kolmapäev, jaanuar 28, 2015

Pisarateni tänulik.

Legohaldjas-ristiema last kantseldamas
See tunne, mis valdab üksikema* kui ta on saanud klassijuhatajalt järjekordse kurja kirja lapse käitumise kohta tundides, haub koduteel välja pedagoogiliselt adekvaatset tegevusplaani ja avastab koduuksest sisenedes, et Nirti istub tema lapse juures vaibal ning kantseldab tema õppimist, viibutades vajadusel tema poole legodest võlukepikest. 
See on umbes nagu... 
no nagu pikaajaline krooniline põletik, millega olete harjunud arvestama kui möödapääsmatuga, oleks ühtäkki kadunud, lihtsalt kadunud. Ikka on säilinud sisemine sund ennast ettevaatlikult liigutada. Kuigi vajadust pole.
Korraks. 

Pärast e-kooli sisselogimist tuleb põletik tagasi muidugi.
-----------------
Elatis laekus.
------------------
Käisin hambaarsti juures, veel üks juureravi. 
-----------------
*T on Putukaga nende aastate jooksul õppinud ühe käe sõrmede jagu (või vähem) kordi ja sedagi minu algatusel, tänan küsimast. Kuna sellise algatuse peale kulub alati tarbetult palju vaba vaimujõudu...

teisipäev, jaanuar 27, 2015

41. päev - süüdlaslik nauding

Ehk väljakutse jatkuu

Igasugune joonistamine on praegu VÄGA süüdlaslik nauding. Sest aeg. 
Tervisega oli ka vahepeal pahasti ja ma ei jõudnud mitte midagi, ainult magasin. 

Digitaalne graafikalaud, Autodesk Sketchbook
Eile käisin järjekordsel arstil. Seal olid kõik näidud korras. Mõtlesin siis, et kui ma juba siinkandis olen, käin doonoriks ka ära, ammu pole saanud käia, sest eelmise aasta alguses lasin uusi kõrvarõnga auke teha ja menstruatsioonid on sigamoodi sagedased - (tsükkel püsivalt kolm nädalat, kas te saate aru?) aga praegu on juhuslikult nagu kõik korras. 
Ja selgus, et hemoglobiin on mul 135- usskumatu! Iial pole olnud! - aga kuna ma oktoobris sain gastroskoopia (ebameeldivaid mälestusi kipub aju ruttu minema pühkima) siis ma enne veebruari lõppu verd anda ei tohi. 
No teate. 
Panen siia lohutuseks ühe ilusa pildi tollest ilgest protseduurist - minu kaksteistsõrmiksool. Mul pidada Maarjamaa kõige ilusam soolestik olema (tähendab, selle ülemine ots), aga see väga ei lohuta, sest  kolleeg, kellele sama hinnang anti, ootab praegu kasvaja op-i. Tema muidugi piinles üle poole aasta püsivate kõhuvalude käes, minu hädad on vist rohkem psühhosomaatilised.



Hämming

Tähendab, kui ma saadan trükikotta tellimuse.. 
6 eksemplari, kahepoolne väljatrükk, 120 gr paberile ja kiletada,
siis kas ei oleks nagu ilgelt loogiline, et kiletamine on samamoodi kahepoolne, nagu oli väljatrükk? Eijah?
Aga vaat ei olnud hoopis.
Ja kuhu kadus kahe protsendinumbri vahelt sidekriips, mis mu .pdf failis oli täiesti olemas, vabandage? Kuidas saab .pdf failist üldse midagi ära kaduda? 

teisipäev, jaanuar 20, 2015

39. ja 40. päev

Nagu juba enne öeldud, programmiga Sculptris Alpha, kuigi see on modelleerimisprogramm, toimub töö üsna joonistamise sarnasel põhimõttel. Päris elus tuleks võtta savi kahe käe vahele ja seda mudida, udida, rutjuda ja sõtkuda. Virtuaalias saab graafikalaual pliiatsit viibutades kergesti kuju pöörata ja voolida ja käed jäävad puhtaks. Aga võtame seda praegu joonistamise arvestuses ja - dinosaurus on siin. 3D. Tausta tegin siiski joonistades Photoshopis. 
39. päev - dinosaurus

40. päev - joonista kinnisilmi. Ma joonistasin silma. 

35., 36., 37., 38. päev

Superkangelane olen muidugi mina ise. Kuna ma olen siuke lühike ja matsakas, siis sobin ma päkapikk-kangelannaks; Pratchetti järgi oli päkapikutaridel habe, nii minulgi. Minu õiglase mõõga ja tapri ees värisegu kõik lurjused! Lahingusse ratsutan ma oma ustava ilvese seljas.

35. päev - superkangelane

36. päev - superpahalane HIV. Ilus teine. 
37. Vanem isik. Käib hagu korjamas Schnelli pargis.



38. Õudne beebi

esmaspäev, jaanuar 19, 2015

Raha

T tõi ära osa elatist, 150 eurot. Ma ainult ei saanud päris hästi aru, kas see oli detsembri või juba jaanuari eest; üldse valitseb elatise ja/või selle võla rehkendustes praegu kaos. Paneme siia kirja, et ei ununeks. Millalgi peab rehkendama hakkama.

33. ja 34. päev

Üritan ikka jõudumööda. Nädalavahetus oli tihe. Lisaks käisime lapsega ja Viidikuga šoppamas ja Teletornis. Putukal ajas elevus juba enne seda kõrvadest välja. 

33 - lapsepõlvemälestus. Minu üks püsivamalt pealuusse kulunud lapsepõlvemälestusi on meie maakodu majakrunti ümbritsev põld, mille taga on omakorda metsariba ja selleni viiv tee. Sinna vahtides võis unistada ja fantaseerida kõigest. 
Ja augustiõhtute hämarus. 


Hämaral suveõhtul läks meel nii magusalt nukraks.
34 - Hübriidloom - olen ise selline - ratastega kala, käru ja kala hübriid. Ei uju, ei vaju. Teoreetiliselt funktsionaalne, praktikas vist isegi mitte kulinaarne. Ja kudend tunne on kogu aeg.

laupäev, jaanuar 17, 2015

32. päev

No ei jõua, lihtsalt ei jõua. 
32. päev- raamatukaas.


kolmapäev, jaanuar 14, 2015

väljakutse jatkuu

Ei saa ikka, Kudzu eeskuju on nakkav. Teen väljakutset edasi:

Et ma olen Kudzust kõvasti maha jäänud, siis üritan nüüdsest esialgu kahekaupa:
30 päev - kujuteldav sõber.
Mul endal pole fantaasiasõpra olnud, kuigi oli palju fantaasiaid, erinevaid, minuga peaosas muidugi. Aga Võsukesel - minu vanemal lapsel - olid küll. Mõnikord kui ta teadis asju, mida ei oleks tohtinud teada, või väitis asju, millest ta poleks tohtinud informeeritud olla, küsisin ma, et kust sa, kallis laps, selle jutu võtad? "Väikesed mehed ütlesid mulle," oli vastus. Või ka "väikesed hiired". Ma ei tea, kas nad olid samad asjad, igatahes mina panin nad kokku:
Väikesed mehed või väikesed hiired. Kui Võsuke suuremaks sai, neid enam polnud.

31. päev - Unenägu on küll minu enda oma - kuigi ma viimatisi unenägusid ei mäleta, on mul üks korduv motiiv. Mingi maja või ehitis, kus/milles ma seiklen, mis muudab minu sealliikumise ajal oma põhiplaani või ilmutab peidetud koridore; maja, mis tuleb kuidagi ära lahendada,selles kuhugi jõuda ja nagu unedes ikka, ma enamasti ei jõua.
Majaasjandused.

Minu naljakas lapsuke


Lapsega arsti aeg tulemas, helistan talle kooli. Laps:"Kuule! Emaa! Mul on tund!"
Mina: "Sa pead vist õpetajale ütlema, et sul on vaja varem ära tulla, muidu me ei jõua."
Laps: "Ahah. Õpetajaa! Ma pean nüüd hakkama psühhiaatri poole tõttama!"

Tegelt oli hoopis logopeed, aga noh, pisiasjad.
Öelge, kas mõni laps veel nii räägib. :D

laupäev, jaanuar 10, 2015

Päevanael

vrd koeranael, Põhjanael. 
On see, et T laskis detsembris heauskselt maksta enda kontole summa, mis pidi automaatsel digimuutuma täituri kaudu lapsele elatiseks aga kohale see summa ei jõudnud. Täitur ütles, et laekumisi pole toimunudki. T avastas lõpuks, et ta konto on panga poolt suletud (miks pank T-le ei teatanud, on omaette küsimus) Läks ja tegi konto lahti ning... 
...hoplaa, raha võttis sealt ära hoopis üks teine täitur, mitte see, kes lapse jaoks elatist kasseerib.
Minu peas keerleb umbes sama palju küsimusi kui härra Huul keerulisemates situatsioonides.

Tahaks tahaks tahaks. Veel pilte esitada, uuele väljakutsele: . Oi kuidas tahaks ja kuidas ei jõua. Aga mõtlen küll kogu aeg selle peale.
Ma olen nii laisk, et monumentaalteoseid ma ei viitsiks... Ei suuri maale, nagu Lendav, või kudumisi nagu kogu see kauniste prouade kamp. Aga joonistamine ometi võiks ära mahtuda mu päevaplaani. 

Igal inimesel peab olema oma hobi, nagu ütles üks pisike mehike Aafrikas, Gerald Durrelli raamatus. 

teisipäev, jaanuar 06, 2015

27. 28. 29. 30. päev -

Jälle digilauaga. Digilaud on selline tore asi, mis näeb välja nagu hiiglaslik puuteplaat, ainult oluliselt tundlikum, millega saab arvutisse joonistada, kasutades pliiatsit, mitte näppu, ja arvutis asuvaid erinevaid programme. 
Mul on graafikalaud töö juurest ja ma õigustan sellega logelemist asjaoluga, et mul on vaja kätt harjutada. Tööasjade jaoks. Päriselt ka. 

Ta on joonistatud mees...
27. päev, keegi, keda ma armastan. Pimedas.  Teki all. Telefoni valguses.
28. päev - mulle täitsa meeldiks praegu seeni korjata ja...
Ja metsmaasikaid ja...

29. päev  - koht, kuhu ma tahan minna, on koht, kus ehitatakse ilma nurkadeta maju .
Ümmargusi, saate aru. Suvalise plaaniga. Ja lopergust aiamööblit. Ja kus paistaks päike. 

30. päev - palju õnne mulle, valmis sain, lõpule jõudsin!
Erinevalt eelmistest piltidest on see tegelikult tehtud modelleerimisprogrammiga ehk digitaalsest savist, aga kuna digitaalne voolimine käib samamoodi digilaua ja pliiatsiga ega erine protsessina oluliselt joonistamisest, siis ma leidsin, et see sobib küll. 


pühapäev, jaanuar 04, 2015

23. 24. 25. 26. päev

Pikk vahe tuli sisse, esiteks pühad ja teiseks motivatsioonikadu. No ei viitsi enam joonistada, kui mitte keegi ei kiida, eksole. Siiski, teen selle väljakutse lõpuni - täna peakski viimane päev olema -  ja võtan digilaua asemel vahelduse mõttes paberi ja pliiatsi kasutusele.

23. päev - midagi, mida ma vajan. Ei, mitte aega. Vaid tahtejõudu. Aega saab võtta. Jõudu napib. Mulle meeldib laiselda. Küllap see on mind säästnud läbipõlemisest, ent siiski. 

24. päev - paarike. Triibu ja Blondie. Nad küll kokku saades kõigepeal jagavad maid ja puid, aga siis saavad jälle täitsa hästi läbi. Mätsivad küll.
25. päev - maastik. Metsamaastik on lumutav. Sinna sügavale sisse vahtides võib näha nii mõndagi. 

26. päev - midagi, mis mulle ei meeldi. Kõige vähem meeldib mulle valetamine ja silmakirjalikkus. Ma ei viitsi praegu nii eepilist teemat joonistada, seetõttu võtan ebameeldivuselt järgmise - sefiir šokolaadis. Brr.