neljapäev, detsember 31, 2015

Aasta Tigu


läheb Siilile, kes saavutas selle, et T on praeguseks, 2015 a lõpuks elatisevõlavaba. Aplaus ja lillevarred ja edasisi Arenguid ja Saavutusi!
Ja et sa ikka vastu peaks!
-----------------------
*Arvestades seda, kui kaua Jamad T-ga kestsid, on see tegelikult päris mitme aasta Tigu. 

kolmapäev, detsember 30, 2015

ö.

Lapsed magavad, olles eelnevalt esitanud litaania: "Niikuinii teie olete veel ju üleval!". Oleme jah. Vot. 

Panime veerandi pealt kinni ühe täiesti mõttetu filmi "Mr Fixit" (kes tahab, leiab IMDB lingi ise üles) ja vaatame marslast. 

Nüüd ma spoilin:

Päris kena - Marsil tõuseb torm, mis osutub tugevamaks, kui algne ennustus lubas, ekspeditsiooni liikmed pagevad kosmoselaeva, üks tüüp saab mingi esemega tormis pihta ja kaob ja kapten jääb laeva sissekäigu juurde üksnes talutavalt lühikeseks ajaks igatsevalt kadunud meeskonnaliikme poole ulguma ning kablutab siis selles olukorras mõistliku tempoga ikkagi laeva. Laev lendab ära, mahajäänud mees toibub pärast liivatormi, ora kõhus, jõuab moodulisse, mis tormis imekombel terveks jäi, opereerib oma kõhuhaava ja seiklus algab. 
Vähemalt praeguseni on kõik  väga loogiline. Mees on õnnekombel botaanik ja ellujäämiseks hakkab ta... kasvatama kartuleid! Loogiline, raisk! 
Miks ta alustuseks ei ürita kõigepealt Maaga ühendust võtta ja oma olukorrast teavitada, on esialgu selgusetu*
*Ok, aru sain.

---------------
Maapealsete inimeste mure ennekõike mainekujunduse pärast on isegi huvitavam, kui sellises filmis kohustuslik ootamatult kohe pärast olukorra näivale lahenemisele/rahunemisele viitavate märkide tekkinud suurenenud surmaoht.
Igatahes kui selgub, et mees Marsil on täitsa elus, keerab kosmoselaev kõigist keeldudest hoolimata otsa ümber ja läheb meeskonnatäie inimeste tervisega (rahast rääkimata) riskides kahtlase tulemuslikkusega missioonile ühteainust päästma, sest PR ja teiseks Matt Damon ikkagi. Ning loomulikult, kui lõpuvudinas* päästev köis liiga lühikeseks jääb, siis just Matt Damon mõtleb välja selle viimase päästva kübaratriki ja lõpetab missiooni.
----------------
*Umbes nagu lõpumadin (aktsioonfilmides kohustuslik) aga parem, sest ei kakelda. Ja ei purustata mõttetult väärtuslikku inventari. St purustatakse küll, aga seekord mõttekalt. 

laupäev, detsember 26, 2015

j.õul

Püüan vältida uusaastalubaduste jagamist ja aastakokkuvõtete tegemist niipalju, kui see minust vähegi oleneb. Ehkki master Yoda ütles - "Do not try, do!"

Jõuluvana saatis ühe kingituse mulle Putuka kaudu, kes selle minu toas mängurongide hoidmise kasti ära peitis ja siis mulle vihjeks mängis kitarril: "Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh".

Sain Muuseumis uue tööarvuti ja raiskasin mõnuga kaks jõulueelset päeva failide sinna ümberkolimise ja seadistamise ja installimise peale. Ei, meil ei ole oma serverit. Jah, me peaksime saama. Installida on ikka vaja. 

Eile käisid külas Võsuke ja muud kallid sugulased. Tegin liiga palju süüa. Mingi pool jäi järele. 

StarWarsi vanade osade vaatamine ei edene eriti, kuna Putukas mängib sellesama xboxiga (ainus meil ongi) mille Plexi äpi kaudu ma tahan tuttava virtuaalsest filmiriiulist neid vaadata ja mina ei viitsi täna ennast kehtestada. Kaks tk sai 24ndamal kalli kaksikõega ära vaadatud. 

Niisama tühi-tähi. 

esmaspäev, detsember 21, 2015

kuidas aru saada...

et oled lõpuks leidnud õige mehe?
Näiteks nii:
Mina - Lähme koos uut StarWarsi vaatama?
Tema - Lähme küll.
M - Lastega?*
T - Kui neile huvi pakub.

Kuidas aru saada, et su last ei ole sünnitusmajas ära vahetatud?

Mina: Võta nüüd see uus hambahari kasutusele ja viska vana ära.
Putukas (toob vana hambaharja tuppa minu kätte): Tee seda parem ise.
M: ?
P: Mul on alati see lugu, et ma ei raatsi ära visata täiesti tervet hambaharja. Kahju hakkab.

Ja sinu vanemal lapsel on kaks kassi kodus.

Kuidas aru saada, et sa pole ise sünnitusmajas ära vahetatud?
Sa saad oma ema e-kirju lugedes alati kõhutäie naerda. Isegi kui need on ainult paari rea pikkused.
(jajah, ema, ma olen sulle andeks andnud, et sa eelmise sajandi lõpus mu emailides kirjavigu parandasid!)
------------------
* Huvitav, miks on kärgpere nimi just kärgpere? Kas võrkpere ei oleks loogilisem?

teisipäev, detsember 15, 2015

Küll on numpsik

See pilet:
Saade ise on kaunikesti naiivne, kõvasti naiivsem veel kui kartulid ja apelsinid oli. Aga sellised väikesed lisavidinad on lihtsalt nunnud. Kes tahab, arvutagu ise ka:

Mängisin vahepeal lapsega võidu xboxi peal mängu Ori ja pime mets. Laps muidugi tegi mulle pähe, lisaks lahendas vahepeal ise minu eest ka raskemaid kohti. Kohutavalt ilus mäng, lihtsalt kohutavalt ilus (väike lõik minu mängitud):

neljapäev, detsember 10, 2015

Läksin õnge

Loen mina digitarga portaalist:
"Kui hädavajalikud digitoimetused saab kannatliku meele abil korda ajada ka 10-megabitise internetikiirusega, siis on palju ka selliseid argiseid ja vaba aja tegevusi kodus"

Oota... 
Loen uuesti. 
10 mega on kannatliku meele miinimum?
Kuulge. 

Heakene küll, see on reklaamvõte. Aga selle portaali sponsor Elion ise müüb miinimumist madalamaid pakette. Kas siis nii tohib? "Müüme teile asja, mida ise peame jamaks"

Ja kas 500kilosed kiirused on juba kõigil meelest läinud?
-----------------------

On üks nunnu telefonimäng, Loop, kus sa pead olemasolevad detailid (pildil vasakul) keerutama kokku suletud otstega mustriks (pildil paremal). Täielik sõltuvusetekitaja! Soovitan. Olemas mitmeid versioone nii Androidile  kui WP-le.
-----------------------
Ja kui juba jõulud tulevad, siis lubatagu mul ka millestki ülearu kallist ja mittevajalikust aga ägedast unistada, seda täie teadmisega, et ma olen reklaami ohver: innovaatiline nutipott! Tahan!

teisipäev, detsember 01, 2015

Nohkariks ära läinud

Putukal on koolis diil, et pikapäevarühmast tohib ta siis ära tulla, kui kodused ülesanded on tehtud. Tulemusena trimestrihinded kõik viied, peale kehalise, mis oli neli (märkustega: "Putukas keeldus kaasa tegemast" või "Putukal olid kehalise riided kodus" (täielik laim, sama päeva hommikul saatsin ta riidekotiga bussi peale))
Praegu on nende klassijuhataja puhkusel/koolitusel/ära ja Putukas nohiseb mulle hommikul bussi oodates:
"Tead, mis mulle selle asendusõpetaja juures ei meeldi?"
"Nu?" teritasin ma emaliku valvsusega kõrvu (miskuradidraamasiitnüüdjällekoorub)
"See, et ta annab kodused õppimised kõik korraga alles viimase tunnis kätte."
"?"
"Et ma ei saa vahetunni ajal osasid asju ära teha ja kõik jääb pikapäevarühma."

Ma ei tea, kas te saate sellest aru, inimesed, aga aasta tagasi samal ajal tähendas kojujõudmine mulle seda, et ma (pannud ahju küdema) istusin Putuka kõrvale maha ja hoidsin teda mõned järgmised tunnid ärkvel/rahulikuna/keskendununa samal ajal, kui tema sooritas kurnatuna õppimisliigutusi. See oli meie kvaliteetaeg.

Oi ei taha ära sõnuda.


kolmapäev, november 25, 2015

Ei oska enam guugeldada

kas "Supilinna salaselts" on kusagil plaadina ka müügis?
Ühele väikesele poisile. (10, noh puberteedieelik, aga veel pai)
Keräneni minifiguurist ei ütleks ka ära. :P

Just leidsin, et tal on selline kõhe uus raamat väljas: http://www.apollo.ee/kuttepuuvargad.html
Küttepuuvargad, meie kliimas, võeh. Raiutagu nende käsi.

Ma näen stressiperioodidel õudukaid sellest, kuidas minu all asuvasse keldriboksi küttevargad parastavalt irvitades sisse ronivad, ise keldrilae (ja magava minu) poole keskmist näppu viibates. Oo tempora, o mores, kas me sellist kliimat eestit tahtsimegi??

Mõni päev tagasi oli mu keldriakna sees auk ja mõra. Lasin Võsukesel paksema soomepapitüki sinna ette kruvida, aga mu hingerahu on läinud.

teisipäev, november 17, 2015

Mõni hetk


Ma ei tea, kas ma olen üldse öelnud, et päeva parim osa on tegelikult see, kui me Putukaga hommikul üle Mäe kõnnime?

Igatahes on. Loogika. Kulg on ühtlane, teekonna pikkus on teada. Midagi muud peale kõndimise pole võimalikki teha. Kasvatustöö on tulnud juba varem ära teha. Või jääb õhtuks. Tshill. Saab niisama lobiseda.  
Mul on ainult kahju, et ma Võsukesega omal ajal nii ei kõndinud, tema oli algusest peale Iseseisev (-kõndiv) 

Võsuke käis septembris hüppamas. Võtsin videost kaadri. 
Kui meelest ära ei lähe, kirjutan ka sellest, kui kummalist tütarlast (koos emaga) ma telefonigarantiiremondis nägin. Või olen juba kirjutanud?
Ja joonistanud.

Ma arvan, et need on kõige väärtuslikumad - need tavalised hetked.

reede, november 13, 2015

moepost

Avaldus:
Ma armastan alt laienevaid teksapükse.
Elu on ilus.

teisipäev, november 10, 2015

Millal

"Ema. Millal päkapikud käima hakkavad?"
"Esimesel detsembril."
"Ema. Aga meie rühmas Kevinil [nimi muudetud, toim.] juba käivad ammu! Ja nad toovad talle kindlasti iPhone! Kevin ise ütles!"
"Päkapikud. Hakkavad. Käima. Esimesel. Detsembril. Mitte. Enne. 
Kevini päkapikud ei ole päris päkapikud. Teiseks, telefone päkapikud ei too, need on liiga rasked ja suured. Juba üks komm kaalub päkapiku jaoks sama palju kui sinu jaoks... meie kass. Telefon oleks tema jaoks kapisuurune."
"Ma jaksan kassi tõsta küll."
"Aga päkapikk peaks seda kassi tassima kilomeetrite kaupa ja sellega mööda seina akna juurde ronima! Pealegi toob üks päkapikk paljudele lastele sussi sisse kingitusi. Detsembris."
"Ema. Aga mõtle, kui päkapikud oleks majasuurused?"
"Siis nad ei mahuks aknaprao vahelt läbi ja ei saaks märkamatult mööda tänavat käia. Päkatžillad."

Sellest vestlusest on muidugi aastaid möödas, laps on ära õppinud, et meie päkapikud ei varane, aga mul ei lähe see ülekohus ikka meelest ära.
Lapsevanemad! Pagan võtaks, novembris joostakse MARTI ja KADRIT ja minupoolest hälluviini, aga PÄKAPIKUD. EI. KÄI. NOVEMBRIS! 
AAAARGH! 

teisipäev, november 03, 2015

Õu

Nägu valutab. Käisin hommikul hambaarsti juures ja pärast süsti mõju kadumist tegi visa väike valu endale mõlema põsesarna alla pesa.

- mille järgi aru saada, et prioriteedid on paigas? Hambaarstile kulub aasta lõikes rohkem raha, kui oleksid nõus kulutama auto ostmisele/liisimisele.
---------------
Padjaklubi neljas hooaeg on jälle sama hea, nagu oli esimene.
"Mina tõusen tuhast nagu föön!
---------------
Maailm on hulluks läinud. Postimees esitab selgeltnägijate fantaasiaid tõsiseltvõetava info pähe ja politseiametnik peab vajalikuks ennast välja vabandada: "Ei taha näida skeptik..."

reede, oktoober 30, 2015

Hommikuti

näeb igasuguseid inimesi. Saadan Putuka pealeseitsmese bussi peale, miska ta kooli sõidab ja ise longin läbi vanalinna Muuseumi poole ja näen... 

Täna hommikul (temperatuur miinuskaksumbes) Väga Pikkade Jalgadega Pikk mees, kes jooksis mulle ja Putukale kell 7 vastu, jalas ainult ülilühikesed spordipüksid... ja kusagil seal allpool otsas mingid tossud. Meetrite kaupa paljast kaamet karvast kintsu kiirjooksul meist mööda välkumas oli kaunikesti eee.. segav umm.. häiriv seesamunegi et või siis ütleme, paeluv vaatepilt. Õnneks on hommikuti liiklus hõre. 

Teinekord jälle nägin vanalinnas Elegantset Härrasmeest pika villase halli mantliga jalgratta seljas, kelle selja taga pakiraamil istuv väike värvilises jopes tüdruk hoidis (isal?) kätega ümber kõhu ja vahtis patside lehvides vasakule ja paremale. Ma ei jõudnud vaadata, kas see oli horisontaalse pulgaga ratas või "naistekas" aga mantliga sõitmise võimalikkuse küsimus painab mind mõnikord tänaseni. 

Rattaga inimesi... Muide, enamus neist meeldivad mulle. Ma jälestan lycradressides kihutajaid, kes arvavad, et kõnnitee kuulub neile, aga neid on õnneks tuntav vähemus. Kui enne kellakeeramist hommikul peale seitset pime oli, uitles mulle Vabaduse platsil vastu puhastverd Hipster - traatkorviga varustatud linnarattal, kõhnad lohvakates pehmetes pükstes koivad säärega ketsidesse nööritud, habe ja vunts ees, nõelutud küünarnukiga kampsun seljas, punutud pats kuklas ja külma kaitseks kirjud labakud lenkstangil. Kohev narmastega kaelarätik oli ka.

Ja kord septembris istusid Harju tänava alguses pinkidel hiinlase välimusega eakamad mees ja naine teineteisel käest kinni hoides, kohvrid kõrval, hommikul 7:20. See on aeg, mil vanalinn on enamasti tühi, tänavad valguvad tõukeratastel koolilapsi täis umbes 7:35 ja nende kõrin kuulutab ametlikult päeva algust. Mida tegi turistipaar sellisel kellaajal tänavapingil, ma ei tea.

kolmapäev, oktoober 28, 2015

Ihihih, ihih

Mulle ÕUDSELT meeldib, kui mind töö juures, vms, taibuks kiidetakse. Täna juhtus kaks korda.
Teate ju?
Kiida lollikest ja lollike kohe jookseb.

teisipäev, oktoober 27, 2015

Türbel noh

Olgu ära öeldud, et ma ei suitseta, peaaegu ei tarbi alkoholi ja kuigi kanepit olen paar korda proovinud, ei erutanud tulemus mind nii väga, et oleks huvi veel pongestada. Olgu ka öeldud, et mulle absoluutselt ei meeldi Kender ja ei meeldi mõne kanepi dekriminaliseerimise pooldaja viis oma seisukohti sõnastada. Ebaviisakus sellistes asjades tõesti sihile ei vii. 
Ja loomulikult saab Muuseum esitada sellistes asjades ainult kas ametlikult kehtivaid seisukohti või üldse mitte mingeid seisukohti.
Aga.
See, kuidas riik isegi ravikanepi mittelubamist põhjendab on ikka täiesti absurdne.
.../on uuringud tõestanud, et kanepijoobes autojuhtimine kahekordistab liiklusõnnetuste riski /... .
Autojuhtimine alkojoobes mõjub täpselt sama halvasti või veel halvemini, milles küsimus, keegi pole vist tahtnudki õigust kanepijoobes rooli istuda, midagi muud ikka tahetakse, või?
.../Lisaks kahekordistab kanepi tarvitamine teismeeas koolist väljakukkumise tõenäosust ning kognitiivsete ja psühholoogiliste häirete väljakujunemist täiskasvanueas. Kinnitust on leidnud ka metaanalüüsid, mille kohaselt kanepit suitsetavatel naistel sünnivad suurema tõenäosusega alakaalulised ja/või enneaegsed lapsed /... .
Alkoholi ja tubaka kohta täpselt seesama, issandjummal, keegi ei tahagi lastele kanepit anda, see ei ole legaliseerimise eesmärk.  Ja alati saab teha vastupropagandat ehk siis mõjutada väärtushinnanguid. Kanepireklaami televisiooni ka pole plaanis nõuda...
.../Regulaarset kanepitarvitamist seostatakse tugevalt ka soodumusega proovida teisi ebaseaduslikke narkootikume. Antud seosed esinesid läbivalt kõigis usaldusväärsemates ja pikaajalisemates uuringutes./...
Soodumus proovida teisi ebaseaduslikke narkootikume tekib just sellel pinnal, et kanep on ebaseaduslik. Kui kuulutada ebaseaduslikuks alkohol igas selle vormis, saaks samamoodi väita, et "õlle tarvitajatel on soodumus üle minna viina tarbimisele" - jah, kuna kangemat kraami on ebaseadusliku müügi puhul tulusam turustada ja müüjale ohutum transportida, elementaarne, Watson. Ma teadsin jah ühte kanepimüüjat, kes muutus lõpuks paranoiliseks luulutajaks, aga kas mitte ebaseadusliku asjaga tegelev inimene ei kannata paranoia all juba oma tegevusest tulenevalt? Ja kui paljusid joodikuid te teate, kes on ennast põhja joonud?

Mul on tegelikult üsna ükskõik, kas ses suhtes muutub lähiaastatel midagi või mitte, lihtsalt lollid argumendid ajavad närvi. Ja tõttöelda... kui ma ükskord pensionil olen, siis vist tahaks küll, et oleks seljavalu peletuseks ja elu värvilisemaks muutmiseks midagi seaduslikku popsutada. Aga sinnamaani on vaja elada.

reede, oktoober 23, 2015

Arvan

Alkoholireklaami keelamine - jaa,
alkoholimüügi keelamine tanklates - ei,
Savisaare avatud uste päevad - kaval PR trikk, aga isikukultusele ehitatud poliitika on jõledus kuubis.
Pagulased - kui nad tõesti ON pagulased ja VAJAVAD varjupaika, siis jaa. Slikerdajatele ei.
Väike vahemärkus: FB-s liigub järjekordne pagulasrände video, mille juures inimesed kilkavad issandkuiõudne appikuikohutav sõdatuleb. Mida mina näen? Mina näen suurt hulka inimesi, kes liiguvad ühtlases tempos ja distsiplineeritult RIVIS viisakalt mööda põldudevahelist teed, ei tõmba nurki sirgeks, ei valgu põldudele laiali, kuigi võimalik ju oleks. Jah, neist jääb mõningal määral prahti maha. Jah neid on palju. Aga kurat, nad ei märatse ega lagasta. Keskmine Antsla laada külastaja käitub palju matsimalt. Ma saan aru, kui kiljutakse märatsemise ja lagastamise videote peale. Mis SELLE video juures kiljuda on, arumaeitaipa? Konkreetselt palun?

Fosforiit - mida fakki? Kui juba olemasolevate kaevandusalade korrastamisega ei tulda toime, siis nagu eriti mida fakki? Iseisvumise algusaastad on meelest läinud või? Fakk ma ütlen. Kus on toimiv plaan võimalike keskkonnakahjude vältimiseks? 
Baltic Rail - kuradi kahtlane ettevõtmine. Pigem ei. Mis olemasoleval raudteel häda on? Ei mahu piisavalt palju fosforiiti läbi sõidutama või? Miks on vaja eraisikute kruntidest sellega niimoodi läbi sõita? Miks on vaja arulagedaid trasse valida? Ja nii edasi.
Väiksematest asjadest - Tallinna sadama-ala arendus - fakk. 

esmaspäev, oktoober 12, 2015

Heldeke, oh heldeke

...täna on see päev, mil mul EI OLE tinnitust. Eile vist ka ei olnud. Ojee!

Sain meie kodulehe mootori peale nii kohutavalt vihaseks (juba ammu) et liitusin kursusega "Programmeerimisest maalähedaselt". Esialgu on lõbus ja tõepoolest väga maalähedane, nt saab teada, kuidas hobuse rakendamist programmeerida. Kuidas see kursus peaks aitama koduleheprobleemi lahendada, seda ma veel ei tea. 

Minu uued vanad nöörsaapad
Ühed mu auväärsetest papudest lagunesid strateegiliselt olulisest kohast ära, lonkasin Iisraeli kaltsukasse ja shoppasin kiiresti uued neljaeurosed. Sellised ->
Ostsin uued paelad (180 cm) ja viksisin mitu kihti, täitsa kaubanduslikud asjad said. 

laupäev, oktoober 10, 2015

Ahjaa

Ikkagi on tinnitus, kurat. Tulin Viidiku juurde, siin on nii vaikne kui vaikne koht - ja jätkuvalt undab. Madal jõrin, nagu kõrgepingeliini urramine, ainult et kõrgepingeliine siin ei ole. Ja mitte mingi valemiga* pole võimalik, et täpselt sama hääl, põhjustatuna välistest teguritest, esineks nii minu ema juures Läänemaal, Tallinnas kui ka siin, sisemaal. Kolm täiesti erinevat geograafilist punkti. 
Müra, mida perenaine silmas pidas, ma praegu tänu tinnitusele ilmselt lihtsalt ei kuule. Sama tinnitus summutas täiesti edukalt ka öiste kaubarongide liikumise, mille peale ma tavaliselt Viidiku juures olles keset ööd tihti üles ärkasin. Kasud sees :D Paari aasta taguse häälega see ühtlane kumin sarnaneb väga vähe. 
Iseenesest on see mõte reipalt rahustav - oleks väline müra, peaksin ma selle eest kusagile koos lapsega pagema hakkama, nüüd langeb kolimise mõttekus ja ka vajadus ära.
*OK, ühega nendest valemitest: Välja arvatud juhul, kui ma hakkan esoteeriliseks ja väidan, et kuulen nt mobiiltelefonide magnevälju või Maa vibreerimist või illuminaate. Tänan pakkumast. 

T maksis elatise ära, praegu on kõik selle asjaga OK. Oma lapsega kohtub ta praegu küll pisut liiga vähe, aga nu pooleteise aasta tagusest olukorrast on praegu ikka seis parem. 

Meenutame halbu aegu
hinnata et heaks mis praegu

neljapäev, oktoober 08, 2015

Õõõ

Tassisin eile tonni kütet keldrisse ja kolm korda võite arvata, kas mu selg on täna totaalselt Tuksis või jaa. 
Tavaliselt ma tellin pooletonnise portsu vms, aga seekord oli kõik muu otsas (neil on pakitud alused) ja loomulikult tuleb see tassimine ära teha kohe, järjest, samal õhtul, muidu vinnatakse kaastundlike kodanike poolt minema - kuhugi mujale. 
Sel ajal, kui aus tööinimene (mina) kuli mängis (ja alles nüüd saan ma aru, et teoreetiliselt võiks mul keldris väike kaubakäru olla, pääseksin kott seljas mööda koridori jooksmisest) vaatasid/pildistasid muud muidusööjad virmalisi. Magnetvälja häirituse taset viskas vahepeal seitsmeni. Krt. Nu täna õhtuks lubas ka veel midagi, aga kas ma oma haige seljaga kusagile hõredamalt asustatud paika suudan liikuda?
----------------
Ei ole ikka tinnitus. Majaperenaine kinnitas, et see on seesama heli, mille tõttu ma kaks aastat tagasi tervisekaitseameti (vms) poole pöördusin -ja see heli on päriselt olemas. Ja on olnud kogu aeg, ka suvel. Miks mina seda suvel või üldse mõnikord ei kuule, vaat hoopis see on anomaalia. 

laupäev, oktoober 03, 2015

Kassipissist ja muust

Minu mõnus paks kiisu käis sel suvel maal

Just avastasin, et selle aasta maikuus sai mu blogi kümme aastat vanaks. 

Madal heli oli päev otsa kuulda ja nüüd kadus. Mitte mingit loogikat. Hea, et järgi jäi, aga päev otsa kestnud painavast uminast on mul süda paha. Kuna aga kass ega laps sellele ei reageeri, on see ilmselt siiski tinnitus. 

Kassiliivana olen kasutanud seda, teist ja kolmandat, paakuvad liivad, vabandage, minu kassi pissi puhul siiski ei paaku vaid moodustavad nätsked kleepjad haisvad kogumid liivakasti põhja tagumisse serva. Kristallid (mida olen ostnud suure häda sunnil Balta Selverist, kus midagi muud müügil ei olnudki) on heidutavalt mittetaastuv loodusvara, kuigi suht funkas isegi. Ökusõbrana võtsin kasutusele saepuru Cats´Best, kuigi need ei seo siiski nii hirmus hästi lõhna. Või no seovad, aga mõnepäevase seismise järel muutub Blondie piss ammoniaagiks hulgal, mis paneks kassiliivakasti puhastava zombi südame küll tuksuma. 

Öökimine. Karvapallid on selle kiisu puhul igapäevane teema. Kui ma ei viitsi ennast loomapoodi lohistada ja võtan kodupoest suvaka kassitoidu, maksan selle eest okse koristamisele kuluva aja näol peale. Lisaks kasvatas odavama toidu peal peetud Blondie endale kõhu alla sültjalt võbiseva kihikese - ma saaks aru lihtsalt paksust kassist, aga see oli midagi muud. Nüüd on ta teraviljavaba toidu peal (milline erakordne idee! Anda kassile toitu, mille sees ei ole teravilja!)  
Karvapallide ennetuseks on hea anda ka vastavaid preparaate, nt Malt Paste. Pigista seda kassi käpale ja looda, et ta hakkab selle lakkumise vastu enne huvi tundma, kui jõuab selle su kodutekstiilidesse laiali määrida. Täitsa töötab. St, kui ma seda annan, siis karvaokset ei esine. Kui tükk aega pole andnud, hakkab tulema. 

neljapäev, oktoober 01, 2015

Jalavarjud; sellise postituse eest tasuta nänni ei anta

Avastasin, et mul on tervelt kuus paari saapalaadseid sõpru kodus - uskumatu. Kõik kaltsukatest. Uuena ostetud jalavarjudega pole mul kunagi hästi läinud; sel suvel ostsin kahed sandaalid poest, ühtedel kulus tald totaalselt läbi, teised veel peavad. Ei olnud kõige odavamad. Lisaks on mul tohutult lai jalg, nagu pardil. Pikkuse poolest jalanumber nr 38, aga nii lai, et selle numbri jalavarjud poes mulle enamasti jalga ei lähe, samas nr 39 tallakumerused on totaalselt vales kohas ja nina tühi. Seetõttu kannangi ma sobivaks osutunud jalatsid räbalaiks. 

Vanad sõbrad, elupäästjad. Viidik ütleb, et nii koledaid saapaid pole ta oma elus veel näinud. Kolleeg ilgub, et miks ma suusasaabastega käin. Rootsi sõjaväesaapad, ostetud... väga ammu. 8 a tagasi? 250 krooni.
Olid pruukimata, tõsi. 
Lörtsise ja jäise ilmaga asendamatud. Nende saabaste tallamuster mahutab peenra jagu mulda ja kruusa. 

Kõige kontsamad saapad, mis mul hetkel käibel. Konts on nahaga kaetud ja muidugi ribastunud ja kolenenud. Igapäevaseks käimiseks liiga kõrge (vist 5 cm). Vajaks remonti.
Kaltsukast paar aastat tagasi, ~4 eurot.

"Musi leidis prügimäelt uued tossud" ja andis mulle. 
Koledaks olen ma need ise kandnud - mul on väga lai jalg, mis parata. Sigamugavad.

Nr 39 sukksaapad, mingi 5 euriga kaltsukast. Umbes 5 a tagasi. Murran pead, kuidas nende kulunud ninu ilusaks uuendada. 


Absoluutselt geniaalse lõikega nöörsaapad väga ebaauväärsest dermatiinist ja kummi(!)tallaga. 
Kui ma ükskord rikaks saan, lähen nendega kingsepa juurde ja palun teha nahast koopiad. Kahjuks lasevad need mingist salapärasest kohast vett sisse, märja ilmaga ei taha neid kanda. Kaltsukast 2 euroga 4 a tagasi.


Sel suvel lagunesid mu lemmiksandaalid jooksu pealt jalga ära, hüppasin Iisraeli kaltsukast läbi ja haarasin kahed papud kokku 5 euro eest. Polnud aega jokutada. 
Ühed läksid jalas kohe katki, mu lai jalg rebestas need küljelt ära.
Need kõvast nahast kingad hõõrusid mu kannad alustuseks veriseks. Kui jalad paranenud, asusin tõrksaid taltsutama - villane sokk jalga, king seestpoolt viinaga leotada ja kodus igal õhtul kanda. Venisid järgi, ei rebenenud. Kannan pidulikumal puhul.

Loodetavasti tunnevad kõik, kes oma immitsat iganenuks peavad, ennast pärast selle lugemist paremini :D Loomulikult on mu jalg rohkematest saabastest läbi käinud, aga paljud neist on elule ja minule alla vandunud ning lagunenud ja mõned olid lihtsalt talumatult ebamugavad. Ülaltoodud auväärsused on ajaproovile vastu pidanud. 
Jaa, oleks ma rikas, ma telliks AIPI saapad, või midagi sellist: aga kogu aeg on seda raha mujal rohkem vaja. Nt lubasin ma nüüd aidata kinni maksta Võsukese hambaravi, muidu see tohm kallis pojake lihtsalt ei lähe hambaarsti juurde. 

kolmapäev, september 30, 2015

Normaalne

Lugesin Marca blogi ja sain aru, et ma pean ka tegema ühe kassi(kuse)postituse nagu tema; ja ühe jalatsipostituse nagu tema ja veel nii mõnigi. Mitte et mul kummalgi teemal midagi väga andekat öelda oleks, aga omaenda vaimse tervise huvides tuleks aegajalt teha mõni selline "mina ka" või "one of us" postitus. 
"Ma ei ole üksi!", "humani nihil a me alienum puto

 Piltidega.

teisipäev, september 29, 2015

Hääled

Ma kuulen hääli, pagan võtaks. 

Mitte kogu aeg; ja need ei ole verbaliseeritud. Aga need on sitaks häirivad. Madal jõuramine, umin, kumin. Madala lainena ühtlaselt vahelduva kõrgusega, alumise kuulmispiiri peal. Praegu kuulen. Mõned nädalad tagasi kuulsin korra öösel, maal ema juures olles. Eile ei kuulnud, näiteks. Täna hakkas jõuramine umbes kella kümnest. Näib, et mitte keegi teine neid ei kuule. Kass on küll rahutu, aga see võib olla sellepärast, et mina olen rahutu; või siis on kassid tihti inimesele mõistetamatutel põhjustel rahutud. 
See jõuramine on umbes nagu suuuuure elektrimootori või generaatori umin. Juhul, kui see on reaalne. Paar aastat tagasi pöördusin ma keskkonnainspektsiooni madalasagedusliku müra pärast; paar noormeest tuli kohale, kratsis kukalt ja palus mul oma tähelepanekuid kirja panna ja kui müra jätkub, siis tulevad nad mõõtma. Müra, muide, lakkas. Ja kui see oleks see, mida ma siis kahtlustasin - lähedalasuva hotelli kliimaseade - siis kuidas sai see hotell koos oma faking kliimaseadmega minu ema juurde maale???
Pidin nutma hakkama mõtte juures, et lähen hulluks ja Putukas peab üksi  isa juures üles kasvama, aga siis tuli telekast "Lollid ja teadus" ja nüüd on juba päris lõbus olla. Siiski... kas keegi kurat saaks mulle usaldusväärset müramõõtjat laenata, sellist, mis madalamad sagedused ka ära registreeriks?
-----------
Krt, äkki on see: http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/nagu-pesumasin-jauraks-akna-taga?id=67753263
Aga ikkagi, mida ma siis maal ema juures kuulsin?
Ja miks ma vahepeal seda ei kuule/ei kuulnud?

Kord Marsilgi on õites õunapuud

- Viimase aja kõige tähtsam uudis on tegelikult see, et Marsilt leiti tõendeid vedela vee olemasolust. Inimesed juba pakivad kohvreid.
Ilmselt oleks siiski odavam Maa korda teha, kui Marssi maasarnastama hakata, aga nu, abiks ikka, kui samas päikesesüsteemis on midagi enamvähem kasutamiskõlblikku.

- MMS-ist. Pidin perseli kukkuma, kui nädalavahetuse seltskonnas ütles mulle üks väga soe ja meeldiv (ja täiesti FB-võhikust) inimene, et ta on MMS-i pruukinud ja tema eksmees andis seda talle ja pruugib ise ka. Kuna tolle inimese üldine meeldiv olek takistab talle halvasti ütlemist, siis ma ei ütelnud. Aga... 
1. Kui mingi aine peaks ühtaegu aitama nii AIDS-i, vähi, traumade kui ka autismi vastu ja ühtlasi kõlbab sellega mööblit poleerida, siis tulge mõistusele - selliseid asju pole olemas. 
2. Kui see aine oleks tõesti nii tõhus ravim (kasvõi üheainsa nimetatud haiguse vastu), siis oleksid kasumiahned ravimifirmad selle ammu omastanud, loom- ja inimkatsetanud ja patenteerinud. Ja kas praeguse võrkturunduse süsteemis siis ei olegi tervet hulka kasusaajaid?
3. Kui see oleks tõesti pelgalt keedusool pluss vesi, nagu üks esihaipijaid väidab, siis oleks normaalne selle kasutamise retsept avalikult ja tasuta netti üles panna ja iga inimene saaks ise kodus soolatoosist ja veekraanist tervist ammutada. Jumal paraku, see EI OLE keedusool. Isegi MMS-fanaatikute enda selgituse kohaselt on keedusool üksnes protsessi jääkaine, kõrvalprodukt, mis "ravis" ei osalegi. 

Nüüd ma istun ja mõtlen, kuidas sellele kenale ja meeldivale inimesele kenasti ja meeldivalt oma või mingeid teisi sarnaseid seisukohti selgitada. Ma nagu mäletan, et kui ma talle üritasin selgeks teha, et tema lapselt Crowtopia nänni pätsanud teine laps tegeles a. pettusega ja b. kiusamisega ja sellest tuleb tolle lapse vanematega kindlasti rääkida, siis ma vist ajasin ta veits nurka. Nurkaajamine ei ole kunagi pädev meetod. Vähemalt kenade ja meeldivate inimeste puhul. Ükskõik, kui üllas ka ei oleks ajend.

- Ahjaa. Kallid lapsevanemad, korrake oma lastele ka kõik kooris: ÄRA ANNA OMA MÄNGUKONTO KASUTAJATUNNUST JA PAROOLE TEISELE LAPSELE! Mh ära kasuta oma kontot ja paroole teise inimese SEADMES (telefon, arvuti, tahvel, nuhvel). Ta võib pärast sind oma seadmes sinu kontole möllama minna ja oledki ilma. Sama kehtib meilikontode ja muu stuffi kohta. Kui väga vaja, kasutage privaatset lehitsemist. Chrome näide, Mozilla näide, IE näide, Apple näide, Egde näide.

- Savisaarest. Kuidas ta seda teeb? Normaalse riigi normaalse partei juht astub selliste asjade uurimiste ajaks tagasi. Veel enam, normaalne poliitik loobub oma kurnavast poliikutööst, kui ta on NII HAIGE - vähemalt seniks, kuni terveks saab. Aga Savisaar? Milleks tal seda vaja on? Milleks tema jüngritel seda vaja on? Kas partei juhtimine on tõesti nii lihtne asi, et seda annab ka sellises seisundis teha? Äkki ma siis ka saaks hakkama, eh?

- Päeva tsitaat tuleb siit:
Alati on natuke põnev ja natuke lohutav uskuda vandenõuteooriatesse ja suurte firmade kurjusesse, sest see annab lootust, et maailmas ei ole asjad päriselt nii, nagu nad on.

neljapäev, september 24, 2015

zelfi

Normaalne mina
Minu SonyXperia ZL kooles enneaegu maha, töösõidul, muide. Vahetult pärast seda, kui olin uue Android 5.1 peale lasknud. Polnud aega ega võimalust odavamaid lahendusi otsida, Androidis pettununa (post hoc propter hoc) rabasin kiiresti Tartu kaubamajast läbi joostes ühe normaalse külje-kvaliteedi-hinna-kaamera suhtega Lumia (640). Mõttega, et "hiljem võin selle Putukale anda". 

Napakas selfimina
Töötab, pole viga, peale selle wp-tüüpilise - ei ole teatud äppe/piisavalt häid äppe. Muidu WP mulle hullult meeldib, ainult see... Pole head joonistamisäppi, pole Elisa raamatuäppi. Ootan Win10 tulekut nagu Stark lund.
See-eest on Lumia selfiäpp. Tegin ühe ja keerasin selfifiltrid põhja: 
Nüüd te siis teate.

Selfide (enekas, endel) kohta võite lugeda veel sealt: ja sealt:

kolmapäev, september 16, 2015

Erivajadus

Viimasel ajal/aastate jooksul on mul olnud palju tegemist (mitte ainult pistmist vaid sõna otseses mõttes tegemist) mitmesuguste erivajadusega inimestega. 
Mis on viinud mind järeldusele, et absoluutselt iga inimene on erineva erivajadusega. 
Kui keegi olekski normaalne, oleks see nii haruldane, et moodustaks ka miski erivajaduse. 
Normaalne on statistiline keskmine; tavateadvuses tõlgendatav ka kui norm, normatiiv, kohustuslik miinimum. 

neljapäev, september 10, 2015

nutma ajab

Ipadil on nüüd puutepliiats. Pluss 12 tolli diagonaal.
Keegi mul ühte neeru ei taha ära osta?

Mitmesegast/suvi saab läbi

Käisime Kingul, esiteks Viidikuga, teiseks Maretiga. Esimesel korral saime põldmarju ka. Kolasime Haapsalus. Ronisime kõrgetesse kohtadesse. Enne Haapsalus käimist ronisime veel Viidiku ja mitmesuguste lastega maa alla Bastionikäikudesse ja Oleviste kiriku torni. Tasuta kardio. Julm. Kui nii edasi läheb, siis ma varsti vist ei karda enam kõrgust. Või?




"Võtame suvest viimast" on moto. Kingu on nii-nii lapsepõlvepaik, et juba sinna viival maanteel kipub härdus peale. Ja saab kahte maanteed pidi - vana ning uus, vana on parem - praktiliselt inimtühi, mõnusate loogetega, metsade vahel. Läbib toredaid kohti, nagu Padise ja Rummu. 
-----------
Selleks, et õigeks ajaks kooli jõuda, tõuseme kell kuus, teeme kiire pudru, voodid korda (kumbki oma), riidesse, kümme enne seitset uksest välja, üle Toompea bussipeatusesse. Buss läheb otse kooliukse ette, Putukas saab tagasitulekuga ka ise hakkama (pääseb pikapäevarühmast tulema, kui kõik on õpitud), seega lasime isatranspordi vabaks. 
Lubati mulle jah omavalitsuse poolt Termaki transporti lapsele, mis peaks viima teoreetiliselt koduuksest koolini, aga Termaki proua hädaldas mulle telefonitsi, et nii ebamugav ja peab graafikud ümber tegema ja - kokkuvõtvalt, me ei ole seda transporti veel saanud. 
Esialgu, ilusate ilmadega on ka päris kena üle mäe lapsega bussipeatusesse jalutada. Praegu tõuseb päike näiteks enne lipuheiskamist juba ära. Nii suvi on veel. Aga talvel...
----------
Augusti keskpaigas käisime ka Kudzu juures külas. Kena seltskond. Oli tore. Siis sõitis ta väljamaale tagasi. Misjaoks ta sedasi teeb? 
----------
Mida üks muuseumikunstnik tööl teeb? Näiteks hambaarstide proteesivormi silikoonist soolehattusid. Vt pilti. Sellele tekkis majas äkki päris suur nõudmine, pidin mitu tükki tootma ja uue silikooni tellima ja nüüd on nii, et: "Roosa on otsas!" teatas paharett pead kaamerast välja pistes. "Edaspidi tulevad lillad hatud!" *
-----------
Käisin hambaarsti juures. Süsti tegemine oli kohutavalt valus. Pärast, kui süsti mõju lahtuma hakkas, oli kohutavalt valus. (vahepeal on lihtsalt paha ja ebamugav hingata). Ja kui ma poleks suvel usinalt haltuurat teinud, oleks rahakotil eriti valus olnud, esialgu saan hakkama. 
Mõnikord mõtlen, et täisproteesid oleks parem variant.
-----------
Mul on kuidagi mütsiliselt suur elektriarve. Augusti eest 32.90. Ometi olin täitsa mitu päeva ära - StPeterburis ja maal ja maal. On see ikka normaalne?
- süüa teen jah elektripliidiga, pluss veekeetja
- tibatilluke külmkapp
- 50l boiler
- paari aasta vanune pesumasin
- 2 arvutit, 1 xbox
- enamuses led-pirnid lampides, needki liiga nõrgad.
elektriradiaator puudub.
-----------
*Pratchett, "Võlukunsti värv"

esmaspäev, september 07, 2015

Koolialgus, koolialgus

Putuka koolis just lõppes remont, st seal on remondijärgne olukord, asju kolitakse sisse ja välja, mul läks meelest/ma ei taibanud õigel ajal esitada avaldust Termaki transpordi saamiseks (mõtlesin naiifselt, et selle ajab kuidagi kool/reha-asutus/keegikolmas automaatsel ise korda, vaat kus loll*), nüüd läheb natuke aega selle transa saamisega. 
Aga ikka saab. Põmst. Ja tal on nüüd pikapäevarühm. Kus nad ära õpivad. Selline kool. 
Termaki ajutise puudumisega seoses on esimesed kaks koolinädalat paras logistiline peamurdmine, põhimõtteliselt röökisin vahepeal T peale, et ta vähemalt ühe otsa koolitranspordist ise teeks, ja mingil imekombel - ta nüüd teebki**.
Putukas suhtus uude kooli alguses reservatsioonidega, pärast paari päeva mõõduka leplikkusega. Kohanemine pole talle kerge ühelgi juhul. Siiski on mul selle kooli suhtes suured lootused. Kuulge, neli last klassis! Õppekavas judo sees! Millest me räägime?
---------------
*Lisaks ei taibanud ma, et laps tuleb eelmisest koolist avaldusega välja kirjutada, ma mõtlesin, et kui ta uude kooli juba vastu võeti, siis on vanast juba niikuinii "välja kirjutatud". Õnneks eelmise kooli klassijuhataja helistas. Kuulge...  ma ei pea ennast just kõige rumalamaks inimeseks, aga see e-riigi bürokraatsia valmistab mulle aegajalt ikka ohhoo-elamusi. 
**Elatise maksis ta täna, esmaspäeval kell 20:45 ära, nii eelmise kuu võla kui ka selle kuu elatise, kuhu ma nüüd selle suure ja rasvase risti teen?

reede, august 21, 2015

Kell palju

ja ma peaksin magama, raamat neelas juba niigi mu haprast uneajast suure ampsu. Poole kaheni öösel lugeda, või hullu. Ega enam ei olda 24 ju ometi! Aga hea lugemine tekitab joobe, mida tahaks aina pikendada ja pikendada, kuniks raamat tühjaks loetud, pohmellgi on hommikul tagatud, rõngad silmade ümber ja magamatusest peavalu.
Raamat on "Harry Augusti esimesed viisteist elu". Üle pika aja fantasy, mis on ladusalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, ei unusta loogikat (viga, mille muidu teevad pea kõik ajarännujutud) ja mille läbiv idee on uudne, vähemalt mina pole sellist enne lugenud. Mingis mõttes on tegu Asimovi "Igaviku lõpu" pahupidi pööramise või vähemalt tühistamisega - kui selles jutus sõdis kangelane nende vastu, kes ohtlikku progressi takistasid (mõni mõis, kui suurem osa Maast muutub radioaktiivseks kõrbeks, ütles talle sellistes lugudes kohustuslik ilus-tšikk-mehe-kõrval), siis "Harry Augustis" on kangelase pühaks ülesandeks takistada inimest, kes progressi ülemääraselt tagant õhutab. Kusjuures tehnoloogiat tal abiks ei ole.
-------------
Sain oma uue-vana arvuti* klaviatuuri taustavalguse fn nupud lõpuks tööle. Win 8.1 draiverid kõlbasid win 10le ka. Nende otsimine viis mind aga mitmel korral eksiteele. Lõksudesse, millesse mind ahvatleti lubadustega kõik mu draiverimured nüüd ja edaspidi ära lahendada ainult piiisikese tasu eest. Punaste kardinate tagant helendasid ahvatlevad ihud ja tumedad silmad plinkisid kutsuvalt. Õhus hõljus viirukilehk. Jne.
Sapienti sat, avita, guugel!
-------------
*Minu uus, Nirti vana.

kolmapäev, august 19, 2015

Hiina ime ja uni


Tellisin Aliekspressist veetleva vidina nimetusega nutivõru ehk aktiivsusmonitor ehk smartband, nimega Mi Band. Ajendiks peamiselt asjaolu, et telefon saab mu samme loendada siiski ainult siis, kui ta on sammumise ajal mul kaasas. Niimoodi läheb suur hulk samme, eriti maal olles, lihtsalt raisku - ei loendu! Jama ju! Hiina ime tuli kohale pooleteise kuuga, maksis miskine 15 euri. Pisike ovaalne jubin (pildil paremal all) tuleb sokutada silikoonist käepaela pessa ja panna randmele nagu kell. Laadimiseks tuleb jubin rihmast välja võtta ja kaasasolevasse laadijasse torgata, mis omakorda tuleb ühendada arvuti usb pessa. Olgu öeldud, et algne, musta värvi käepael rebenes selle manipulatsiooni käigus pesa servast ära ja ma pidin uue tellima, ülal paremal lilleline, hind miskine eur, free shipping. Neid silikoonpaelu peakski kohe varuks olema. 

Miks ma just selle toote Ali vuflite tohutust sortimendist valisin - põhjuseks on seadme vee-, põrutus-, tolmu- ja lollikindlus, samuti pikk akuaeg, täpsemalt 30 päeva ühe laadimisega. See suudab mõõta samme ja üldist aktiivsust (nt jooga tuvastab ta liikumisena äragi, kuigi nõudepesu just mitte. Ega ka mitte suuremat osa seksist.) ja monitoorib und ning edastab kõik andmed telefoni (millel peab olema bluetooth 4!) äppi. Teatab värisemisega ka sissetulevast kõnest, väga kasulik tänavamüras. Ekraan - pole. Kellana kasutada - ei saa. Telefonis mängivat muusikat selle vidina kaudu vahetada ja kõnesid vastu võtta (Kit Kit! Kus sa oled?) ka ei saa, aga selliste võimekustega seadmed maksavadki kümneid kordi rohkem ja nende akud peavad kolmekümneid kordi vähem, niiet millest me räägime? Ma tahtsin sammumõõtjat. Asi töötab ja mina olen rahul. 

Olen oma täiskasvanuea veetnud õndsas illusioonis, et suudan hästi magada igasugustes tingimustes, rongis, bussis, keemia tunnis, pedagoogilise psühholoogia loengus esireas, rahutu lapse (kuigi mitte norskava isiku) kaisus ja nii edasi. Et probleeme on mul ärkvel püsimise, mitte uinumisega. Olin oma hea une üle uhke.
Viimasel ajal on elu näidanud vastupidist. Hakkan vist vanaks jääma - unehäired ja uinumistakistused jälitavad mind muuseumist hotelli ja hotellist bussipeatusesse. StPeterburgis näiteks segas mul magamist võõras koht ja öösel kellpoolüks akna taga jõristavad ilma summutita motikavellod. 
Kodus, siiski, uskusin, et magan. Pikaajaline monitoorimine Mi Bandi abiga on näidanud, et eksitus seegi. Täna öösel (telefoni kuvatõmmis pildil ülal paremal) olevat ma umbes tund aega lausa ärkvel olnud. Mida hekki. Kes on rikkis? Riist või mina?

esmaspäev, august 17, 2015

Räägitakse

et tahvliturg olla vabalanguses ja et tahvel kui selline vajab kiiret kontseptimuutust. 
Kuulge, milles küsimus? Ma juba aastaid jauran, et kui tahvel, siis olgu ka krihvel. Et näppudega ei näpita. Et pliiatsit ei leiutatud mitte selleks, et näpud puhtaks jääks, vaid tõsisematel põhjustel. Et nii visuaalne asi, nagu tahvelarvuti, on ilma KORRALIKU krihvlita nagu vana ajaleht, kusjuures esialgu ei saa sellest isegi maalrimütsi voltida. 
On jah olemas puutepliiatseid, olen vist mingi kümme erinevat läbi katsetanud, aga mitte ükski ei tööta veel nii hästi, kui normaalne pliiats normaalsel paberil. Kusjuures on olemas ka vägagi tegusaid joonistusäppe. Mida ei ole, on riist. Tehke see kontseptimuutus ära ja müük paraneb! Kaua ma ootan?

Mis veel? Värviline e-ink paluks, igas muus mõttes tavafunktsionaalsusega tahvlitele. Et ma saaks päeval taustavalguse välja lülitada ja krihvliga hoogsalt vehkides visandeid teha. Taktiilse ekraaniesituse võimalikkus. Kokkuvolditavus - noh et panen ta kinni A5 formaadis kaustikuks ja kui teen lahti, siis on mul ees A4 paber. Võimalusi kui palju.

laupäev, august 15, 2015

Turism ei ole nõrkadele

Ei, tõesti ei ole.
Tegelikult tulime kolleegidega Piiterisse muidugi tööasjus, ent boss jättis meile piisavalt aega ka kultuuri manustamiseks. Arengud ja Katsumused algasid kohe Peterburis Balti vaksalis bussi pealt maha astudes, kus taksojuht tegi meile selgeks, et a. alla kahe tuhande rubla meie sihtkohta meid keegi ei vii, b. me oleme lollid, kui sellises kõrvalises kohas tundmatus hotellis tahame ööbida. Kolleeg, kes meile hotellitoad broneeris, läks juba täiesti pabinasse, ta on alati väga kohusetundlik ja süümekas. Kohapeal selgus, et me elame a. keset kultuuriasutuste parve ja Ermitaažist 20 min jalutuskäigu kaugusel ning b. panen ma siia oma luksnumbri pildi, kusjuures etteruttavalt c. hiljem selgus, et selle marsruudi taksosõit maksab tegelikult umbes 600 rubla. Ainuke kehv asi siin on tõeliselt nõrk hommikukohv, aga paljureisinud kolleegid kinnitasid, et Euroopa hotellides pole see sugugi parem. 



Samal päeval sai kõvasti tööasju aetud, õhtuks olime suht laibad ja midagi eriti põnevat ette ei võtnud. Peale eine restoranis "Biblioteka". Sümpaatse nimega sümpaatne einestamiskoht, kus eurodesse ümberarvestatult maksid väga head toidud naeruväärselt vähe. 

Järgmisel päeval võtsime seevastu ette 3 kirikut ja Peeter-Pauli saare. Ronisin lõpuks üksinda Iisaku katedraali torni. Selgus ka, et enamustesse muuseumitesse ja kirikutesse saab ICOM-i kaardiga täiesti tasuta sisse, kuigi vastavat infot kassa juures väljas ei ole. Tuleb küsida.

Õhtul tegi boss piduliku õhtusöögi välja restoranis "Katjuša". Nevski prospektiga ristuvatel väikestel põiktänavatel (millest ühes asub ka meie hotell) on kombeks alternatiivmuusika esindajatel Nevski pool otsas oma võimendajad ja värgid suvaliselt maha panna ning kontserti andma hakata, raha kogumiseks karp või müts. Mõni on väga lahe, mõni võiks pigem koju jääda, maitseasi, aga see femonen on iseenesest lahe. 


Tänaseks jäi Ermitaaž, soojenduseks võtsime natuke Vene kunsti teises muuseumis ja käisime magusapoes, mis on juba omaette muuseumivääriline asutus.
Ermitaaži jõudsin  korralikult läbi küpsetatuna, mis ongi sobilik seisund võtmaks osa (eriti nõuka-aja taustaga inimesele) ülimalt masohhistlikust üritusest "Seisa muuseumi piletisabas". Tund ja veerand. (Veel ICOM-ist - hiljem kinnitas teine kolleeg, et selle kaardiga oleks pidanud ka teisest uksest ja ilma järjekorrata saama, lisaks sellele et tasuta. Nu... meie igapäevast masohhismi anna meile tänapäev.) Jõudsin kohale ka ikka, ning komberdasin arvestatava hulga saale läbi, kuigi impressioniste üles ei leidnudki. Põhiliselt sain renessaansiga vastu pead. Vana-Egiptus oli rahvast täiesti tühi, aga sinna jõudes olin ise nii küpse, et mitmete tuhandete aastate vanused artefaktid mind enam eriti liigutada ei suutnud.


Mul on ausalt ka kultuurimürgitus. Turism selekteeribki täiesti edukalt tugevad ja nõrgad eraldi ja ellu jäävad need, kes ei unusta vahepeal venitusi teha.
Käisin loomulikult ringi nagu Kettamaailma hullunud turist ja muudkui klõpsisin; ainult selfie-sticki ehk endlikepikest ei ostnud, küll aga kuulsin oma kaamerast pidevalt, et "Roosa on otsas!" Selle vastu aitas akupank. Ülejäänud pilte võid vaadata siit:

neljapäev, august 13, 2015

023, 033, 049, 066


Veel paar väljakutsepilti. Veekraan eeldatavasti on metallist.
033 - Midagi, mis tehtud metallist
049 - lihtsad vormid














Nii õun kui vana tool on meie hotelli sööklast; hommikusöök polnud just suurem asi, aga kõhu sai täis ikka. Toolid olid lahedad.
066 - õun
023 - vana tool

Joonistasin

021 Kortsus paber
veel paar asja joonistamisväljakutsest. Olen reisil - Piiterisse sõitsime kolleegidega. Hotellitoas pole õhtul midagi tarka teha, mingi piduloom ma ka ei ole. Fotosid Piiterist saab näha kas minu Instagrami kontol või siin hiljem, praegu panen joonistused üles.

Olgu öeldud, et St Petersburg on väga tsiviliseeritud linn, wifi on iga nurga peal ja igas kohvikus - tsivilisatsiooni alustala. Kuigi hotelli wifi vahepeal pidurdas, sai ka see asi korda.

022 - paberkott. Küll mitte pruun,
aga ausalt, mis seal vahet on?
Tunnen ennast siin nagu totaalne maakas väga suures suurlinnas, oma osa on muidugi sellel, et siiajõudmiseks pidin täna hommikul 4:45 üles tõusma; olen järjekordselt sooda. Vala sidrunimahla peale ja kihiseb.

Väsimus kutsub esile veidraid ängistusi, mida ma arvasin olevat ammu selja taha jätnud. Tunde, et ma pole siin maailmas õiges kohas. Väga pubekalik.






teisipäev, august 11, 2015

Sooda


080, minu jalad
Tegin puhkuse ajal haltuurat, haltuura on püha. Seda üle vaadates sain teise pakkumise, aga hästi kiire - tehku ma nädala ajaga kirjeldustõlge objektile, milletaolist ma pole enne käsitlenud. Oh johhaidii. Kogemus seegi mõtlesin, ja võtsin pakkumise vastu.

Ega ma magada pole saanud, täna loeti see kirjeldus linti, kvaliteedis pole ma ka eriti kindel, aga kuna enam midagi muuta ei anna,siis mis seal ikka. 

Tõin Blondie maalt koju. Too oli vahepeal õppinud hiiri püüdma, esimese puhul kasutas igatahes meetodit "istun hiirele peale ja kuulan imestunud näoga, kuidas ta piiksub". Kuna ta olukorra kontrollimiseks pidi ennast kergitama, pääses hiir jooksu ja Blondi jäi teda mööda pimedat aeda taga nuhkima. Hiljem tõhustas ta oma meetodeid niipalju, et tootis pererahvale esitamiseks ka mõned laibad. Triibu pidi teda ikka üle trumpama nahkhiirelaiba esitlusega. 
079, käsi hoidmas õuna
Õudsed proteiiniraiskajad on need kassid. Söögu ära oma saak. 

077, võtmekimp
Teen jälle paar juppi joonistamisväljakutsest. Pikk vahe on jäänud. Palju asju on jäänud joonistamata ja vist jäävadki. Nu ei ole aega ega eriti mitte jaksu. 




esmaspäev, august 03, 2015

Poliitik kaotas mõistuse

Ma tegelikult päriselt ei usu, et pagulaste siiatulek maailma oluliselt paremaks paigaks muudaks, sest ressursid. Needsamad, mida omagi vaestele ja viletsatele ei jätku. Ja mida fakki me nendega siin peale hakkame? Lisaks see, et suurem osa pagulasist on noored mehed, mitte lapsed, naised ja vanurid. Kahtlane värk - aga nii oleks see ju ka  kümne tuhande kreeklase, venelase või hiinase siiavoolamisel. 
Kahjuks aga näevad üsna paljud kallid kaasmaalased pagulaste suurima süüna hoopis nende nahavärvi ja räägivad pagulastest ainult kui murjamitest (unustades sujuvalt kõik ukrainlased, jms europiidse välimusega pagulased) ning vankumatu loogikaga arvavad ka, et kui A, siis tingimata B ja seetõttu C, st et kõik kohalikud mustanahalised on pagulased - järelikult sotsiaalprobleem.  Järelikult A võrdub C-ga ja sama võrdus peab kehtima ka vastupidi. 
Halleluuja. 
Kristiina Ojuland teab sellele sotsiaalprobleemile kiiret lahendust - kõik tuleb kirja panna. Mida ta nende nimekirjadega pärast peale hakkab, jääb saladuseks. Minule meenuvad igatahes küüditamisnimekirjad, juudimärk natsisaksamaal ja muud toredad nimestikud Nliidu perioodist - ajast, kui elu oli palju lihtsam ja mõtlemist polnud ette nähtud. Ent kui NLiidul oli olemas suur tühi Siber, siis Ojuland saab oma  nimekirjast inimesi ainult Kuu peale saatma hakata, mitte mujale.
Või gaasikambrisse, kui sõbrad totalitaarrežiimimaalt veits gaasi annetavad. 

reede, juuli 31, 2015

Loen praegu

Jah, mul on Elisa raamatuäpp.
Haruki Murakami "Norra metsa" ja selle tõlge käib mulle närvidele. 
Sõnavaravaene, kohati kohmakas ja kohati üldse kohatu. Näiteks "Selle ühika ainuke probleem oli see, et ta oli sügavalt kahtlane." 
Mida fakki? Eesti keeles nii ei räägitakse, röösk ma ütlen! Saab küll öelda "kahtlane ühikas", aga seda juhul, kui  ühika kirjeldamisel pole esialgu veel rohkem täpsustusi lisatud. Antud juhul oleks pidanud tõlkima "Selle ühika ainuke probleem oli kahtlane taust", "-kahtlane majandamine", "-kahtlane misiganes" - aga mitte nii. 
Eh. /loeb edasi/
*************
 "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja" on igatahes parem lugemine, kuigi ilmselgelt kerge meelelahutus ja mõnevõrra Forrest Gumpi kloon. Ka Putukas võttis selle ette ning ei kurda (Elisa raamatu üks konto saab olla korraga kahes seadmes, meil Putuka tahvlis ja minu telefonis, mis sisuliselt tähendab, et maksan ühe eest aga loeme kahekesi). Ja nüüd ma avastasin, et sellest on filmgi tehtud. 

neljapäev, juuli 30, 2015

Juuli lõpp


Tööl tagasi. Putukas on Pivarootsis laagris, seekord on tal kaasas tahvel ja ta saadab mulle selliseid väljendusrikkaid Skype-i sõnumeid (vt pilt paremal)
Ja kaebab, et toakaaslased on NÕMEDAD. Ja siis jookseb rõõmsalt välja nendega mängima. 

Kasvataja saatis sellise julgustava kirja:



Kognitiivne dissonants on muidugi suur arengumotivaator.

Minu kass jäi esialgu maale, Viidiku juurde, aga et ma ei tunneks ennast liiga karvavabalt, tõi õde mulle hoida oma kassi (Miisu). Kuna ta ise läheb (ühte teise) laagrisse kasvatajaks. 
Tihe kassiringlus. Tuletame meelde, et Viidiku praegune kass (Triibu) on ka kunagi minu kass olnud, kes pidi elukohta vahetama, kui minu praegune kass (Blondie) ennast meile sisse näugus. 
No ei, teate.

reede, juuli 24, 2015

Talnas tagasi

Nii kui Viidiku juurest ära tulime, hakkas kurk kipitama, teise päeva õhtuks oli päris kibe olla. Ja und ei saanud. Ja kui lõpuks sain, nägin painajaid kõrbeplaneedist, lapsele kaela varisevatest liivakivitornidest, mehhaanilise lohe rünnakust ja Lokist, kes selle kaose kohal kasutuid kahetsussõnu kriiskas.
Ma talle kütan. 

Putukas oli ka täna kuidagi isutu ja kaebas kehva enesetunnet, jättes oma pitsaportsust (!) poole söömata ja keeldudes kaasa tegemast üritust "ronime Oleviste kiriku torni".  Muidugi, temal võib asi olla selles, et nüüd istub ta jälle päevad otsa xboxi taga, õue saabki ainult siis, kui ma mingi ettekäände leiutan (nt lähme pitsat sööma) ning ta endale töö juurde kutsun. 

Hüva, tulime ära koju tornis käimata (tõsi küll, vanalinna tagant ringiga ja mööda Falgi teed haagiga, et samme tehtud saaks) ja laps haaras jälle puldi. "Noh, naudi kogemust, zombi," mõnitas ta Minecrafti mängides. "Sulle meeldib kui ma sind tapan, jah?"

Tundsin ennast umbes nagu Nirti vanaema võib tunda. 

teisipäev, juuli 21, 2015

Naljakas

-Mis sa seal naerad? küsis üks laps 
-Ma loen ühte blogi*.
-Misasi on blogi?
Tegin näo, et mul on väga. väga. palju. tegemist. Viidik pidi selgitama - Sa tead, mis on päevik? Mitte õpilaspäevik vaid see, kuhu sa kirjutad, mis päeva jooksul juhtunud. Blogi on internetipäevik.  

Muidugi jah, vanasti kirjutati päevikuid salaja ja padja alla ja nüüd on nad netis kõigile näha, kes viitsib leida, aga kedagi ju tegelikult ei huvita, olgem ausad. Mõni üksik kõigest seitsmest miljardist - või siis, ütleme, mõni üksik miljonist inimesest, kes toda keelt üldse oskab. 

-Ahah. ütles laps intelligentselt ja libises sujuvalt muudele küsiteemadele. Mis indikeeris, et tal on vint üle ja uneaeg ammu käes. 23:44. Putukas oli ammu enne seda täiesti siiralt ära vajunud. Mis omakorda tähendab, et ta ärkab heal juhul 8:28.
Homme on viimane puhkusepäev ja minu sünnipäev, mil puhul me juba käisime Taevaskojas, Seto Tsäimajas, Talumuuseumis ja peaaegu lubasime lastel Piusa liivakarjääris rulluda. Otsides tegelikult üht kohta, kus ma kunagi käisin lapsena ja mis praeguseks, nagu ma tee peal kaarti uurides väsinult otsustasin, võib asuda juba mõnevõrra piiri taga. Läheme parem sinna, kus lastel ka lõbus on. Nagu ikka. 

-----------------------
*Seda blogi

esmaspäev, juuli 13, 2015

Trummipõrin

Putuka isalt laekus viimane elatisevõla osamakse; kuna ta on vahepeal ka jooksvat elatist ilusti maksnud, pole uut võlga juurde tulnud; tuletame meelde, et elatisevõla saaga, jant ja kurbmäng on kestnud AAAAAAAASTAID (väga aegajatiste pausidega). Nüüd on see läbi. Nüüd tahaks 1 naps. 

Ja loodetavasti ei kordu enam. /koputab vastu puu... pead/

laupäev, juuli 11, 2015

Veereb kakuke..

Tarvis-vaja Venemaale sõita. Muuseumiga. 
Eksponaate tooma või nii. 
Osutus, et vaja viisat. Oih, kõigepealt on vaja passi. Viimane lõppes 2013. 
Kaks nädalat ja pass tehtud, olemas. Edasi, Google otsing "Venemaa viisa Tartus". Esimene asjakohane* rida  juhatas sinna, ei tea kuhu, läksin eile hommikul kohale, öeldi, et küllakutset vaja, aga kui küllakutset pole, siis mingu ma reisibüroosse. Anti paberileht pika nimekirjaga lähikonna büroodest. Seadsin sammud lähimasse. Istun-ootan. Ühele kahest eespool olevale kliendile ütleb büroo (nais)juhataja, et palun vabandust, oodake, ma tean küll, et mehed ei talu ootamist, teen ruttu. Tegigi ruttu, võttis mehe ette, mulle ütles lihtsalt, et oodake, ma kohe tegelen teiega. 
Võta näpust. Kuna ma pole mees, polnud vaja minu pärast eelmise kliendiga kiirustada - pärast asjakohaste paberite ja nõuannete vahetamist hakkas kõrvaltoast kostma totaalset easytalki - ikka, et kes kus eelmisel või üleelmisel aastal käis ja kui lahe seal oli ja lastele** meeldis ja et oi te olete seal ka käinud ja...
Hakkasin ikka täitsa nihelema, assistent käis kaks korda teise ruumi ukse peal küsivat nägu tegemas, tuli tagasi ja ütles: kohe, paari minuti pärast... 
Olin seal nii 20 min ära istunud, enam ei suutnud, tulin tulema. Firma nime ma ei ütle - võibolla on see tõesti ainult minu isiklik probleem, et ma ei viitsi võõrast kergvestlust nii kaua pealt kuulata või šovinistlikku kliendikäsitlust alla neelata. 

Aga kui ma poleks järgmiseks sattunud Tartu Reisibüroosse, kus Venemaa viisa taotlus mulle kõige imelikuma kiirusega ära tehti, asjatundlikku nõu anti (võhikuna ei teadnud ma nt, et kindlustusmakse käib nädalakaupa ja seega pole neljapäevase reisi jaoks nädalast pikemat viisat mõtet võtta; uudiseks oli ka see, et ühe viisaga saab ainult üks kord riiki siseneda; no andke andeks, ma üldiselt ju ei reisi, eksole) ja organiseeriti mulle passi kättesaamine sobivaimas kohas, siis oleks mul tartlaste asjaamisstiilist küll väga kummaline mulje jäänud. 

*mitteasjakohaseid oli enne seda muidugi ka hulgim. Ma EI TAHA cargobussiga oma äsjapapitud passi ise Tallinna saata või ankeeti ise välja trükkida; kuna ma teen siukest asja esimest korda elus, tahan ikka inimesele otsa vaadata ja küsimustele vastuseid saada; mida see guugel õige mõtleb, et sel puhul Tallinna firmasid pakub?
**mul on ka lapsed, aga nendega reisile minnes peaksin ma vajalikuks ära mainida nende arvu ja vanuse, mitte basseinivarustusevärvieelistust, rsk. Ja kui juba reisil käidud, siis uue reisi seisukohast on see oluline kuidas?

Suvi pildis

Moraal: ära hoia oma riietevaru pappkastis.
Suvi oli. Pärnus.
Eelmisel nädalavahetusel oli korraks suvi.
Käisime siis Pärnus ära.
Triibu  põgeneb fotograafi eest
Originaalis oli üks roosa ja teine sinine,
aga mõte jääb ju samaks
Põhjalikult tillitatud
Ja Viljandist käisime ka läbi
Hiinast saab Google Cardboardi 
umbes 4 euro eest. Lõbu laialt.