laupäev, juuli 31, 2010

Karvavõlg?

Tra mul ei vea. Jälle istun rongis joodikute kõrval. Ei lohuta mind, et tegu eksklusiivjoodikutega, Rootsist koju puhkama tulnud oskustöölistega. Kui ma juhtisin nende tähelepanu Edelaraudtee As reisijateveo eeskirja punktile nr 42.8, vastati mulle ülbelt, et nemad ongi need naistele emapalga maksjad ja rahvuse päästjad, üks lisas veel et tahaks kohe rootsi tagasi minna.
Tra pekki raisk. Ootan vagunisaatjat. Mina, Bich. Ja kui need lamisevad ülbikud peaks rikkuma ka punkti nr 42.6, siis mina ei vastuta enam millegi eest.
//silme eest must

Öösiti itte

Öös tallan radu. Kahkjalt hahetab taevas.
Süda on ärev ja õnnelik, mõnevõrra ka vaevas.
Pea pulki täis, need pole just õilsast puust.
Leige tuuleke sasib unedehigist juust.
Maa kuumeneb üle, hukka läheb see ilm.
Elame veel? Elan üle? Apokalüpsisefilm.

reede, juuli 30, 2010

...

Majaperenaine pakkus soodsalt Otisuurust ratast müügiks. Nüüd on küsimus - kas mul õnnestub ratas Tallinna jätta, kui me jälle Tartusse lähme?

teisipäev, juuli 27, 2010

Bling&aroonia

Mille peale siis minusugune rõve bich kulutab oma ränksuuri elatisrahasid (mida ta pole veel kätte saanud)? Eks ikka 1. käekottide (24 kr, kaltsukas - daamil pole käekotte kunagi liiga palju), 2. küünelaki (19. kr) ja totaka kartulirohimiskübara (56.-)peale. Laps ise, nagu näha, on näljas ja poolpaljas. Lidos, kus me täna õega sünnipäeva tagantjärgi tähistamas käisime, keeldus ta kõigist hõrgutistest ja nõudis vaid mahla ning küüslauguleiba, isegi poolvägisi ostetud koogi pealt sõi vaid šokolaadiglasuuri ära. Muidu lihtsalt kappas ringi ja nautis kohviku sisekujundust. "Ma tahan katuse alla minna!" .
Lido on üks äraütlemata nunnu ja suure valikuga koht, selle ainuke miinus on võikalt vali helitaust, eriti kui Solarises mõni üritus toimub.
Aga paganas jah. Putuk kaalub 20 kg, mida pole 5aastase kohta just palju ja sellestki suurem osa näib tulevat pea arvelt. Ma kardan selle opi pärast. Kas nad saavad ta veenid ikka kätte. Mis siis saama hakkab, kui ei saa? Verevõtjad eile olid sellega püsti hädas, surkisid nõelaga ühes väikeses käsivarres, kuni seni vapralt kannatanud laps nutuselt palus: jätke järele, võtke ära, mul on vaaluus! Ja siis surkisid teises käsivarres, pagan võtaks, sama edukalt. Lõpuks võeti veri näpuotsast, koju läksime uhkelt kolme plaastriga; aga opi ajal tuleb ju ravimeid veeni kaudu sisestada, kas pole nii? Üldnarkoos ja muu jama.

esmaspäev, juuli 26, 2010

Tehtud

Elatisenõue Taneli vastu on kohtutäituri kätte viidud, Tanelit on sellest teavitatud. Nüüd tuleb siis oodata. Asi võib venida (kui Tanel teeb näo, et pole täituri kirju kätte saanud) kuni 20 päeva. Ja alles pärast seda, kui on korduvalt talle teadet toimetatud ja siis veel avalikes teadetes kuulutatud, tohib täitur Taneli konto kallale minna, seega pessimistlikuma prognoosi kohaselt võin ma augustikuus ka elatisest ilma jääda. Aga mitte lõplikult.

Otiga on vereproovi andmas käidud, loen infolehti ja hoian seda tehes minestust tagasi. Reedel on op. Vereproovi oli väga raske kätte saada, Oti veenid on pisikesed ja tabamatud, lõpuks võetigi näpuotsast. Mure kohe.

Ütlesin trammi peale minnes ära kerjavale narkomaanile ja lasin trammi pealt tulles kena naeratusega ajalehetüdrukul ennast veenda õhtulehte ostma. Kivikalk ja sentimentaalne.

Saatsin haiget selga kaebava teismelise massööri juurde ja kamandasin ta perearsti aega kinni panema.
Palaf on.

Homseks endale psühholoogi aeg kinni pandud, õde Otti hoidma palutud, pesu pööningule viidud, puhas pesu kokku lapatud, ära pandud (või teismelise oma lihtsalt tema tuppa voodile visatud, unustage ära et ma ta sokke veel viikima peaksin)...
ja Ott käsib mul endale nüüd juustuleiba teha. Tuleb sõna kuulata. Ja Fox crime on ka puha vaatamata.

pühapäev, juuli 25, 2010

Ei talu

valetamist, ma lihtsalt ei talu valetamist. Öelge, miks ma peaksin, ah?

laupäev, juuli 24, 2010

Panime

puukujud püsti. Linnuga tootem ja tissidega uss on minu tööd, nägude post allpool paremal nn ühistöö (sorry, Kaaren, ma modifitseerisin pisut su kuju). Augud kujude jaoks (keskmiselt poole meetri sügavused) kaevasin valdavalt ise, mis siin kivideta maal on lihtne; raskemates kohtades loomulikult sekkus Aivar, kes ka rasked kujud aukudesse veeretas. Oma hirmuäratavast kõhnusest hoolimata on ta tugev mees. Nii linnutootem kui tissidega uss ulatuvad maapinnast rohkem kui 2,5m kõrgusele.

Öösel sadas kõvasti vihma; kui kujud ära kuivavad, pintseldan nad pinoteksiga eriväriliseks.

Aegamööda asjad käivad ja kaua tehtud, kaunikene.




Närune lugu.

Kas ma juba mainisin, et kui Ott on suvel 2nädalat jutti isa juures, maksab Tanel mulle sel kuul ainult pool elatist*? Ja et viimase kokkuleppe kohaselt peab ta elatise ära maksma iga kuu15ndaks? Noh, kuna selle kuu 15ndal oligi Ott Taneli juures, siis ma tähtaja kättejõudmisel teda veel kohe trünnima ei hakanud. Ent nüüd on Ott juba nädalakese jälle minuga ja Tanel pole seda haledat poolt elatist ka ära maksnud. Lubanud on küll suure suuga, nüüd aga ei võta enam telefonitorugi. Mugav ju. Egas siis lubadusi ei pea täitma; ammugi ei pea nende täitmata jätmist kuidagi selgitama või põhjendama. Aga pühapäeval pean ma ju Tallinna sõitma. Tallinnas on kohtutäiturite bürood...

Taneli selline käitumine äratab minus loomulikult, nagu ikka, verejanulise gürsa.

------

*shpekki küll, ma olen enda teada ainuke jobu, kes nii talitab.

neljapäev, juuli 15, 2010

jah leidub

lohutust. Viidik arvas olevat sobiliku mu apokalüptilisi masendusi leevendada filmi vaatamisega, mille nimi on Eli raamat. Jaha. Väga, ee... lohutav film. :) Vaadake, kui julgete.

SGU (Viidiku poolt kenasti subtiitritega varustatud) vaatasime ka ära ja ma jagan Nirti kurbust selle seriaali suvepuhkuse pärast.


Kuniks kuumalaine kestis, sain ennast jahutada Tartu ja lähikonna erinevates SUPPluskohtades, kui need aga liiga palavaks muutusid, ei jäänud mul muud üle, kui ronida Viidiku vanemate krunti läbivasse kitsukesse, allikaid sisalavasse ja kaanidest (!) kubisevasse romantilisse tiigikesse. Viimane vihm peksis selle nii sogaseks, et enam ei julge ka jälle - ma eelistan NÄHA neid elukaid, kel olla halb harjumus end inimese külge imeda.

Kui tuleb uus kuumalaine, saate hingekosutuseks erinevaid vesipilte vaadata siit.



Võsukese kass on minuga maal kaasas. Tunneb ennast hästi, ronib juba katuseid mööda - kuidas ma ta hiljem linna tagasi peaksin saama? Ma kardan, et ta ütleb mulle siis igasugused diplomaatilised suhted üles. Linnupoegi keeldub söömast, hiirepüüdmist pole veel täheldanud. Oleme vist looma ära rikkunud, teda rotiga koos pidades.

Jaa täna ja homme on hansapäevadel esinemised. Jaa minul on illge kõhulahtisus just nüüd, hurraa.

esmaspäev, juuli 12, 2010

Süda valutab

globaalse soojenemise ja muu jama pärast. Saksamaal tulla 40 kraadi sooja, ikka Celsiuse järgi. Mis meist, Maa inimestest niimoodi saab? Meil on ainult see üks planeet ja ei mingeid Täheväravaid.

pühapäev, juuli 11, 2010

pühabane omik

Algas laste isetegvusliku pillimänguga, mispeale meie koorijuht ja nende pilliõpetaja Heli ka ärkas. Lõppes laulmise ja mere poole kiikamisega. Põrgulikus palavuses on üsna raske järjest mitu tundi musitseerida.

Enne Virvelt ärasõitu pidasime kiirkorras maha MTÜ Kellerkoor koosoleku, valisime ühe uue juhatuseliikme ja otsustasime, et ikka jätkame MTÜna... vist. Virvelt Tallinna sõitu vürtsitasid teeremondid ja järgnevaks töönädalaks linna kiirustavad autojuhid, Tallinnas jäi mul napilt aega koju joosta, dushi alt läbi hüpata, pleed ja noodid (!) kaasa pakkida ja aidaa - Tartu poole teele. Nojah, seni kuni muid vajalikke asju tegin, võis Nutifon koduse vifi kaudu selle video üles laadida.

Koorilaager

Esineme Tartu Hansapäevadel koos Heli pillilastega. Järelikult tuleb koos proove teha. Heli suvilas, Virvel. Seal on meri, muide. Ma ei oska ujuda, aga summimas käisin ikka nii 2 korda päevas.

pühapäev, juuli 04, 2010

Mida sa tegid

sel aastal esmakordselt elus? Nii küsime me sõprade keskis aastavahetusel. Mina võin nüüd öelda, et sõudsin esimest korda (Porijõel) kummipaati. Tõestuseks pildid, mis tehtud minu nokiaga mille ma sündsalt kondoomi sisse topisin, nagu vanadel jõehuntidel kombeks. Retke alguses sõudis muidugi Sol, aga kuna temaga kaasas olev imik nõudis süüa, sain ka mina aerudele käpa külge.

Igas

paradiisis on oma madu. Mul õnnestus tülli minna Aivari isaga, kelle vaated elule, tööle ja isikuvabadustele erinevad märgatavalt minu omadest. Vanemale põlvkonnale omaselt kaldub ta minust kõvasti rohkem sinna kalvinistliku moraali poole.
Irooniline, kas pole? Tanel, kui sa seda loed, siis tea, et sinu eest on nüüd põhjalikult kätte makstud ühe sulle täiesti tundmatu vana mehe poolt, kes tegi mulle täpselt samu etteheiteid, mis mina omal ajal sinule...

Igatahes sain ma sellest tülist sünge depreka ja soovi joosta väga kiiresti ükskõik mis suunas. Aeg peab siiski andma arutust.

Karvavõlad, ehh.

laupäev, juuli 03, 2010

Juhtub

Tanel jõudis eile ilusti lapse järele, kes jääb nüüd 2 nädalaks isa juurde. Mina pühkisin Tartu rongi peale. Võtsin kassi Aivari juurde kaasa, kuna pubekas plaanib ka kaheks nädalaks kolama minna. Rongis käitus loom ilusti, oli vait ja puuris paigal, maal aga tegi öösel shõud ja krabistas. Kass on nüüd õues ja ei näita ennast.

Rott suri ära. Aap mattis ta eile õhtul meie üürikodu aeda. Rahu tema põrmule.

----------------------

Vähemalt tuli kass nüüd metsast tagasi, olnud seal üle 7 tunni. Jooksis tuppa, puges diivani alla ja keeldus suhtlemast.

neljapäev, juuli 01, 2010

Hilpe


Marialiisa kinkis mulle Picasso maali reproga rätiku. Kaela sidudes läheks räti ilum kaduma, niisiis ostsin ma kaltsukast teise sama suure, tagasihoidlikuma kirjaga ja värvidelt sobiva, traageldasin picassoga kokku ja nüüd kannan ma seda pluusina. Ott pildistas. Telefoniga muidugi. Pildil klõpsates näete picassot suuremalt.

Sääskedest puretud sääred on hooaja suurmood, nagu ka erin sääsetõrjevahendid on hooajal trendikas lõhn.
Tallinn on palav, tüütu ja isegi suvel üleasustatud. Üleasustus kujutab endast suuri gruppe uimaseid kuid heatahtlikke turiste, kelle hordid muudavad vanalinnas kiiresti ja/või väikelapsega kõndimise parajaks katsumuseks.
Aga see-eest sain Tallinna Humanast, kuhu ma jumala möödaminnes sisse astusin, 40 krooniga kollase seemisnahast tagi 40 krooniga. Täiesti paras mulle, isegi pisuke kampsun mahub soovi korral alla. Tagisid mul küll on - aga kõik need on annetatud, tumehallid ja süngelt soliidsed. Väike värvimuutus sügiseks kulub ära.


Täna oli muuseumis viimane koosolek uue ekspositsiooni asjus, pakuti veini ja ma jäin kahest klaasist jumala täis. Olen kanapea.

Veidi toibunud

puupäevakese pildid asuvad siin:

http://nagi.ee/photos/Morgana/sets/272979/260745/

ja ülejärgmisel päeval Kudzu juures tehtu asub siin:
http://nagi.ee/photos/Morgana/sets/234919/200629/