neljapäev, märts 27, 2014

Juhtus:

*Nädalavahetusel käis Viidik Tallinnas. Tema arvuti, mis oli küll juba ammu kergelt streikima kippunud, andis saba. Ja tal oli vaja tööd teha. Mis seal ikka, läksime Kristiinesse ja Viidik ostis uue arvuti. Mis ühel seadistamise hetkel omakorda töötamast keeldus. Niiet suurema osa laupäevast jaurasime me nendel teemadel. Viidik sai muidugi oma arvuti lõpuks jonksu ja nõka-nõka vanast arvutist andmeid ka kätte õngitsetud ja siis...  oli tal ikkagi vaja tööd teha.  Palju, väga palju tööd teha.

*Pühapäeva hommikul läks Putukas vaikselt parki mängima, jättes uksele sildi: LÄKSIN VÄLJA. Enne, kui ma jõudsin muretsema hakata oli ta kisaga tagasi -  oli oma palli tiigijääle pillanud ja ei saanud seda enam kätte. "See on vähemalt 15 meetri kaugusel kaldast!".

*Hiljem ühele Üritusele minnes tiigist möödudes üritasin ma palli tiigi keskelt kätte saada - Viidiku idee oli palli pihta midagi pilduda, et seda vastaskalda poole liigutada. Idee oli hea, teostus... Võis see vast vaatepilt olla, kui villase mantliga keskealine mammi mööda Schnelli tiigi kõrget muldkallast ukerdades kõike kättepuutuvat täpselt pallist vasakule ja paremale mööda loopis. 
*Samal ajal jooksid mööda madalat vastaskallast kaks noort meest, paganama tervisesportlast, kes palli kohale jõudes peatusid, näpuga näitama ja naerma hakkasid. Üks nendest katsetas jalaga jää paksust, astus sellele  -  ja oli järgmisel hetkel vees. Mõlemad naersid veel hullemini, kuivaks jäänud sportlane õngitses sõbra veest välja ja tegi temast pilti. Instagrami jaoks vist. 

Karjusin nendele idikatele, et see on minu lapse pall ja nemad kerigu põrgu. Mehed röökisid naerda, lubasid hiljem tagasi tulla ja jooksid ära. Mina pidin tööle minema. 
*Hiljem seda palli seal muidugi enam ei olnud. Viidik oli näinud kahte sinipunase palliga meest sama poe juures, kus me pärast mu Üritust kokku saime. "Kas see võis sinu pall olla?".
Ma olin umber 5-10 minuti kaugusel korralikust tänavakaklusest kahe endast palju suurema kaagiga. Milline ebaõnn! Muide, sellele pallile oli veekindla markeriga kirjutatud mu telefoninumber. Loomulikult ei helistatud. Vaat, mida sport inimestega teeb. 

*Esmaspäeva õhtul õnnestus Putukal mõneks ajaks Vanalinna lähedal kaduma minna - ei ilmunud kokkulepitud kohta, ei läinud koju ka, telefoni oli maha unustanud, jne. Kui olin kõik võimalikud trajektoorid läbi jooksnud ja lõpuks politseile helistasin ning oma last kirjeldama hakkasin, jalutas seesama kirjeldatav mulle mööda pargiteed kõige sügavama sisemise rahuga vastu. Örgh, mh. 

kolmapäev, märts 26, 2014

Laske lapsukestel

Pühendan selle pildi Nirtile täna.
Ma olen telefoniema, eksole. Suhtlen ja kasvatan üle 3G võrgu. 
Laps on küll üritanud asja manuaalsemaks muuta, jättes mulle aknale ja uksele käsitsi kirjutatud teateid: LÄKSIN VÄLJA. Miskipärast  mulle sellest alati ei piisa.

Helistasin tänagi, et küsida, kas ta on söönud, jne. 
Laps vastas: "Jah. Ja vahepeal ilmus siia Nirti". 
Ilmutus. 
Holy-holy!
Varsti lähen koju, et ka ise sellest osa saada. Leiaks ma enne ainult noktaloopia illustratsiooni normaalvaate üles.

Kondid. Päris kondid.

Pekk. Pilt on illustratiivne.

Mul on veetlev töökoht. Ennekõike saab sealt parimate tekstidega dekoreeritud puudekaste (pärast muuseumi varade järjekordset kolimist). Vannun, et kõik, mis kastil kirjas, oli ka reaalselt kasti sees. Mingil hetkel.

Natuke tõsteti meil isegi palka. Muuseumi esimene pool peab valmima ja avatud saama mai viimasel päeval. Hullume. Aju osad muutuvad varsti hädavajalikeks kulumaterjalideks.

Direktor arvas, et ma võiksin muuseumi blogi pidama hakata. Nõudeks on kõigest positiivses võtmes kirjutada. Neetud, ma EI OLE positiivne inimene. Kas ma pean leidma oma sisemise päkapiku? Kust?

Igatahes on see muuseum mõeldud peamiselt lastele ja kõigile teistele. Meil on ja saab olema palju soolikaid, verd, anatoomiat, skeeme ja selgitusi. 



teisipäev, märts 25, 2014

esmaspäev, märts 17, 2014

Lallallaaa

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa.
Käisin koorilaagris, mis oli üks ütlemata tõhus koorilaager, saime oma kahtlased laulud ühtlaseks, harjutasime Pehki "Valssi", õhtul mängisime Maffiat ja Kuulujuttu, jne.
Täna hommikul kodus ärkasin koleda kõhurikkega. Kõhugripiga.
Putukal on koolivaheaeg. Erandlikult tehti nende rahvatantsurühmale täna pikk proovipäev, kuhu laps läks kohale kogemata kaks tundi varem. Kell 11 mitte kell üks. Sest emme ei taibanud lapse juttu ekoolist üle kontrollida.
Ohhohhoo, jajaa.
Sitt, kui paha mul praegu on.
Ärge seda kodus järgi tehke!
--------
Telkust tuleb odavat seepi, saksa koerakrimakat (mida ma ei kannata) ja üllaülla... Grey anatoomia. Millele järgnevad Jamie Oliveri road. O weh! Ei taha söögi- ja arstiseriaale kõhugripi kõrvale!

Turovski kirjeldab primaatide võimumänge äraütlemata sarmikalt.

On aeg proovida viinatarretist.

esmaspäev, märts 10, 2014

Lapsed, lapsed...

...jookske, ärge jookske.

Ma olen ükskord vaene rott ja Tallinna lasteaiakulud olid päris suured, ulatudes kohati  60 euroni, vms... ei mäleta enam.
Aga millegi sellise peale ma nüüd küll ei osanud tulla: Lapsed varakult kooli
----------
Kassi näopiirkond
Tutvustan Putukale Instagrami võlusid (kuna Putuka võidutahvlis on meie pere ainuke õige ja originaalne Instagram, minu Lumia 610-s on kasutatav ainult selle pooletoobine kloon) ja asja näitlikustamiseks panen üles kassipildi. Küsin, kui palju ma pilti lõigates peaksin alles jätma?
Putukas: "Jäta kogu näo piirkond, kaasa arvatud kõrvad. Need kuuluvad näopiirkonna alla." 

Natuke hiljem avastab ta ühe autofänni instakonto ja kleepub selle külge. "Oo! Vaata, kui lahe auto! Ja see!" Jne. Laikimine käib muidugi minu konto alt.
-----------
Pärast "Tagasi tulevikku" kõigi osade (taas kord) äravaatamist räägib Putukas mulle veendunult ja õhinal sellest, et aegu on mitmeid ja iga aeg on teisest natuke erinev, kusjuures uue aja(mõõtme?) tekke võib põhjustada iga pisikenegi asi, kasvõi küüneliigutus. "Kas sa nüüd saad aru, ema? Saad sa aru?"

Muuhulgas tegeleb ta vabal ajal sama pühendunult perpetum mobile skeemide joonistamisega. 
------------
Võsuke elab kusagil eemal väga oma elu, sõlmib uusi suhteid ja ei anna endast eriti märku. Järelikult peaks kõik korras olema.
------------
Viidik andis mulle äärmiselt huvitava supiretsepti:
Paraku olen ma nüüd üsna mitmeid päevi sundinud oma vaest nooremat last spinatisuppi, jms jubedusi tarbima. Ta just palus haledalt: "Ema, kas me võiksime mõni päev supi asemel midagi muud ka süüa?"

neljapäev, märts 06, 2014

Kena kevade

Kui ema eile väsinuna töölt koju jõudis, olid Putukal rulluisud juba jalas. 
Valikut polnud, tuli õue minna.
-------------------
Saaga jätkub: kui ema täna Putuka oma töö juurde kutsus, et pärast koos Rademari minna kinkekaarti realiseerima, tuli Putukas, rulluisud jalas, läbi pargi ja üle Vanalinna munakiviteede. Et rullikatega poodi ei lubata, saatis ema Putuka koju jalatseid vahetama. 

Kui Putuk teist korda ema töö juurde jõudis, selgus, et ta oli kodus käies lihtsalt kummikud KILEKOTIGA kaasa võtnud ja ikkagi rulluiskudel läbi pargi sõitma hakanud, et aga vahepeal rulluisud katki läksid, siis oli ta emale helistanud ja telefoni ÄRA KAOTANUD. Katkised uisud kilekotis ja kummikud jalas, sai ta muuseumi uksest sisse tänu sellele, et muuseumi signalisatsiooni parandama tulnud onu seal all ukse juures parajasti passis.

Kui ema ja Putukas nüüd juba kahekesi parki kimasid, oli telefon õnneks veel alles - pingi all, porisel maapinnal. Emal sai selleks päevaks seiklustest siiber ja ta saatis Putuka koju midagi rahulikumat tegema. Rademaris käik lükkus (jälle) edasi. 
Rulluisud võib maha kanda (olidki vanad juustud), aga vaevalt et Putuka leidurivaimule ja ettevõtlikkusele nii kergelt punni ette saab... 

teisipäev, märts 04, 2014

Sitt

Putukas korraldas koolis järjekordse kräu. Sellest teavitava kirja aga saatis klassijuhataja kogemata kombel lapsevanemate listi, mitte ainuüksi mulle. Kogemata, rõhutan.
Kräu oli üsna ebameeldiv ja selle avalikuks tulemine muudab selle klaarimise oluliselt raskemaks. Fookus on mujal. Putukast võidakse teha üleüldine patuoinas. Seda pole ta küll ära teeninud. 
Klassijuhataja vabandas ja lubas oinastamist kõvasti vältida. Aga mida saab tema teha oma moraalses paremuses veendunud lapsevanemate karja vastu? (Olgu öeldud, et sarnaseid pahandusi on teised lapsed ka teinud, neid lihtsalt arutataksegi privaatselt, iga lapse puhul eraldi). Karjavaim on vägev asi.
Putukas pole just edukas karjavaimutseja. Tegelikult kuluks talle just ära individuaalõpe või lausa siniverelisel kombel eraõpetaja. Kus on mu kroon ja riigikassa?

Nüüd olen ma hambuni paanikaga relvastatud ja valmis virutama igaühele, kes Putuka suunas näpuga näitab. Kõvasti ja kõigile. Ei ole just hea pedagoogiline positsioon. Fookus läks nagu naksust valesse kohta kohe. Sitt.

"...ja nüüd on Nuhkloom täiesti endast väljas, ta ütleb, et kui ta ennegi pole teistega suuremat seltsida söandanud, siis nüüdsest peale hakkab ta ennast kõigist hoopis kõrvale hoidma."
Sekeldaja
Muumipapa memuaarid