laupäev, juuni 26, 2010

Puupäevake

Et lapsed paksu pahandust ei teeks, rivistasime nad saagimise ajaks tuppa teleri ette. Ott nõudis mu telefoni, pildistas teisi lapsi ja pahandas: eii! Miks te liigutate? Udune jääb! Õpetasin, et toetagu küünarnukk toolile, siis käsi ei värise.

-----
Kui ma linna naasmisest tingitud kohanemissündroomist pisut toibun, panen rohkem pilte üles.
/oimetu

kolmapäev, juuni 23, 2010

Läbi aasta

Teade

Selsinasel reedel, 25ndamal, kella 12st, toimub palkide mustrisse saagimise üritus nr1, Viidiku juures, Langel, Lennundusmuuseumi lähedal Veskiorus.
Tulijatel palutakse lahkesti kohale tulla. Kellel on, võtku kaasa mootorsaag ja/või fotoaparaat. Sääsed, palgid, elekter, vesi ja vets on korraldajate poolt, natuke näksimist ka.
Maanteelt metsa v küla vahele tuleb keerata kohe pärast lennundusmuuseumi väravat, kui sealt enam edasi minna ei oska, helistage mulle. 

teisipäev, juuni 22, 2010

Sotsiaalsed normid

mitte just seadused, aga hetkel üsna mõistlikena tunduvad normid ütlevad, et ligimese teovõimetuid, alaealisi vms hoolealuseid ilma ligimese loa ja juhisteta näppida ei tohi. Ei ligimese koera, kassi, tuhkrut, rotti, beebit, väikelast ega ka dementset vanainimest. Veel enam, kui ligimene selleks üheselt nõusolekut ei anna, ei tohi näppida ka ligimese ühtki kehaosa, tööriista, sõiduvahendit ega muud olulist. Kui just pole elu ja surma või invaliidistumise küsimusega tegemist.

ja deviantsus

"Keegi peab ju ükskord esimene olema, kes reegleid rikub," ütles mulle joodik, keda ma rongis korrale kutsusin. Korrale kutsusin ma teda aga sellep, et ta näppis vastasistuva daami valget sülekoerakest, järelejätmatult ja daami keelamist kuulamata. Üldise ja jätkuva mölisemise eest sai ta hurjutada jalgrattaga noormehelt ning koeraga daami sugulastelt. Rongis õllejoomise eest sai ta tõrelda vagunisaatjalt ehk võimuesindajalt, kes lõpuks pudeli joodiku käest ära korjas ja prügikasti viskas. "Seadused on inimeste jaoks," arvas joodik seepeale. "Aga mitte väga inimeste jaoks". Kui võimuesindaja vagunist väljus, haaras joodik prügikastist pudeli tagasi. Vagunisaatja naasis ja viskas pudeli uuesti prügikasti. Mispeale joodik väljendas arvamist, et ühe ilusa, seksika meesterahva vastu ei tohiks naisterahvas nii kuri olla. Tema on EPAs õpinud 9aastat ja üldse. Tema ja võimuesindaja vaheline sõbralik kemplemine v vestlus jätkus Tapani, kus kõrgesti haritud parm väljus.

pühapäev, juuni 20, 2010

Déjà vu-d


Olde Hansa ees lillekastides kasvab suur mungalill ehk kress. Hiljuti läksin sealt telefoniga rääkides mööda ja suu hakkas vett jooksma. Kress on meeletult maitsev, midagi sinepi, rõika ja redise vahepealset. Ja enne kui ma asjast arugi sain, olin lillekastist ühe lehe võtnud ning närisin seda edasi kõndides. Id sai jagu nii Egost kui Superegost. Tühja sest linnasaastast.
Kahju, et ma ei taibanud sel aastal ise kuskile mungalille külvata.
-----
Aap rääkis mulle ühe loo, mis ajas mind lausa nutma. Te ju teate sellist olukorda, kus lähed üksinda peole ja seal on sinu kallim v püsisuhe, kes tõrjub sinu lembuseavaldused tagasi ja vestleb/flirdib/sõbrustab aktiivselt teistega? Kusjuures tema käest küsimine, et mis toimub, ei anna mingeid arusaadavaid vastuseid. Pagan... minu elus on seda juhtunud rohkem kui ma tahaksin meenutada, ja kuigi räägitud lugu polnud minuga vähimalgi määral seotud, tõi déjà vu mulle pisarad silma ja pani ropendama.
Miks inimesed nii teevad, ah? Kui ei taheta enam suhtes olla, võiks seda ju konkreetselt öelda. Kui aga on konkreetne suhe, siis milleks on vaja enda partnerit avalikult tõrjuda ja teistega samal ajal mesimagus olla? Mida see annab?
-----
keniaalne teema perekoolis. Mul endalgi praegu rämedalt elatisrahade eest ostetud kosmeetikat laua peal - 2 alega saadud 20kroonist küünelakki ja 1 6kümbine lõhnavesi... Emad peaksid muidugi ainult kartulikotte seljas kandma ja paljajalu käima. Tegelikult olen ma igal suvel, mil Ott pikemalt isa juures, selle perioodi eest elatisest ka loobunud. Esimesel suvel oli see 1 kuu, teisel suvel 2 nädalat. Samal ajal makstes ntks Oti lasteaia kohamaksu. Mida tuleb maksta ka suvel, et lasteaiakoht säiliks. Ei mäletagi, mis see ainult kohamaksu summa oli - vist mingi 360 vms. Koos söögi- ja muude rahadega on lasteaiamaks keskmiselt 800-900 kuus.
-----
Minu vana telekaront (nokia telku, kujutate ette?) hakkab otsi andma. Lüilitab ennast iseenesest välja ja jälle sisse, aegajalt on üle ekraani punane triip. Võimatu vaadata. Selle müraka parandusse viimiseks oleks rattaid alla vaja, aga mida pole, seda pole.

reede, juuni 18, 2010

Möire/begoonia


Miiks mul on kõik arvutit nii kuradima fakng aeglased viimasel ajal??????? Tööarvuti, läppar...
Võsuke kurdab ka, et tema vana ront hakkab ära kustuma, aga - miks kõik korraga???
----
Taipasin nii umbes paar tundi tagasi, et mul on pedagoogilise praktika õpimapp koostamata ja ära saatmata, pealekauba on mul ka praktikatunde puudu. Püha pask... panin kähku õpimapi kokku ja saatsin ära. Aga on olemas võimalus, et ka selles aines tekib mulle "mittearvestatud". Omq.
----
Täielik begoonia. Ma pole kunagi varem niimoodi tundnud - et ootan puhkust. Ma pole oma mäletamist mööda* kunagi varem ka enne eksameid harrastanud traditsioonilist Pai Tudengi mana: mateanetmaeisaahakkamajakõiklähebhalvasti (pole sellel mõtet näinud. Kui läheb, siis läheb, siis tuleb sellega tegeledagi, kui ei lähe, pole mõtet endal tuju rikkuda). Seekord tegelesin mõlemaga. Tolle traditsioonilise manamise point jääb mulle siiski pisut hämaraks - kas on tegu ennetava tõrjemaagiaga või tehakse seda selleks, et hiljem oleks midagigi positiivset - kas täitunud ennustus või üllatuslik hea hinne.
Ja ma pole ka kunagi varem armastades nii õnnelik olnud.
Mulle tundub, et sellest aastast sain ma maksimumi muljeid :D Ja mitte miski ei jäänud poolikuks. Spekter on täielik, komplekt koos. Võin vist öelda, et olen elanud. :D
----
*Tõsi, mälu on selektiivne ja võib petta.

neljapäev, juuni 17, 2010

rattad alla

Esimesed katsetused rulluiskudel. Pikapeale hakkas samm täitsa tulema.

Helistasin töölt lahkudes teismelisele:
kuule, ma lähen turult läbi, on sul mingeid erilisi söögisoove?
Teismeline: eee... LIHA!
mina: liha?
Teismeline: jah, kana, siga, ükskõik mis, peaasi, et liha!
Ostsin LIHA. Sealiha. Pehmet kintsu. Praadisime, natuke kaklesime esimese pannitäie pärast (teismelisel oli parem argumentatsioon: ma pean KOHE välja minema), siis jooksin lasteaeda ja teise pannitäie sõime õhtul Otiga kahepeale ära. Mulle jäi pisut väheks, hakkasin viimast tükki praadima, et veel paar suutäit suhu pista, kui see valmis, nõudis väikest kasvu viieaastane: emme, pane mulle KOHE see LIHA taldrikusse!
Karnivoorid :=) Testosteroon.
Aga ega ma peangi oma söögiportse piirama, hea, kui lapsed aitavad. :D

juhhaidii

uni läheb ära kella 5 paiku ja tee või tina, uuesti magama jääda ei saa. Õigemini - uuesti magama jään poole seitsme paiku ning sissemagamine seega garanteeritud. Seda mitmendat päeva järjest. Seekord andsin alla ja lohistasin ennast kell 6.15 voodist välja. Uimane, käed värisevad, nagu pohmakas oleks.
Äkki ongi, muidugi. Seoses puhkustele minekutega pakuvad erin. kolleegid meil vaheldumisi iga päev pudeli veini ja natuke näksi kamba peale, mis tähendab, et esmaspäevast alates olen ma enda kohta ikka ülearu palju joonud... klaas-kaks veini päeval pluss igahommikune flux kõlab üsna painava kokteilina.

See võib teile tühise murena tunduda, seltsimehed unetud, aga ma olen alati suutnud magada igas olukorras, kümnest kümneni ja rohkem; eriti on uni mind suisa murdnud stressiperioodidel ja masenduseaegadel. Nüüd on minul võetud õigus unne, Id-i maailma peitu pugeda kõigi Superego maailma hädade eest. Võõrandamatuna tundunud õiguse kadumine tekitab nördimust.

Ja ms works ei lase ennast kah läpakast maha installida.

kolmapäev, juuni 16, 2010

tegelt ma käin koolis ka

Sotsioloogia sain B, eripedagoogika A, aines nimega "Elukestva õppe põhimõtted ja korraldus" D (oi ma olen pahane, aga mis teha, ilmselgelt väljendusin liiga pessimistlikult, kui lugesin oma eksamitöös kutseõpetaja elukestva õppe strateegiat kirjeldades ette kõigepealt igasugused vajadused - et elukestvaks arenguks on vaja raha, aega, koolitusi, riiklikke koolitustellimusi ja tugivõrgustikku, jne - ja ei lõpetanud oma pessimismiapoteoosi mõne positiivse noodi või, nojah, alternatiivse ja ressursisäästliku lahendusega), ülejäänud ainetes pannakse välja lihtsalt "arvestatud". EAP-sid on kontol hetkel 123, kui Strenze sotsioloogia õppeinfosüsteemi kannab (praegu esitas ta lihtsalt exceli tabeli kõigi õpilaste kõigi tulemustega), saab olema 126.
Strenzel ON kombeks õpilastega pisikesi sotsioloogilisi eksperimente ette võtta, nii näiteks mängis ta ühes seminaris meiega nn ultimaatumi mängu, jagades klassi kaheks pooleks, A ja B ja lastes inimestel üksteisele punkte pakkuda. Põhimõtteliselt pidid kaks inimest jagama omavahel 6 arvestuspunkti, kusjuures A-d kirjutasid paberitükile, kui suure osa nendest 6 punktist on nad nõus loovutama ja kui palju endale jätma, nt 3/3 või 2/4, siis läksid paberitükid juhusliku valiku alusel B poole õpilaste kätte ja - kui B aktsepteeris A pakkumise, said mõlemad paberile märgitud punktid oma skoori juurde, kui B A pakkumise tagasi lükkas, ei saanud kumbki mitte midagi.
Mina seda mängu ei mänginud, sest õpilasi oli paaritu arv ja keegi pidi loobuma. Hinnete tabelis on aga huvitav jälgida, et mängu eest on enamus saanud 3 punkti, st need, kes pakkusid, et jagavad 6 punkti täpselt pooleks, neid aktsepteeriti, aga kes püüdis endale rohkem saada, nt 4 endale ja 2 partnerile, selle pakkumine lükati tagasi. Ehkki ratsionaalne olnuks ka vilets pakkumine vastu võtta, sest parem oleks ju 2 punkti kui üldse mitte midagi, eh? Järeldus on, et inimene ei ole ratsionaalne.
Teise mängu mängis Strenze meiega eksami ajal, lubades eksamilehele kirjutada ennustuse, kes võidavad kohe algava jalgpallimatši - ja õigesti pakutud tulemuse eest sai ühe punkti. Seda aga polnud hinnetetabelis eraldi välja toodud. Ja A sai selle eksami eest üksainus inimene, 35 soorituspunktiga (maksimaalne võimalik koos mängu ja seminaridega oli 41 punkti) millest 3 punkti oligi saadud ultimaatumi mängust. Minul oli soorituspunkte 33. Haa, ma polegi kõige kehvem, kuigi...

loobusin sooritamast valitud vabaainete, saksa ja vene keele arvestusi, mis tähendab, et mu kontole tuleb ka kaks mitteilmunut. Hindasin oma jõudlust üle, kui semestri algul need ained võtsin, niigi olin lõpuks läbi põlemas. Enne viimast eksamisessi andsin alla ja loobusin... jõuetu tunne on.

Tanel peaks minuga praegu kohe kokku leppima Otiga kohtumiste suvise graafika, aga ta ei tee seda, ei ütle, millal, ta seda graafikut arutada kavatseb, või kas talle minu pakutud aeg selle arutamiseks sobib. Lihtsalt ei tõsta toru. Ainuke järeldus sellisest käitumisest on, et ta ei tahagi Otiga suvel kokku saada. Mis tähendab, et Tartu Hansapäevade esinemisele ja Hiiumaa kontserttuurile pean ma Oti vastu võtma. Minu jaoks pole see probleem, Otile on see aga ilmaasjata ebamugavus. Samuti mu koorikaaslastele. Ja tekitab küsimusi, et mis see isa funktsioon siis nüüd õige peaks olema?
Elatise sain pärast põhjaliku kräu korraldamist siiski kätte. Kuna ma olen nendest kräudest juba surmani tüdinud, oleks ilmselgelt kõigi suhtes valutum andagi elatise nõudmine kohtutäituri kätte. Siis hakkaksin ma edaspidi kõnedega tülitama täiturit, mitte Taneli bossi või Tanelit ennast; täitur tülitaks neid asjaosalisi ise; ja kui selles firmas makstakse ümbrikupalka, saab täitur ka sellega ise tegeleda. Puhtam, kuivem ja muretum. Miks ma seda siis ei tee?

Eilse päeva lõpuks maandusin psühholoogi juurde ja jumal tänatud, et mul see aeg oli kinni pandud. Kappasime lõbusasti läbi näidiste, mustrite, mudelite, Id-i, Ego ja Superego, jõudsime mõnes asjas selgusele ja siis sai aeg otsa ja homsest läheb ta puhkusele... viieks nädalaks. Sügisest alustab ta ühe spetsiifilise grupiteraapiaga, mis tema jutu järgi peaks just mulle sobima, aga see toimub teises asutuses ja on tasuline. 500-800 kr kuus. Hõõ.

Aga ta kinnitab mulle, et Tanel on kõigest näidis minu tavapärastest allasurutud süütunnetest ja et kui ma ei laseks Tanelil ennast endast välja ajada, siis ta ei saaks seda teha. ;) Elatise kohta arvas tema ka, et kaua ma jõhvin, mingu ma täituri juurde. Et see oleks ratsionaalne käitumine. Aga et täituri juurde minemist keelab mulle mu superego, see süütunde allikas.

teisipäev, juuni 15, 2010

Terror ja konflikt


Tihti, vist isegi enamasti, arvatakse, et terror tähendab märatsemist ja valjuid hääli ja et konfliktiga kaasneb alati karjumine. Seetõttu peetakse ka seda, kes karjub, nutab ja nn asju loobib tülis süüdlaseks. Mida ei osata tihti näha on see, et ka ilma häält tegemata, õieti üldse midagi tegemata on täiesti võimalik tüli alustada, huvide vastuolu tekitada ja teiste inimeste huve kahjustada. Just tegematajätmistega.
Aga süüdi jääb see, kes rahul pole ja kisa tõstab.

Eriti koll lugu: Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne.

Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus.Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul.

Tunne iseennast?

http://www.tarbija24.ee/?id=276454

Mmm.
Mul on tunne, et selle uurimuse puhul tehakse õigetest tulemustest valed järeldused.
Üks põhjus oma kehaosade asukoha määramisel eksimiseks on väga lihtne - närvirakud ei ole kehas ühtlaselt jaotatud. Sõrmeotstes ja huultes on kompimistundlikke rakke enim. Mujal on vähem, kõige vähem seljanahas. Kehasisesed närvirakud tegelevad aga mitte maailma tajumisega vaid ohu ja haigustega, mispuhul pikkus ei oma tähtsust.
Või siis on kalduvus tajuda ennast lühema ja laiemana seotud lihtsalt inimese püstise kehakujuga. Et muuta omaenda kehakuju tajuruum teadvuse jaoks kompaktsemaks, st lähemale pigem kuubile või kerale, kui palgile. Ma kahtlustan, et sama alateadlik aktsioon viiakse läbi ka kõigi teiste üht- või teistpidi pikerguste ruumalade suhtes.

ei midagi uut

Tanel keerab järjekindlalt sitta. Keda see üllatab, tõstku vasak tagumine jalg.
Ma olen veendunud, et ta naudib minu tirriteerimist.
Probleemid on järgmised -
Ta ei tee oma bossile avaldust selle kohta, et elatis minu arvele otse tuleks, ise aga on äärmiselt ebausaldusväärne elatisemaksja - ja ma EI TAHA iga kuu tema käest seda kuradima närust miinimumelatist jupikaupa nuruda, see on alandav. Ometi olen ma seda pidevalt tegema sunnitud, nii ka praegu on ta mulle poole elatist võlgu.
Iga kuradima kord, kui ta Oti ära toob, jätab ta mõned Oti asjad enda kätte. Enamasti on tegu asendatavate või mitte nii oluliste asjadega, kuigi, Oti seljakotti ootan ma juba mitmeid kuid, seekord aga jättis ta enda kätte Oti mänguasjad - ja Ott küsib nende järele pidevalt, on üsna õnnetu. Tanel pidi need ära tooma eile õhtul - lubas kindlalt. Arvake, kas ta jättis selle tegemata?

Ja kolmas ja kõige suurem probleem.
Algab lasteaia suvepuhkus. Tanel peaks nüüd Otti enda juurde võtma igal teisel nädalavahetusel, reedeti. Kui ta seni võttis Oti lasteaiast ja sinna suutis enamvähem õigeks ajaks jõuda, siis minu käest Otti võttes arvab ta alati olevat õigustatud hilineda, kaubelda, mitte kohale ilmuda, jne. Eksole, minu õigusi ju võib jalge alla tallata, ja kokkulepped lapse asjus ei maksa mitte la kuradima persetki raisk. Mis saab suvel, kui lasteaed on kinni?
Ma vajan puhverisikut, kes Taneli õigeks ajaks lapsele järele saadaks, või, veel parem, kes Otti Tanelile vahendaks. Ma ei ole huvitatud Taneli järgi ootamisest, ootamisest, ootamisest, ootamisest, ootamisest, ootamisest.... mis te ise arvate, miks ma temast lahku läksin?
Üks võimalus olukorda lahendada oleks muidugi see, et Tanel tunnistaks ausalt ja otsekoheselt, et ta tegelikult ei tahagi Otiga tegeleda - ja see teema saaks maha maetud ja minu ning tema suhtlemine piirduks edaspidi vaid elatisega. Aga ta ei tunnista. No kus ta saakski seda teha, mis ta sugulased temast niimoodi arvaksid! Ja kuna mina ei kavatse taluda anarhiat stiilis "mina tulen Otti vaatama siis, kui ise tahan ja mulle sobib", olengi sunnitud neid kohtumisi ise korraldama. Korrat ma ütlen küll.

Käendage keegi teda, palun. Mina ei jaksa.

pühapäev, juuni 13, 2010

Emantsipatsioon.

Mul on ikka liiga kitsas elamine. Minu äraolekul kasutavad teismelised (Aap&co) minu tuba ka. Inimlikust aspektist on vastav vajadus mõistetav, puhtisiklikust aga olen ma iga kord pissed ohv, kui leian koju tulles oma toast pubekate tegevuse jälgi. Ma ju hoiatan alati enne koju sõitma hakkamist, et nüüd ma tulen, koristage tuba ära. Kui seda tehtud pole, tunnen ma, et mul polegi omaenda kodus kohta. Ja Otil. Mu kõige hullemad tülid Aabiga ongi teemadel, et kas emal ei tohi olla oma tuba või polegi kodus mingeid õigusi...
ja ma no ei saa aru, miks ta aru ei saa.
Praegu oleks kohane lõpetada postitus mõne must do pasunahüüu või retoorilise küsimusega, aga ma ei jaksa.

laupäev, juuni 12, 2010

Huuh

Vist lõpuks otsa saab
semester, kestnud kaua.
Veel tudeng istub ja
tal pastakas on laual.

Veel mõni hetk ja õppejõud peab tulema,
veel mõni hetk, võib viimne eksam alata...

Rapunzel, päästa valla juus ja hoia spikker süles!
Rapunzel, seekord kord on uus, sa oled õppind üle!

Veel mõni hetk, ei viru veri värise,
veel mõni hetk ja ajakava käriseb...

reede, juuni 11, 2010

Eksamiks valmistumine

on pingeline.

Mõrumagusad mõtted

Laupäeval on meil sotsioloogia eksam, õppejõuks skandaalne Tarmo Strenze, kel oli õnnetus juhendada veel skandaalsemat bakatööd, millest praegu haritlasringkonnad kahisevad.
Hm-hm.
Kui nüüd ülikooli juhtkond otsustab hakata pigistama Strenzet ja talle liigse leebuse eest mahtrat teeb, siis saab olema igati loogiline, et Strenze omakorda hakkab rohkem pigistama meid. (Olgugi ta ise sotsioloog ja hiilgav aju, sotsiaalse surve eest ei pääse puutumatuna temagi) Liigse leebusega ei paistnud ta aga ennegi silma. Raske aine ja jõnk, ehkki huvitav ja intrigeeriv õppejõud.
Elu on kuradima kaktus.

Lohutuseks aga - rukola ja spinat, mida ma Aivari juures peenramaale külvasin, kasvavad mühinal. Eile istusin õppimisest viilides tundide kaupa peenra ääres, ajasin ühe käega rukolat suhu ja teisega simuleerisin rohimist. Ja pärast läksin maja juurest uuesti sinna peenra juurde ja kordasin aktsiooni. Salatit tõin muidugi lauale ka. Rukola mõrumagus maitse on lausa joovastav. Spinat, noh, see pakub peamiselt närimisrõõmu. Ja moraalset rahuldust teadmisest, et söön kasulikku toitu.
Mustjuure seemned on sipelgad enamuses nahka pistnud, kultiveerisin väheseid allesjäänud võrseid ja loodan parimat. Topinambur kasvab kõigutamatus rahus seal kuhu ma ta panin.
Kaktus on ka lill.

kolmapäev, juuni 09, 2010

Muuseumis

on täna tasuta päev ja näomaalingud, viimased küll pisku raha eest.

teisipäev, juuni 08, 2010

Möirgh

mul akkab lõbus. Olen ühele noorsandile kogemata kombel väga kõvasti konnasilma peale astunud, igatahes peab ta nüüd vajalikuks eetikafoorumis absoluutselt kõigele, mida ma väidan, kibedalt vastu vaielda. Ilmselt on tegu sama noormehega, kes viimases eetikaseminaris minu peale kõva häälega* karjus umbes midagi sellist: "jaa, igasugust juhtub!" - korduvalt - ja mul lauset lõpetatagi ei lasknud.
Nummi.
/sügab kihvu/

Eetikafoorumis postitamine on arvestuse saamiseks nõutav - 16 kommi ja 1 teemaalgatus. Põhiliselt olen ma seal ratsutanud soorollide, seksi ja surma teemade seljas. Olgu veel lisatud, et minu meelest on tegu täiesti avatud foorumiga, kus postitada võivad kõik, mitte vaid üliõpilased.
---------
*hääl on tal kaunike ja kõlav, nagu ikka meesterahvaste hääled on enamasti kandvamad kui naistel.


Ei suutnud vastu panna

kiusatusele salaja pildistada. Nii blondid, nii pikad, nii juuksed!

reede, juuni 04, 2010

Tänaval näeb

Tunneli lõpus valgust.

Parkimisidioote.


Päikest.

Kassi kättemaks

Kirjutasin moodle foorumisse pikka-tarka-vajalikku teksti, mõnulesin eneseületuse ja -imetluse laineharjal. Uks oli kinni, rahu majas, Ilja koputas uksele, esitas küsimuse, vastasin, uks pandi kinni, kirjutasin edasi...
ja krässsghhh. Kass oli salaja tuppa lipsanud, roti puuri maha ajanud. Kargasin püsti, päästsin roti, viskasin kassi toast välja, jne. "Ja kui ma tagasi arvuti taha jõudsin, oli netiühendus katkenud". Minu pikk tekst lännu ja bäkkimine seda tagasi ei annud.
Huu-huu-huu.

Postitatud mobiilse e-kirjaga.

Kord majas

Aivar käis eelmisel nädalavahetusel Tallinnas. Suutsin oma kireva koosseisuga pere kuidagimoodi pisikesse elamisse ära mahutada. Probleeme tekitas kass, kes on harjunud öösiti minu kaisus olema ja kes ukse sulgemisega leppida ei suutnud. Ta on täiesti võimeline lingile hüpates toaust avama - kinni ta seda aga ei pane. Meie soovisime privaatsust, eelkõige teismeliste silma alt ärasaamist - minu toa uks avaneb väikesesse kööki, kuhu ju kõigil aegajalt asja. Ukse lukustamise tagajärjeks oli öö otsa kestev järelejätmatu lingiragistamine. Aabi tuppa Triibu minna ei tahtnud, ehkki sinna lubati.
Aivaril ütles mingil hetkel kannatus üles ja ta läks kassi kasvatama.
Millest nad omavahel rääkisid, ma ei tea, aga Triibu enam minu suletud toaukse lingile ei hüppa - ka nüüd mitte, mil karm kasvataja jälle Tartukandis tagasi. Hämmastav. Täiesti hämmastav. Mina eeldasin, et kui Aivar lännu, algavad Õuduste ja Lahtiste Uste Ööd uuesti.

PS: tegelikult pean ma õppima, mitte siin igasuguste pseudoprobleemidega asendustegelema.

neljapäev, juuni 03, 2010

Olen ma imelik?

Tähendab, olen niikuinii, aga kui imelik?

Küsimus kerkis üles seoses Aabi allüürnikuga, Iljaga, kes, nagu te mäletate, kolis meile umbes sügisel, vahepeal kolis oma tüdruku juurde, siis läks tüdrukust lahku ja kui Aabi väga värvikas ja dramaatiline suhe kevadtalvel lagunes, kolis meie juurde tagasi.

Mul, ee... vabandage... suva.
Ta toidab ennast ise, viibib peamiselt Aabi toas, maksab iga kuu pisikese summa elektri ja vee kuludeks, on vaikne, viisakas ja tüli ei tee.

Praegu väikest mõttelist inventuuri tehes aga avastasin, et ma ei tea - kust ta pärit on (kusjuures Aap on mulle seda öelnud, aga ma unustasin), on tal vendi-õdesid ka, ja mis kõige huvitavam - ma ei tea, kas ta kavatseb suveks ka meie juurde jääda, või ainult õppeperioodiks.

Olen ma VÄGA imelik?

Mida teie teeksite, kallid lugejad, kui teie teismeline võtaks mõne ea- ja sookaaslase lihtsalt toanaabriks?

Kas te pakuksite talle suppe ja esitaksite küsimusi?
Ma olen ühe korra palunud tal keldrist puid tuua ja seda ta ka tegi. Ja natuke on olnud juttu nõude pesemisest, aga see on kujunenud peamiselt minupoolseks monoloogiks... millele on ka koheselt reageeritud. See pole ju jutuajamine. Ma võin eneseõigustuseks öelda, et Iljaga ei ole probleeme, millest rääkida, ma olen Aabi sõpradega rääkinud probleemide teemadel, aga paganas... mitte niisama iisitooki.
Jep.
Mul on probleem. Minuga.

kolmapäev, juuni 02, 2010

Selgitusi.

Pikalt punsunud põuas raugenud nukrus
hapnenud karikas, üle ääre
valguvad, rasvuvad, mineraaluvad
baasemotsioonide väärdunud veenvus, veendunud väärtus.

rõõm; viha; üllatus; vastikus; hirm; kurbus.

Uskude IQ ja EQ, raha kui pühadus, religioon, inimsus, ülimus
loomade tundmatus keeles vaikivad näod.
Millega mõõta, kellega mõõta, kellele õhtul kukuvad käod.

teisipäev, juuni 01, 2010