laupäev, august 23, 2014

Farmi. Andke mulle farmi.

Väike paus termose ja kukliga.
Kitsed lükkasid Putuka loomaaias porri pikali. Laste Zoo kitsekesed. 
Jäime loomaaias käies saju kätte, istusime ja kuivasime Läänevärava majas, kus on koridorisopis kenake puhkeruum, toolide, lauakese ja pistikutega (et telefoni laadida)(ja süüa-juua). Kui vihm lakkas, läksime muidugi Laste Zood vaatama. 

Kogu kitsekari oli seal rahutu, näljane ja kitsedel on söödaautomaatidega oma suhe. Mõni neist armastab ilast keelt otse automaati toppida, kui näeb, et inimene on sinna just 10sendise pannud - iseteenindus. Seal on üks jõhkardist valge emane, kes laseb küll targu söödagraanulid masinast välja võtta, aga siis tuleb trügima ja tallama, lükkab väiksemad kitsed eemale ja ronib söötjale otsa. Argumendiks sinu küünarvarrest pikemad sarved, mis on kõvad nagu... sarved.

Söödaautomaadi juurde oli paras loik tekkinud, nii et ma läksin lapse asemel sinna ise neid graanuleid õngitsema*, sain peotäie kätte, kitsed kukkusid ümber rüsima, tuli Vana Valge ja toetas oma porised sõrad vastu mu uut pluusi, tema järel kohe teised ka. 
Ma olin kitsesõrgadega märgistatud. 
Viskasin neile graanulid näkku ja põgenesin kabuhirmus kaks sammu kaugemale. 

Putukas karjus: MULLE KA! MULLE KA! 
Kes on Alfa? Ah? Kes?
Mina: Ei, sa ju nägid, mis nad minuga tegid! 
Putukas: Ikkagi! Tahan ka! 
Lõpuks andsin alla ja ohverdasin veel ühe kümnesendise, koukisin graanulid välja ning laveerisin ründavate mokkade ja sarvede vahelt Putukani, ise kitsede peale karjudes: "Kao minema! Käi eemale!", kätt kõrgel üleval hoides. Porised sõrad sõtkusid mind, noh vahet enam ei olnud. Putukas haaras mu käest söödapeotäie, nagu palli ameerika jalgpallis ja.... lükati Vana Valge ja tema konkurentide poolt pikali porri. 
See oli eepiline.  
Putukas ise muide naeris. Kui ma ta kitsekuhja alt püsti tõstsin, siis mõtlesin, et me vist peame jala koju minema, ta oli NII mudane. Ükski normaalne trollijuht ei lase niisugust oma sõidukisse. Kuigi ta nühkis oma mudaseid käsi ja pükse Vana Valge priske külje vastu puhtamaks, kes lasi sel stoilise rahuga ka sündida - kõik, mis ei puudutanud toidupoolist, jättis ta lihtsalt külmaks.

Tallekesed.
Aga laps ei olnud veel nõus lahkuma. Kihutas üle lompide aediku tagumisse otsa ja hakkas kitsetallesid tõstma. Need muidugi kalpsasid Putuka haardest minema, sujuvalt nagu elavhõbe põrandaprakku.

Vanal Valgel oli üks Must konkurent tekkinud, mõlemal neil olid muide udarad piimast pungil, miks need lipakad ei läinud oma poegi söötma, ma ei tea, aga nad panid korduvalt sarvi kokku. Putukas üritas neid lahutada. On oinas.  
Temale on tõesti oma farmi vaja kitsede, kaisukanade, hamstrite ja paabulindudega.
--------------
Kas mu laps saab üldse KUNAGI aru, kui ennastohverdav tegu on toppida oma kätt kitseilaga märjatud plekk-karpi, korduvalt?

neljapäev, august 21, 2014

Raha

Avastasin just praegu, et Tanelil on elatis maksmata nii juuli kui augusti eest. Ka maikuu eest. Märtsi eest maksis ta sulas, seetõttu ei näita seda ka konto väljavõttel. 
Helistasin talle, siis pistis ta jaurama midagi kunagise ülekohtu teemadel. Kas see õigustab lapsele elatise mittemaksmist? 

Teoreetiliselt peaks ta Putuka hoida võtma tuleval esmaspäeval ja hoidma kolm päeva, kuni mina olen muuseumipedagoogide suvekoolis. Putukas oli isaga ka eelmise nädala alguses aga ei ole temaga kohtunud terve juuli ega vist ka juuni vältel. Huvitav, kas see nii käibki - et last võetakse paariks päevaks paar korda kuus enda juurde ainult siis, kui on juba tekkinud pikaajaline elatisevõlg?

teisipäev, august 19, 2014

Ei, teate

Täitsa normull pilte teeb see Xperia ZL. Tuleb natuke setinguid näppida ja täitsa kärab. (Kui vajutad pildile, näed suuremalt).

Mul on kohutavad kõrvetised juba mitmeid päevi. Lohutab see, et gastroenteroloogile on mul aeg kinni pandud oktoobriks.
Kui ma nii kaua elan. Kui ülevalt neiuke midagi drastilist ette ei võta. (sülitab kolm korda üle vasema õla; koputab kolm korda puud).

Putukas jäi haigeks, ma pakun et stressist. Lihtsalt vajus kokku, mingeid erilisi sümptomeid ei olnud peale väga halva enesetunde. Kiirabi tuli ja istus voodi serva peal nii 20 min, siis otsustas, et haiglasse minna ilmselt ei maksa. Oletan, et vastav otsus oleks tulnud kiiremini ja kergemini, kui Putukas poleks neil eriskummaliste juttudega päid segi ajanud.
Putukas on ekstsentriline isegi haigena. Kõigepealt nägi ta ilma igasuguse palavikuta haigusviirastusi lego online mängude teemal. "Käi minema!" halises ta mulle nähtamatute legomonstrumite poole. Siis kaebas: "Ja nüüd tuleb Lego Smaug! Ma ei kannata seda enam välja!". Andsin talle peavalurohtu, aga söök ei läinud alla. Kiirabi tuleku ajaks olid viirastused taandunud ent kui kaunis blond kiirabiarst lapse käest küsis, kuidas ta ennast NÜÜD tunneb, kas juba paremini, teatas Putukas nõrgal häälel: "Ainult üks protsent paremini".
Mind küsitleti puukide kohta: "Kas vaktsiin on lapsele tehtud?" Pidin eitavalt vastama, mispeale jõuetult minu süles lebava lapse suust kostis täiesti ahastav: "EMA!". Igaühe süda oleks murdunud seda kuuldes.
Lõpuks järeldasid arstid siiski, et Putukas pigem tembutab.
Temp on tal veres. Täna, st teisipäeval on tal juba parem. Veider viirus.

laupäev, august 16, 2014

Hull

Minu kohal teisel korrusel elavad kaks kaunist noort neidu.
Inimene minu pea kohal ongi päriselt ka hull. Seda kinnitas mulle hiljuti ka majaperenaine.
Lisaks sellele, et ta öösiti korteris ringi kappab (ma ikkagi kahtlustan, et kui see-kes-siin-enne-elas ei oleks algset vaheseina kahe toa vahel maha võtnud ja kipsplaatidega asendanud, siis mu lagi nii kõlavalt vastu ei põraks, aga see toimus üle kümne aasta tagasi, nii et mis sest enam) - ta laseb sinna vahele kuuldavale ka kiledahäälse nõianaeru puhanguid, mis avatud aknast välja kostavad. 

Veedan oma öid painavate helide hirmus

Ei, ma ei aja kappamist ja seksipõntsutusi omavahel segamini. Ma nii seniilne veel ei ole. Eks ole isegi selle va seksivärgiga tegeletud ja selle hääle ma tunneksin ära. Ausalt ka. Pealegi pole ükski inimene tal ainsatki meespartnerit näinud olevat. Meesoost partner on küll sellel tütarlapsel, kellega ta korterit jagab, aga nemad suudavad, kui nad üldse kodus ongi, oma asja nii ajada, et ma ei kuule kõssugi. Isegi mitte vetsu minevaid samme. 

Tõsi küll, viimasel või eelviimasel korral kui ma ülevaltneiukesega pragamas käisin, selgus, et ta hoopis tantsib, mitte ei tee aeroobikat. Tantsimine on hoopis teine asi, muidugi. Ma peaksin ju ometi mõistma.

Lisaks, teadis rääkida majaperenaine, oli neiukese korterinaaber kurtnud, et hullul tantsitaril on kombeks küünlaid põletada ja nii potentsiaalselt tuleohtlikke olukordi tekitada; ka olla tal kombeks pitspesu väel uksele tulla ja meestega erinevatel teemadel keskustelusid arendada, sh oma korterinaabri peikaga ja majaperenaise ujeda ITnohikust abikaasaga. Teemadel: "ma ei saa seda kruvi sisse...". (minuga rääkides kannab ta alati paksu froteest hommikumantlit)

Hullus võtab maad.
Logisevad kruvid vabandavad nii mõndagi - kui mitte õelus vaid haigus sunnib ebaadekvaatselt käituma (pidev öine tantsimine on ilmselgelt sundtegevus) siis äratab see pigem kaastunnet. Paraku ka hirmu. Pahatahtliku ekstsentrikuga saaks veel läbi rääkida, politseiga ähvardada, vms. Hullu ei ohja millegagi. Ja ma elan PUUMAJAS. 
Magamata öö pidi peapõrutusega võrduma. Ma elan viimasel ajal üsna pideva peapõrutuse seisundis. Varsti olen samasugune hull valmis. Nirti, mäletad, sa lubasid mu lapse üles kasvatada, kui minuga midagi koledat peaks juhtuma?
-------------------
Dell jooksis kolmandat või neljandat (järg läheb käest) korda kokku, aga kuna mul oli recovery disk tehtud, sain ta (loodetavasti) ise korda. Jälle algab seadistamine ja installimine ja... Oh seda õnne. 
-------------------
"Ülearust raha" mul enam ei ole, ostsin ennakult selle eest endale uue telefoni, mis peaks ka nüüdseks lõplikult sõgestunud ja vigastunud tahvli asemel funkama.
Jah, läksin Androidile üle. Sama hinnaga Nokia oli palju kehvemate näitajatega nii protsessori, vahemälu, kui kõigi muude omaduste poolest. Kaamera pole küll nii hea, kui Klicki müüjapoiss lubas (tühja neist 13 megapikslist, kui kaamera muud osad järele ei tule, Viidiku Nexus5 oma 8 megaga teeb oluliselt paremaid pilte ) aga käib küll. Veits parem ikka, kui eelmise telefoni oma. 
Veits.

-------------------------------
Xperia ZL tehtud pilt
Niipalju kuri ja õel inimene olen ma küll, et läksin nüüd kell 8 hommikul neiukesele ukse taha, paber psühhiaatriakliiniku registratuuri telefoninumbriga näpus. Ajasin ta visa uksele kloppimisega üles, absoluutselt hoolimata sellest, et tal oli selja taga väsitav öö, torkasin numbri näppu ja käskisin helistada. Vastu ta igatahes ei vaielnud.
Pärast viisin pesu pööningule kuivama ja, andku Nuggan mulle andeks, ma ei suutnud vastu panna - trampisin natuke selle koha peal, kus arvasin neiukese toa paiknevat. Et maitsku ise ka oma retsepti järgi keedetud suppi. 
Loomulikult ärkas selle peale hoopis minu eakaaslasest majaperenaine, kelle korter on ometi oluliselt kaugemal ja tuli üles vaatama, kas pööningul minuga on kõik korras. 

neljapäev, august 14, 2014

Ma ei saa kunagi rikkaks

Vat ma mainisin siin, et tegin muuseumis haiguslehel koristajale asendust ja sain selle eest ka raha. Kui jaanipäeva paiku puhkusele läksin, ei olnud koristaja veel tagasi ja üks kolleeg võttis minult otsa üle. Umbes kolmeks nädalaks. 
Kui ma kuuajaliselt puhkuselt tagasi jõudsin, ütles see kolleeg, et talle oli öeldud, et koristaja asendamise raha maksti lõpuni (st päris koristaja tagasitulekuni) minu kontole edasi ja boss oli öelnud, et: "arveldage omavahel". Kiikasin oma kontole, ja tõsi ta oli, seal oligi juulikuu eest suurem summa kui mu tavaline palk (meil makstakse puhkuse ajal lihtsalt palka edasi, minu teada peakski ka puhkuseks laekuma tavalisel palgapäeval tavaline summa). Kandsin tavalise palga ja summa vahe kolleegile üle, juunikuu viimased päevad jäid veel lahtiseks (räägi H-ga, palus kolleeg ja pühkis omakorda puhkusele). Igatahes jäime mõlemad rahule.
Ja kui H järgmisel päeval puhkuselt tagasi tuli, selgus, et raamatupidaja oli asendamistasu minule maksmise lõpetanud siis, kui minu puhkus algas, see summa, mida "ülearuseks" pidasin, oli lihtsalt puhkusetasu osa, kuivõrd (ja siinkohal jookseb minu juhe kokku, kes on raamatupidaja, saab sellest mütsikast ilmselt paremini aru) Igatahes oli seegi minu raha ja kolleegile oleks pidanud TEMA lisatasu vormistama eraldi käskkirjaga. Mida ei olnud VEEL tehtud aga kohe tehakse. 
Boss puhkes seda kuuldes homeeriliselt naerma ja palus kontrollida, kas mul on veel ülearust raha arvel, et tal oleks ka vaja või nii. 

Hea uudis on muidugi see, et ükskord saan ma selle "ülearuse" raha ka tagasi - kui kolleeg oma puhkuselt kusagilt Päralast naaseb. 
-----------------
Laenasin mõnda aega tagasi ühele sõbrale natuke raha. Nüüd palus ta mul tagasimaksetähtaega pikendada. Nõustusin ja kutsusin ta ühtlasi kohvikusse. Oli väga lõbus, ma ei teagi, kas see illustreerib nüüd vanasõna "Õndsam on anda kui võtta" või "Kes maksab, tellib muusika". Aga need pildid, mida ta minust tegi... 
-----------------
Mingil mõistetamatul kombel on mu odavakese tahvli serva väike pragu tekkinud. Just äsja. Eile veel ei olnud, ma võiks vanduda. Pole ma talle otsa istunud ega loopinud. Kuumuspinged? Päkapikud? Stress?
Hea ettekääne põhjus uut telefoni osta, igatahes. 

pühapäev, august 10, 2014

Carpe diem

Ostsin Putukale sekkarist uue voodi, valge. Mõnusa vanamoodsa vineerpõhjaga. Meile mõlemale meeldib kõvem voodi.

Tallinnas praegu trammid ei sõida, käisime mööda rööpaid kõndimas - seda lõbu iga päev endale lubada ei saa. Kalarand on üsna nummi koht, kuigi ujumiseks oli vesi seal liiga külm.

Saatsin lapse kokkuhoiu mõttes üksi kinno, ise käisin samal ajal Apollos aega parajaks tegemas. Väga... tulemusrikkalt. Niipaljuke kokkuhoiust.

Käisime Kloogal mere ääres. Pärast päikeseloojangut ja kuupaistel. Sellest mul pilti ei ole, liiga ilus oli. 

Superkuu. Putukas vaatas kuud ja teatas, et kuu peal on tigu. Üks tüdrukutest vaatas  ja ütles, et on jah, tagurpidi nimelt. Oligi. Vaadake ise: 

Kui täna Kloogalt koju jõudsime, oli T juba ukse taga, toppisin lapsele kiiresti toidu sisse ja puhtad riided kotti ja Putukas läks järgmisele reisile, seekord isaga. Suvi on. Peabki ringi rändama.

kolmapäev, august 06, 2014

Kokkuvõte

Laps tuli laagrist sellise komplimentaariumiga:

reede, august 01, 2014

ei mingit sukakudumist

Pidin eile oma vanale nahkrihmale uut pannalt paigaldades äärepealt küüne murdma. Tuntavad lakikahjustused. Rihma ostsin üle kümne aasta tagasi ühest Tartu kaltsukast ja see on tal juba kolmas pannal. 

Süda valutab kõigi asjade pärast.


Putukas helistab nüüd laagrist regulaarselt vaikse tunni ajal ja enne uinumisaega ja kurdab kaaslaste tekitatud lärmi üle. Oleksin pidanud talle kõrvaklapid kaasa panema. Vms. Muid muresid ei paista tal olevat. 
Täna tuli ta lärmi tõttu majast välja, mida nad vist vaikse tunni ajal teha tegelikult ei tohi ega lasknud kogu veerandtunnise kõne jooksul ennast veenda tagasi minema. Üksik laps, mis teha. Helistasin lõpuks kasvatajale.
----------- 
Võsuke ostis endale uue ja uhke telefoni ja teeb pilte.