reede, august 28, 2009

uuh, aah, jeah, kolks

Võsuke lõpetas lõpuks ometi oma fkng 9nda klassi ära. Aga ma ütlesin, et mopeediraha saab ta siis alles kätte, kui on ennast kuskile kutsekasse kirja pannud. St seni jääb see hoiule.
Mõni mure vähem, mõni rohkem, lastega igav juba ei hakka.
-----------------------
hiljem:
Uuh, uuh, uuh, jeah!
See põrsas viis oma dokud ehituskooli äragi ja öeldi et saabki sisse. Rsk, oi. Laps on paigas. Ei jäägi ilma peale tolknema. Urraaa!
Ning - see tähendab et Võsuke ostabki endale mopeedi ja minu nõudmisel ka kiivri (õnneks on mopiga sõitmisel kiiver kohustulik ka LE järgi) ja elu läheb järjest huvitavamaks.
Huvitav, kas ta vanamoorile kah oma sõidukit laenab vahest? Mh?
----------------------
Krt, ega mul enne süda rahule ei jää, kui ma pole Võsukest selle kooli nimekirjas näinud. See on mul võimalik alates 1. septembrist. Elagu 1. september! Urraa!
Ja kui laps jälle koolis ei käi, võtan ma ta mopeedi ära ja sõidan sellega ise, vat nii.

Puhta segane

Sain kätte uue nokia.
Nananana-nannannaaa.
Ja Putukast kohe pildi tegin ma
ja selle fuunist üles laadsin ka.


Vana fuuni andsin lõpuks Tanelile - vahetasin selle mõnede täiendavate lapsehoiunädalavahetuste vastu. Avansina :P Hahahaa. Olen ikka oignapea. Aga küll ta oma lubadusi seekord peab. Selle eest ma hoolitsen.
Lisaks peaks sõjasaagi tagastamine tähistama sõja lõppu ja see on ju tore asi, eks?
Õnne, kõigile, ja kui mitte tasuta, siis vähemalt järelmaksuga.

neljapäev, august 27, 2009

kuulan laulu

Grease - Summer Nights
Found at bee mp3 search engine

ja ärge te kuradid kommenteerige :P

esmaspäev, august 17, 2009

Kui täna juba selline mustapesupäev on, siis...

paneme sellegi kirja, et reede õhtul bussi peale rutates kohtasin oma üürikorteri omanikku, kes ütles et tal on mulle üks paha jutt. Kas mul on natuke aega.
5 minutiga jõudis ta mulle ära rääkida, et meie perel on ajavahemikust 2005-2006 6 kuu jagu üürivõlga. Näitas konto väljavõttegi ette.
Nendel aastatel olin ma valdavalt lapsega kodune või poole kohaga tööl ja suht rahatu, seega maksis üüre siis enamasti Tanel. Mäletan kuust kuusse korduvat dialoogi - kas üüri maksid ära? - ei, kohe maksan; või - jah, maksin.
Nüüd aga seisab must valgel, et nende aastate jooksul on 6 kuud maksmata jäänud. Kokku 9 tonni. Ja omanik tahab seda tagantjärele kätte saada.
Pärast seda, kui mina ja Tanel 2007 augustis lahku läksime, on üürirahad müstilisel kombel omaniku kontole korrapäraselt laekunud. Ometi töötasin ma ka siis veel mõnda aega poole kohaga ja kaklesin oma vanema lapse isaga elatise pärast.
Üle mõistuse. Ma ei oskagi sellesse enam kuidagi suhtuda. De jure on see muidugi minu võlg.
---------
Vabandage jah, teemast "T" ei päästa mind täielikult niipeagi kuitahes lõõmav armuleek. Armastus on üks ilus asi, aga lapsed tahavad pippi ja putru ja sooja tuba.

Halb&südametu ema

Võtsin täna hommikul kodunt lahkudes modemi kaasa. Midagi ei jäänud üle.

Eile tulid no uued teismelisevaled õpingute kohta päevavalgele.

Ma pean ju mingil moel välja näitama, et minul on jõud&õigus&rahakott.

Teismeline helistas 14.00 ja möirgas: kus modem on?
Ütlesin et modem tuleb siis koju, kui ma näen, et õpitakse.
Seepeale vestlesime nii 11 min teemadel:

-ah nii, sellisel juhul ma üldse ei õpi!
-kui ei õpi, siis modem koju ei tulegi
-ma ju ÕPIN! MA JU EILE ÕPPISIN!
-aga üleeile? ja sel-tol-neljandamal puhul? ja üldse on minu jaoks väga solvav see, kui sa mulle valetad, et õppisid ja tegelikult...
jne
lõpuks:
-jah just, nagu ma oleks AINUKE nii halb laps, kes valetab!
toru ära.
Üritasin kogu vestluse jooksul võimalikult rahulikku häält teha aga samas meelekindlaks jääda. Nii paha on kuri olla.
Ent samas... kaua võib?
Isegi olen mööndlik.
Siiani seisab minu ema kontol minu tulumaksutagastus 5500 kr, mille Aabile lubasin, kui ta 9nda klassi ära lõpetab. Rolleri või uue arvuti ostmiseks. Seisab, sest lapsele sai lubatud ja augustis on tal veel viimane võimalus.
Seda ütlesin küll, et kui ta augustis ka põhikooli lõputunnistust ei saa, siis kauem see raha teda ei oota. Aga... piinlik nagu, ausalt. Enamus lapsi lõpetab oma põhikooli ilma selliste rahasüstideta. Piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinlik.
Igatahes, modem saab meie kodus olema siis, kui mina ka seal olen - või kui Võsukesel on õpitud.

reede, august 14, 2009

kingakesed vol2

Sõidan täna Putukaga ema juurde maale. Võsukesele ja tema [hüpoteetilistele] kingakestele jääb nädalavahetuseks terve meie korter - jälle.
Hirmuäratav puberteet. /ohkab/
Peaksin igaks juhuks ostma karbitäie kondoome ja neid meie korteris erinevatesse kohtadesse laiali poetama. Ise tegema näo, nagu ei teaks asjast midagi. Nagu poleks mind olnudki.

Linnakorteris on eriti just suveajal ikka erikuradi mõttetu olla. Väikelapsega. Jne.
Rääkimata sellest, et mu elamine on nii tilluke, nii tilluke... Nn suures toas elame mina, Putukas, rott ja televiisor - mis teeb, et see tuba on üksiti ka elutuba. Ja kõrval, pisikeses 2X5 m uberikus privaaditseb Võsuke. Aga kus on minu Oma Tuba? Privaatsus? Ateljee??? Lukustatav uks, mille taha saaksin isegi vahel harva jätta kellegi kingad, näiteks nr 46? Jne? Ah?
Pärast talviseid põnevaid ekstsesse pole sellel tinglikul minu toal, mida ma lahkelt kogu perega jagan, enam isegi mitte sümboolse väärtusega voldikust.
Koliks õige vannituppa elama? Paneks ukse haaki ja karjuks perele, et... [tsenseeritud]

lamuur+väikesed rohelised kuulikesed

Armumine on nagu joove. Endorfiinilaks.
Ma ei tea, kas ma oma kire objekti just ülearu selgelt näen, nagu Sol arvas, aga iseennast ja oma tundeid suudan ehk kuidagimoodi taadelda ja... ei julge öelda, et kontrollida. Joobes. Ajukeemiajoobes. Dopamiin, serotoniin ja need teised veel lisaks. Ai, ma unustasin oma antidepressante võtta... aga tõenäoliselt saaksingi sellisel juhul juba üledoosi. Flux nimelt toetab serotoniini tootmist ajus.
Või peaksin ma konsulteerima oma psühhiaatriga? Et kas armumise korral peakski fluxi kogust vähendama?
Või võivõi... mis saab siis, kui ma rohu võtmise ükskord lihtsalt järgi jätan? Sellele on natuke õudne mõelda. Äkki kogu see lamuur surfab üksnes apteegikeemia laineil?
Tsitaat:
inimese ajukeemiat saab manipuleerida rohtudega. Antidepressantidel või rasestumisvastaseid hormoonpreparaate tarvitavad tegelased on oma algset suunitlust teatud tüübi poole oluliselt muutnud. Seni, kuni inimene neid rohtusid edasi tarbib, pole hullu, kuid järele jättes võib ilmneda, et isiksused siiski ei sobi.

Igale joobele järgneb mingil hetkel pohmakas. Saab siis näha.
;)

kolmapäev, august 12, 2009

teisipäev, august 11, 2009

olen armunud

armunud jah. Õnnelikult, kusjuures. Minu eas! Puhas ogarus.

See on kestnud umbes kaks nädalat. 

Hõljun roosadel pilvedel ja soovin kogu maailmale head.

Tegemist on kaugsuhtega, teine teises linnas. Väga romantiline. Messengeerime igal õhtul.

kolmapäev, august 05, 2009

roosad kingakesed

Ettevaatlik inimene, nagu ma olen, vestlesin Võsukesega roosade kingakeste teemadel. Ütlesin et nii ja naa, minul on kaks last ja kui ma oleksin leidnud, et suudan neid rohkem üles kasvatada, siis oleksin ma neid rohkem ka ise saanud. Et iseenesest, Võsuke, sul on vähemalt omaette tuba, jah... aga kolmandat (suurt) last  mina oma leivale võtta ei suudaks, see pole mulle lihtsalt jõukohane. Rahaliselt. Ei muud.
Võsuke itsitas tähendusrikkalt ja ütles: nojah. arusaadav.
Aga aih ja oih... see teismeliseiga on peaaegu sama hull kui lapse sünnitamine ise - kestab ainult kauem. Mul on päris hirm nahas.
Loodame, et kui need roosad kingakesed kord tulevad, siis on neil aru peas. Ja et Võsuke kah selle endale ükskord pähe saab. Aru, nimelt.

teisipäev, august 04, 2009

mõned asjad

on liiga kiiresti kulgenud, et nendest rääkida võiks. Vähemalt veel mitte.
Igatahes öeldi mulle, et mul on ilusad sõrmed.
--------------
Nädalavahetus Tartus -
Seto kuningriigi päevad, sootska valimine (valisime Õie Sarve muidugi), Kudzu pisikene maamaja ja ülisõbralik Muki, üks väheseid koeri, kes mulle niipalju meeldis, et ma lõpuks ta kasukat vassutama läksin, mida ta muheda naeratusega ka talus;
lastekari Segasummasuvilas, Sol-i uusima võsukese ülevaatamine (awww..), hiljem õhtul ka pisike kunstiteraapia tund, mida Putukas vähemalt tohutult nautis. Mina ka.
Esmasp hommikul kojusõit. Putukas räägib viimasel ajal üsna tihti sellist juttu: igaüks vajab sõpra. Mina olen sinu sõber! Tädi Kudzul on ka sõpra vaja. Kas M on tädi Kudzu sõber? jne.
Ja vahel tuleb Putuka suust suvalistel hetkedel: emme, ma arrmasstan sind!
Ossa issake...
----
Võsuke käis vahepeal isegi Kingul ja tegi vist isegi natuke tööd. Nimelt mina kui kuri ema ei anna talle praegu taskuraha. Kui raha vaja - tehku midagi. Hoiab Putulat või võimleb kuskil mujal. Nõudepesu eest muidugi palka ei saa, see on üldine kodune töö. Lisaks õppis Võsuke tädipojaga matemaatikat, nii maal kui ka hiljem jälle linnas. Praegu närime ajaloo kallal ja vaidleme... teismelise maailmapilt on ikka koledasti mustvalge.