus et minu ees seisab sularahaautomaadi taga keegi, kes kasutab seda ARVETE MAKSMISEKS. seda isegi balti jaamas, kus on teadupärast samas hoones internetikohvik ja pangakontor.
teine variant, et kui mul on hirmus-hirmus kiire, ott minuga kaasas poes või hoopis, oi õudust üksinda kodus magamas (jaa ma tean et ma olen halb ema), ja ma jooksen kodupoodi, siis tegelevad müüjad seal kõik viimseni kauba vastuvõtmisega.
ja kui ma tulen otiga lasteaiast, siis on kõik ristmikud umbselt täis ja mõni liiklusidioot sõidab spetsiaalselt minu ette vöötrajale ning jääb sinna kogu jalakäijate rohelise tule ajaks passima, halvemal juhul aga hakkab poole rohelise ajal liikuma ja seda just siis, kui Oti käru on tal nina ees niiet ma pean jälle balletihüppeid tegema.
ärge arvake et ma selle peale vihastan, ei, ma rõõmustan et saan karmavõlga vähemaks, nagu ma ka iga käestlibisenud ja purunenud kausi v tassi puhul rõõmustan...
aga mis seal pattu salata, aegajalt mõtlen ikka et "miks just nüüd"
õiglane ju oleks, et ma iga kord seda karmavõlga saaksin teada ka, mille eest. mida ma seal eelmises elus nii hirmsat tegin?
aga selle teadasaamine teeks mu elu vist liiga põnevaks ja lisaks võlale protsente, on nii...

pühapäev, november 04, 2007

ma olen parem

ma olen siia blogisse hästi palju kirjutanud oma meelepaha Taneli või vahel harva ka Aleksi käitumise üle. Olen kirjutanud ka oma nõudmisi maailmale - milline maailm ideaalis olema peaks.
Aga ma pole kunagi olnud nii loll ja ennast täis, et oleksin kirjutanud siia või ükskõik kuju mujale üldistatud õpetussõnu selle kohta, kuidas oleks õigem mehi kohelda naiste poolt või naisi meeste poolt. Ma lihtsalt ei ole nii loll.
Ma ei õpeta inimesi elama. Küll on leidunud nii mõnigi heatahtlik loll kes on üritanud mind elama õpetada. Eriti geniaalne on sellisel puhul õigustada mõne inimese käitumist mingite stereotüüpidega. Kurat, stereotüübid ei õigusta mitte kellegi käitumist.

Ma olen nendest demagoogidest parem. ;) eks ole see asi mille üle rõõmu tunda :D

neljapäev, november 01, 2007

soovitan raamatut

Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri naine" Südantlõhestavalt liigutav lugu uskumatust armastusest. Ulmekas. Ajas rändamisest. Sisaldab ka paraja annuse seksi, narkootikume ja machotsemist.
:P

popid teemad

mu sissetulekud praegu on järgmised -
3 tonni tanelilt, 3,5 muuseumist (kätte poole koha eest) ja 1,2 tonni lapsetoetusi, mis Oti 3aastaseks saades 600 peale kahanevad. Miinus väikelaen 800.-
seega elame kolmekesi 6900st kroonist kuus. Mis teeb inimese kohta vähem kui 5 tonni. Teeks siis ka, kui Aleks lisaks oma seni puuduoleva osa rahast - miinimumelatise, 1800.

Koos selle Aleksi puuduolevaga elaks praegu nibinabin ära. Ilma selleta ei ela kuidagi mitte, võlad kuhjuvad. Teen lisatöid. Kui võimalik.
Uuest aastast lähen tööle täiskohaga, siis hakkan saama ka vastavat palka. Aga selle aja peale jõuavad ka hinnad tõusta. Niiet mida see minister plõksib? 5 tonniga elab üksik täiskasvanu uhkesti ära kui käib jala ja joob vett, lapsed lisaks - jääb sellest juba väheks. Ja mis tähendab "ära elama"?

Koduloomadest. Rotid, koerad või kassid, vahet pole, kui sa endale mõne võtad, siis vastutad tema eest 24/7. Nii et tohi, et paned emasele hulkurkassile kausiga toitu välja ja siis paari kuu pärast imestad, miks ta ümmargune on... ja poole aasta pärast, et miks neid kausil käivaid kasse nii palju on. Sellised koduloomade poolikult võtmised on hullemad kui omanaise kõrvalt armukesepidamised. Palju hullemad, sest inimese valitsetud maailmas on inimesel ikka mõni võimalus aga loomal, just lemmikloomal, keda sa enda arust hoiad ja hellitad, ei ole.Prussakas elab inimese kõrval hästi. Arvake miks? Sest prussakat ei hellitata. Temaga võideldakse. Rottidega on ka lugu ses mõttes parem, et rottegi peetakse enamasti kahjuriteks. Niisiis jääb hüljatud endisele lemmikrotile shanss inimese vaenlasena mõnusasti ära elada. Või kiiresti ja ausalt maha surra. Aga vat dalmaatsiakoera enam kahjuriks ei peeta ja vaene ülearetatud täpipeni kannatabki inimeste ennasthellitava hellitsemisvajaduse all. Kui tema ükskord hüljatakse - siis on temaga kööga. Siis jääb ainult loota, et keegi halastaja hing tahab endale täpilist kasukat.

Kohvikust. Kui ilusti palutakse, siis ma loomulikult istun teise ruumi. Mida teemat.