kolmapäev, detsember 27, 2006

Laulsime


Kohe pärast Tallinna linnapea kõnet jõulurahu avamisel, Tallinna raekoja platsil. Hästi tuli välja.
Meie koori plaat sai lõpuks valmis. Mina kujundasin ümbrise: http://www.hot.ee/catena/plaat.pdf
see sai jubedalt kiirustades jube viimasel minutil tehtud, praegu teeks mõne asja ümber. Aga olgu.
Saime tasuta plaate, 1per nupp kusjuures ka Tanel on ju selles kooris laulnud. Ostsin ka paar tükki. Heli võttis ju laenu et seda plaadistamist lõpule viia, sponsorid katsid ainult osa 15 tuhandelisest kogusummast (mis pidi veel hea odav hind olema) Müügihind sai ühele plaadile 100 krooni kokku lepitud. Kinkisime Taneli emale ja minu emale ja...
Laglele on ka 1 eksemplar ette nähtud, aga millal mul õnnestub see temani toimetada, ei tea. Üldse tahaks talle palju asju saata. Tal on hea suur pööning kuhu mittevajalik kola eest ära tõsta :P
tervisi Tartu poole!

Tarmo pilt

aasta läheneb lõpule

sain R suurprojekti valmis. Nüüd on vaja türilt õnnistus saada ja trükk ära tellida. Failid juba trükikotta tõstetud.
Järge ootavad Porkuni asjad, paar seinamaali. Kunagi ehk ka mu oma näitus.
-----------
paar kuud tagasi võitis Tanel tänu oma hiilgavale mõistusele ja kiirele&mahukale mälule mingi restorani kinkekaardid. Paar nädalat tagasi orgunnisime T ema Putukat hoidma ja käisime seal söömas. Enne seda lasin ennast veel juuksuri juures veidi pügada.Juuksur oli ilmselt veidi shokeeritud et niisugune räbaldunud mutt üldse tema kliendiks julgeb tulla, aga oma tööd tegi ta hästi, ma sain peaagu inimese näo pähe. Rahakotist lahkus 130 krooni.
Restos oli hea toit ja nägus&lahke kelner. Loomulikult tellisin ma esimeks roaks prantsuse sibulasuppi! Ja oli hea ka. Teiseks roaks vist pardiprae. Tanel mälus känguruliha ja siga. Magustoidu jaoks meil enam kõhus ruumi ei jätkunud, mina jõin kaks majakotkeili (väga hea jook, sidrun+piparmünt+lkohol+kirsid, maitses nagu üllamat sorti Sprite) ja Tanel kui autojuht tellis lõpuks sõrmkübarasuuruse tassitäie kohvikontsentraati, arvatavalt kullaga samas kaaluhinnas.

Nii, nüüd on see sündmus blogitud.

Jõulud on läbi, jumal tänatud. Viimasel hetkel tuli mulle hea idee ja me kinkisime taneli suguvõsale kõigile Putukapiltidega kruusid. Oma suguvõsas ka paarile inimesel, emale aga võsukesejaputukaga kruusi ja nooremale õele kassipiltidega. Sõnaga, tegime Kuma firmale presstrükitud kruuside suurtellimuse.
Taneli ema kinkis meile väga nunnu voodipesukomplekti, piparkoogimustriga, minupoolsete sugulastega oli meil kokkulepe, et katsume kingihüsteeriast hoiduda. Varvikud siiski sain. Kui jõule poleks, käiksin varsti paljajalu. Või mähiksin ajalehti jala ümber.
Putukas sai muidugi kõige rohkem kingitusi. Võsuke see-eest kõige hinnalisemaid. Arvuti (olgugi meie vana, aga täitsa korralik) telefon - tutikas,veebikaamera.
Putukas naljakal kombel fännab pehmeid ja karvaseid mänguloomi. Jänes mis talle kingiti on ka eriliselt andekas. Sai nimeks Mõmm-mõmm ja käis Putukaga igal pool kaasas. Samamoodi mängurool. Vaesel lapsel tuli kätest puudus, et kõiki kinke korraga hoida ja tassida. T õe kingitud punaseid aluspükse püüdis ta igatahes velvetpükste otsa jalga ajada.

Laupäeva hommikul ostis T meile katkise dushialuse asemel minivanni (100X70 cm - nii nunnu!) ja hakkas õhtul kergemeelselt vana dushialust üles katkuma. Koos alusega tuli üles hulk põrandalplaate ja paljastus nende all olev mädamuda. Selle ülevoolava ja järelemõtlematu entusiasmi tulemuseks on, et kallil jõulupühal on Tanel kogu sugulaste külastamisest üle jäänud aja pühendanud vannitoa põranda remondile. Praeguseks on vana sodi üles võetud, klaasvill alla ja must laud peale pandud ja homme ehk läheb tsemendi valamiseks. Kui nüüd palgatöö väga segama ei hakka - homme ju tööpäev. Tubli mees, ah? Tal on muidugi ka tublisid abilisi hulgem: Putukas; ja M, kes pahaaimamatult ööseks meile tuli.

Just praegu läks ilmselt üks järjekordne hiir lõksu. Köögi poolt kostis paljutõotavaid kolkse. Homme vaatan. Selleks ajaks on ta kindla peale surnud.

teisipäev, november 14, 2006

Vihje

võite mulle jõuludeks kinkida midagi nendelt lehekülgedelt:
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/lastele/riidest-maehkmed

näiteks potilkäimise harjutuspüksid või korduvkasutavad ujumispüksid kehakaalule alates 12nest kilost või siit idagi:
http://www.looduspere.ee/cms/eesti/manguasjad/playmais

http://www.looduspere.ee/cms/eesti/manguasjad/muusikariistad

olgu öeldud, et neid asju sobib kinkida kõigile värsketele titemammadele

esmaspäev, november 13, 2006

Aeg liigub

Avastasin oma Rate kontot vaadates, et ma olen juba 34 aastat vana. Kamoon!
http://www.rate.ee/userinfo.php?id=3302

Pole ammu kirjutanud

sellepärast et tahtsin kõigepealt kirjutada Tartus käimisest aga mitte ei tulnud vaimu peale.
Käisime seal eelmisel nädalavahetusel.
Lühidalt: sõitsime reede õhtul ja tagasi tulime pühapäeval. Enne minekut üritas saatuse-nimeline preiln meile mitmeid takistusi teele veeretada aga me ei andnud alla ja läksime läbi halli kivi. Tanel kaotas seenekäru võtmed ära teadmata kuhu (kõige hirmsam on, kui ta need meie hoovi peale pillas ja mõni kaval autovaras need üles korjas) jauras tükk aega võtmete/lukkude asendamisega ja päris valmis sellega ei saanudki, uks käib meil nüüd näputõmbega... autovargad kes seda loevad, teile teadmiseks, et kuni lukud pole korras, ei hoia me oma kärukest lahtisel hoovil vaid eriti salajases ja turvalises pelgupaigas kuskil kaugemal! Aga süüteluku sai korda ja me sõitsime. Ott oli haige, on praegugi veel, kuid ega see reis talle halvasti ei mõjunud. Adenoviirus vindubki teinekord kole kaua. Ütles arst.
Aap meiega kahjuks kaasa ei tulnud, tal oli tema autoring ja Aleks elab nüüd Tallinnas, niiet Aap veetis nädalavahetuse isaga. Kahju, ma oleks uhhhkusega demonstreerinud Laglele, millise pika volaka ma olen suutnud üles kasvatada. (irw)
Tartus oli lõbus! Meil oli Laglega paaalju lõbusat klatshi. Tiiatriin ahistas Otti - peamiselt kallistades ja selga istudes. Ott kisas, Tiiatriinuga riieldi, Ott pääses lahti ja läks mõnd mänguasja Tiiatriinule pakkuma. Tiiatriinu mänguasjad olid üldse lõpmata huvitavad, eriti see jõle isepasundav jalgratas. Ott oli valmis selle seljas sööma, sittuma ja magama, ära tulla ei tahtnud. No vahepeal tundis ta veidi huvi ka Tiiatriinu suure plastmassist mänguauto vastu - selline millele saab otsa istuda ja jalgadega edasi lükata. Alles siis kui meile pühapäeval Anneli&Mark koos lastega külla tuli, leidis Ot, et nukukäru, millega väike Katrin parajasti mängis, on ka ratastega ja huvitav. Ja läks seda teise käest ära võtma loomulikult, viskas nuku kärust välja ja tiris käru enda poole. Katrinil, kes muidu meelsamini tülisid vältis ja teiste poolt tahetavad mänguasjad suht ruttu loovutas, lõid vist mingid varajased emainstinktid välja, igatahes hakkas ta nukku kangekaelselt kärusse tagasi toppima ja ei olnud nõus kärust loobuma. Mehed ja naised...
Meie Laglega Tartus õue ei pääsenudki, lapsed olid suht haiged kõik... aga Tanel tegi endale Tartuskäigu lõbusaks ja istus enamuse ajast Urus. Fuck, see pidi ju minu pidu olema! Noh oli ka, aga mulle ei meeldi sugugi, et ma ei saanud teda Annelile ja Margile demonstreerida.
Ta lihtsalt istus kogu Külastuse aja Urus ja seal ei ole levi... niimoodi on ju jube lihtne perekond ja antud lubadused sootuks ära unustada. Kahjuks liiga hilja tuli mulle see idee, et helistada Aabile ja paluda tal messengeri kaudu Tanelit tagant utsitada. Sellepeale taipas ta lõpuks liikuma hakata.. Aga perekonnaisadel tuleks levist väljumine põhiseadusega ära keelata!
Pühaba õhtul tekitasin ma oksendava Pireti ümber paanika ja sundisin Tanelit teda ja Laglet haiglasse transportima.
Kõigi nende sekelduste tõttu saime me kodu poole sõitma hakata suht hilja, kui oli juba pime ja pool teed uduga kaunistatud. Üsna jube. Tanel rääkis ärkvelpüsimiseks mulle natuke Uru klatshi . Sellest hoolimata vajusin unerüppe, ärgates sealt ehmunud nõksakatega, kujutluspiltide peale roolis magavast Tanelist ja vastutulevast veoautost... Poolel teel tegime kõrvalepõike Nurmsi lennuväljale - Tanel tshekkas, kas seal on kõik korras - ja peatuse mingi kiirsöögikoha juures, kus sõime meeletult head sibula-peki võileiba.

laupäev, oktoober 07, 2006

auto

olen nüüd autoomanik de jure - kuigi Tanel on seda de fakto. Et auto minu nimel, siis ei ole nagu õigust nuriseda ka, kui autole mõni uus vidin ostetakse.
Auto ise on nunnu, roheline volkswagen derbi, Tanelist aastakese vanem, kaheukseline. Sisu on originaal ja hästi hoitud.
Imelik on aga see, et Tanel ei luba mul auto pisikestele roosteplekikestele puravikke ja riisikaid maalida (roostevastase värviga). Kui see minu auto on.... ega ma ei keela tal sõita. Ma lihtsalt nagu natuke kaunistaks seda käru.

teisipäev, oktoober 03, 2006

Võta vabalt

Tanel ütleb:
võta vabalt ja lase minul ka vabamalt võtta.
Võimatu.
Mul ei ole kuskilt võtta.

Mõnikord ma mõtlen... meie vahele on nii palju kibedust tulnud... aga kui ma oleksin algusest peale andestanud ja unustanud kõik need liiga vabalt võtmised tema poolt? Unustamised, lubaduste mittetäitmised, viibimised?
Siis võtaks ta veel vabamalt. Kooselus paraku on vabadust pere peale ühine ja kindla suurusega hulk - kui üks võtab liiga vabalt, siis on teine sedavõrd aheldatum.
Kui tema võtab nii vabalt - kui ta võtaks veel vabamalt - siis oleksin mina täielikult vang.
Samamoodi nagu ma Aleksiga olin. Oh ma olin siis mõistev, ainult et mind ei mõistnud keegi. Mina muudkui andestasin, aga kui ma lõpuks murdusin, siis mulle ei andestatud. Ma lasin teisel poolel vabalt võtta ja sain kanda topelt koorma.
MA EI TAHA SEDA ENAM!
Ma olen ennem nõus suhte lõpetama, kui Tanel tunneb et ma ta vabadust liigselt piiran - ma ei taha enam kahe inimese koormat vedada. Ma ei taha enam kahe täiskasvanu eest vastutada.
MA EI JAKSA!

Muidugi reageerin ma üle. Muidugi ma olen faking hüsteerik kes teeb igast pisiasjast suure numbri. Muidugi olen praegu mina ainukesena see, kes peresiseseid reegleid kehtestab ja see ei peaks nii olema. Aga... paraku ON asjad nii, et selles suhtes mina saan hakata vabamalt võtma siis, kui Tanel võtab võrdse vastutuse. Ise võtab. Mitte nii, et mina pean teda selleks sundima. Mitte nii, et ainult mina teen pere liitmiseks pingutusi.
Muidugi, ilmselt ma lihtsalt ei näe, mida siis Tanel ise pere liitmiseks teeb. Võibolla on see kuskil isegi olemas. Silmitu hirm ei lase mul seda näha.

pühapäev, oktoober 01, 2006

reetmine

Tanel sõitis täna hommikul Nurmsisse, eks ikka jälle langevarjuga hüppama. Mulle ei meeldinud, et ta sinna jälle ilma meieta läheb, me veedame koos niigi liiga vähe aega ja laupäeval oli ta maal niikuinii...leppisime kokku, et ta tuleb sealt inimlikul ajal tagasi ja "hoiab Otti" et ma saaksin tööd teha.
Tegelikult on mul viimasel ajal nii jäle deprekas, et töötegemisest, selle lohiseva koerasaba ületamisest ei tule suurt midagi välja. Aga see on sobiv ettekääne isa ja lapse vahelist suhtlust tekitada.
Helistasin Tanelile kell 4 et teada saada, kaugel ta siis on. Enne seda oli meil veel telefonitsi tüli teemadel, kas inimlikul ajal tagasi tähendas kella kahte või kella nelja, kas "kella nelja paiku" venib ka kuni kella viieni, jne. Tema lahendas nagu ikka selle tüli lihtsalt telefoni välja lülitades.
Ja nüüd selgus, et ta oli kell 4 Tartus - ja ootab bussi et Tallinna sõita. Loomulikult ma vihastasin, mingi valemiga ei jõua ju Tartust Tallinna kella viieks, mis Taneli enda tõlgenduse järgi veel "nelja paiku" alla kõlbaks. Tema arust aga viib otsetee Nurmsist Tallinna just Tartu kaudu. Kuna ta sai sinna autoga. Ja tal oli üks põhjus veel, mida ta mulle ei selgitanud. Ütles, et kodus räägib. Ja lülitas jälle telefoni välja.
Mingil hetkel jõudis minu telefoni sõnum: anna andeks. Mõtlesin, et ta on nüüd valmis rääkima- mul, kurat võtaks õigus teada, mis on see "üks põhjus veel", mille pärast minuga niimoodi sea kombel käituti, aga selgus, et kuna ta istub bussis, siis ei saa ta mulle praegu seda põhjust selgitada. Et kodus räägib. Ja jälle telefon välja. Kuradi alatu!
Kuna see pole esimene kord tal niimoodi käituda ja oma lubadusi murda, venitada, moonutada, jne, siis minul viskas vindi üle.
Kallis Tanel, mitte keegi ei saa sind sundida elama koos sellise fuuriaga, kes nõuab, et lubadusi täidetaks või siis, kui neid ei jõua täita, siis vähemalt nende täitmise viibimisest õigel ajal teataks - koos selgitusega. Tänapäeval on enamusel inimestest olemas mobiiltelefonid! Pole mingit õigustust lihtsalt teist inimest alt vedada ja jätta ta sellest teadmatusse ka veel! Tuleta meelde:
Laiusel toimunut ja kõiki eelnevaid juhuseid! Mina seda enam ei talu. Punkt.
Sa oled mulle juba küllalt haiget teinud.

Kuigi tõesti, võibolla sa ei tea, kuidas see haiget teeb, kui sind lähedase inimese poolt lihtsalt niimoodi ära unustatakse, sest seal, kus sina oled, on ju piisavalt huvitav olla. Ja ega siis lähedane inimene kuskile ei kao... las istub kodus ja ootab.

reede, september 15, 2006

pühapäev, august 27, 2006

Saadanast

Corel on saadanast, mõeldud kiusama minusuguseid luusereid, kel ple raha osta mäkk ja adobe täiskomplekt. Erit kena on Coreli omadus kinni joosta just siis, kui ma olen teinud ära suure tüki tööd ja mõtlen: nüüd võiks salvestada. Enne kui kursor nupuni jõuab... kursor muide ei jõuagi nupuni, sest selle mõtte peale Corel hangub ja ja aitab ainult Ctrl-Alt-Del.
Ma tahaks olla ilus, rikas ja tark ja evida mingit normaalsemat graafikaprogrammi.

reede, august 25, 2006

msn

mis ma teen nende paljude msn-aadressidega, mis on vanad, pidevalt offline, või kellega ma ei ole üle aasta suhelnud, kuigi nad viisakalt aegajalt mu listi ilmuvad?
Mitte midagi. Messarilistis on nad vähemalt kaunilt rivis. Nagu moosid riiulis.

Kellegi kuri käsi on mu messengeris kõik grupid ära kaotanud ja järel on ainult offline-online jaotus.
kurb
kurb
pettunud

(ma pidin selle kuskil kuidagi välja ütlema, aga ma ei täpsusta)

pühapäev, august 20, 2006

oeh

vekkisin ja vekkisin
vekkisin ja mekkisin
olen kiirsoolakurgist ja värskest ja tomatitest kandiline.
Aabi messengeripealkiri ütleb, e ta käis Marjul ;)

reede, august 18, 2006

Aa

Saabusime just Aa külas Allika talust. Seal olime mina, Lagle, Rita ja kamba peale 2 värsket (3-6 kuud) imikut, Ott (1,5 a) , 2 3aastast ja vahelduva eduga 4 tk 7-10 aastasi lapsi. Pisike maja poolel künkanõlval, künka all romantiline allikas, paeplaatidega vooderdatud, kividest trepiga allikani. Otti sai keelatud küll allikale minemast aga see kiskus teda vastupandamatu jõuga. Joogivee toomine oli alati väga fun ettevõtmine . Astu allika kohale pandud palgist purdele, kummardu, ammuta pangekesega allikast vett ja roni graatsiliselt mööda kive üles maja juurde...
Maalisin mõned pildid. Et majakeses ei olnud vaba ruumi, siis õues, muru peal maas. Tundsin puudust molbertist (vihje, Tanel) eriti kui Ott kõndis üle kuivamata pildi. Toimusid ohjeldamatud õhtused mölisemised Lagle ja Ritaga. Ka muul ajal kui õhtuti. Maailm sai paika pandud, tuttavad taga räägitud, kiidetud ja kirutud. Toimusid ka kohustuslikud kurnavad jalutuskäigud kohalike vaatamisväärsuste juurde nagu hirmuäratav ja eluohtlik klint, Saka mõisa juures vaatetorn ja maailma kõige kaunim ning kohutavam metalltrepp klindilt alla mereranda. Seal peaks olema silt: Väikestele lastele ja invaliididele keelatud ja see silt peaks asuma ikka hea mõnisada meetrit enne klindi serva... ja võibolla tõkkepuu.
Tahan sinna tagasi.
Ja öösel sai röökiva Otiga toast välja joostud, et ta Lagle pudinaid üles ei ajaks. Otil tulevad järjekordsed hambad - purihambad, igemed on muretekitavalt paistes ja sinakad, nagu verevalumiga. Igal öösel umbes 1-2 paiku esitatakse korralik kisasoolo. Viimasel ööl oli see nii jube, et ma söötsin talle sisse kõiki ravumeid, mis Lagle ravumikausikesest leidsin ja suures ahastuses surusin viimase abinõuna ta igemele viinakompressi... seepeale jäi laps lõpuks ka vait ning leidis mõneks ajaks lambilülitist meelelahutust aga hoidku mind Jumal mõne post hoc propter hoc järelduse tegemisest. Varsti lähme arstile.
Koju tõi Taneli isa mind Taneli vanaema ehk siis Oti vanavanaema kaudu, mis tähendas 10 kilo kurkide ja veel mõne kilo tomatite, õunte, porgandite jne kaasasaamist. Ott jättis tänutäheks oma shokolaadised näpujäljed vanavanaema valge majakese seinale.
Koduukses sain sisse ilma jalaluid sodihunnikute otsa murdmata :) Mehed vist ei elanudki kodus või...

laupäev, august 12, 2006

Njaa

Eesti mees hoidub alimentidest (92)
Eesti naine tahab välismaa meest (879)
Iseseisvuspartei: Aitab pederastiast! (186)
Me ei sunni kedagi homoks! (280)
Eestlannale meeldib juukseid värvida (60)
Feministid võõrutavad mehi libudest (164)
ja lõpuks:
Ametnikud hullasid tuleohtlikus metsas (100

ahjaa:
Eesti laps saab palju peksa (235)

raha ikka veel ei ole

ja nagu selgus - õigusega. Ei ole kellegi käest tagasi ega edasi nõuda. Pealekauba läheb Tanel pühapäeval langevarjuhüpet tegema. Vassssttikk egoist...
Väga väikese lapsega mammat ei võeta ju tööle kuskile, kus normaalset palka saaks ja Taneli staazi pealt ei saa mingit märkimisväärset toitjakaotust ka. Tra. Tanel, kui sa elusalt tagasi ei tule, siis... ma sulle veel näitan! Uut, vana ja ruudulist.

... pidin Aabiga minema talle kooliaastaks riideid ostma esmaspäevaks, nüüd ei tea, mille eest. Palun antke mulle mõni ilus ja huvitav ja mis peaasi - kiire haltuura! Seniks ma lasen jalga. Aa-sse. Seal on kenad ja toredad inimesed nagu näiteks Lagle.
Kahjuks võin üsna kindel olla, et Aap minuga sinna kaasa ei tule. Ta on niigi praegu maal ja pole nädal otsa netti saanud.

reede, august 11, 2006

Jee, ma olen keenijus

http://www.kodukauniks.ee/foorum/read.php?10,113254
vaat mis ma kõik välja mõtlesin - minu postitused siblija nime all.
Ma kohe pean ennast natuke kiitma.
Küsimuseks oli, et milliseid kardinaid erikujulistele akendele.
Panen siia oma ideed:
http://www.hot.ee/drangst/kardinad.jpg
http://www.hot.ee/drangst/telk.jpg

ja kõige kenijaalsem idee tuli nüüd - nii erikujulise kui tegelikult ka tavalise akna ette on väga sheff panna hiiglaslik lehvik kardinaks.

Aga ega ennast ei ole eriti sünnis avalikult kiita :P

esmaspäev, juuli 24, 2006

lapsed

lisaks sellele, et Aap on minust pikem, on tal nüüd ka häälemurre ja aimuv vuntsitriibukene (esialgu küll tõesti vaid aimuv) nina all.
Täitsa pull. See on üsna võrreldav lapse sündimise imega - et noh, sündis, ja nüüd siis löövad tal ka sekundaarsed sootunnused välja, bioloogiliselt hakkab täiskasvanuikka jõudma.
Aga ma ei saa ennast veel rahumeeli raukade hulka arvata, Ott ka vaja üles kasvatada.

neljapäev, juuli 20, 2006

pühapäev, juuli 16, 2006

pühapäev

Praadisin pannkooke. Ma ei ole muidu mingi selline hea ema ja hoolitsev perenaine (Muumimamma, õrr) aga seekord tekkis selline tahtmine. Ott sõi täie pühendumuse ja keskendumisega poolteist ülepannikooki moosiga. Ülejäänud poolt kooki oli ka kahju niisama jätta, seda püüdis ta piimatassi uputada, etc.
Tegelikult peaks hommikuti putru sööma, aga Tanel väidab putru nähes, et ta hommikul üldse ei söögi. Pannkook miskipärast säärast lauset ära ei teeninud.

ma peaks tööd tegema mitte siin heietama. Harva mul selleks võimalust nii, et Tanel hoiab Otti.

reede, juuli 14, 2006

toru hargilt maas

Otil oli eile 39,... (kiskus kraadiklaasi ära) Täna okei, aga õue minna ei julge. Telefoniarve (nagu ka muud arved) maksmata, välja helistada ei saa. Kes nüüd Aabile sõnu peale loeb? Aap, kuuled sa, ole ujudes ettevaatlik, ära hüppa peakat, ära jää õhkmadratsi peale magama! Vaata üle tee minnes, ega mõnda roolijoodikut sinu pihta ei kima! Pese käsi! Ära mine hilja õhtul üksi välja! Ära usalda võõraid!
Tra, laps on 13 ja minust pikem, see pole nali!
Mis siis, kui ta ühel hetkel otsustab, et vat tema nüüd lähebki issi juurde elama? Ma ju ei tea, kas Aleks on vahepeal täiskasvanuks ka saanud või... Aap ise muidugi nii väärikas mumm, et ilmselt jääks isa roll siis tema kanda. Jumalauta, ta peab ju kooli lõpetama! Kes neil seal sokke nõeluks? pesu peseks? Ega mina ju ei tea, kuidas Aleksi elus "see kõik" korraldatud on, aga kui on kellegi teise korraldatud, siis vaevalt need korraldajad väga vaimustatud on ühte hoolealust juurde saades.
A äkki siiski on Aleks vahepeal täiskasvanuks saanud?
Üle 7 aasta möödas juuu.
Piinlik on minna eksmehelt küsima sellise asja kohta.
NB! See kõik on minu luulu. Veel ei ole midagi sellist toimunud.

neljapäev, juuli 13, 2006

vabadus sai otsa

mul ei olegi veel meelest läinud
kuidas me kükitasime piimapukil
ümberringi mingid kõrred ja valged õied
kuuma tolmu lõhn
halle mannerguid ei tohtinud meie puutuda

täiskasvanutel jalust ära
kui ema rääkis vanatädiga
kui läksime suveks maale
linnapeibed

kandsime õues ja toas kummikuid
sipelgate ja madude hirmus
jooksime aknast sisse ja välja
ja muidugi saime riielda

aga kuna vana pliit ajas suitsu sisse
ja emal oli palju tegemist
siis oli pärast vee tuppakandmist, peenarde rohimist
päris kohe vabadus

nüüd on imelik maale minna
ise teed ise tood ise vastutad
ise ajad ennast hommikul üles
ja kaevata pole ka kellegi peale

kolmapäev, juuli 12, 2006

...

see kes foorumites liigub (tidiri-pomm)
võõraid mõtteid mööda kiigub (kirjutab-komm)
sellel tihti pöörded kõrgel (tidiri-pomm)
õrri ajab võrgutõrge (kirjutab-komm)

Tähemees teatab:

paanilised hooldustööd
paanilised hooldustööd
tühiajalised katkestused
häired kaamel tele-visi-oonis
antud kajavahemikult võimaldaselt vähe häiriks
jee
restart
or
later

Maasikad

Maal armastab paps oma ratastooliga pikki retki ette võtta. Viimasel õhtul väisasid meie aeda Kooli talu kaks kurja pulli, ajasid mulle hirmu nahka. Missiis kui nad mingil hetkel papsi teele ette koperdavad? Tõsi, hulkuma lähevad loomad peamiselt öösiti, paps aga hulgub ikka päeval.

Ühel pärastlõunal leidis paps teeäärest metsmaasikaid. Esimesed. Korjasime need Putukale muidugimõista. Järgmiste päevade kuiv ja kuum ilm muutis maasikad pisikesteks krõbinateks, setu sealt siiski sai. Putuka seaduspärane saak.
See oli mitu nädalat tagasi.

Praegu haume linnas. Suht mõtetu olemine.
Võsuke on Tartus oma isal külas. Aleks esineb Carmenis seersant Moralese osas.
Mul hea meel, et ta oma looduse poolt antud võimeid ja meie pere poolt pealesunnitud haridust siiski lõpuks kasutab.

Laiuse lossipäevad.

Käisime perega ja Kuldmariga Laiuse lossipäevadel. Tanel pidi seal poffermõõka viibutades ringi jooksma, poffertapma, poffervägistama ja poffersurema. Ise kaebas pärast, et skoor oli ebaõiglane - kolm suremist ühe tapmise vastu. Kuldmari rebiti ka pofferdama. Ta pofferristiti. Tited ja titemammad jäeti rahule, kuigi Ott nägi väga stiilne välja ja viibutas ähvardavalt ning igati sobiva ättituudiga neid väiksemaid mõõku, mis kätte sai. Katsetas esinejate telgis ka väikestviisi naisteahistamist suure pofferodaga. Täpsemalt torkis tantsijate poolenisti jalgatõmmatud punaste sukkpükste hargivahet. Hea et papa Freud seda ei näinud :P Rõõmsat kiljumist sai palju.
Pärast oli ujumine ja kuna Ott Firieli elamise pea peale pöörata tahtis, pagesime lgp. perek. Agurite poole. Seal tegi Kaisu-Ann Otile selgeks, et rahunegu maha ja naiste võim. Ott vahtis, suu lahti, kuidas temaga peaaegu ühesuurune inimene ennast karmilt kehtestab ja imekiiresti räägib. Õige, õppigu elu.
Ma tahan ka 1 tütart.

Tanel sõitis Firieli juurde tagasi, jooma, igavene siga. Karm kuid ebaõiglane saatus maksis talle kätte mingi müstilise kõhutõve näol. Tema olla öö otsa öökinud - aga missiis. Mina ei saanud sauna. Sest Ott oli täiesti pöördes ja selleks ajaks kui ta lõpuks magama jäi oli saun vist juba läbi. Mina igatahes olin küll.
Oleks Tanel oma perega jäänud, oleks tädil rattad all. Pähh, mehed. Need ei saa ka kunagi täiskasvanuks.
Väikest mõõka ja kilpi pole ta ka veel Otile teinud. Vaene Ott peab laenatud mõõku närima.

kolmapäev, juuli 05, 2006

õudne

Aabi pikkus täna hommikul 174 cm. Veebruaris mõõtsime alles 168 cm.
KUHU ta niimoodi välja jõuab? Parim kasvamise aeg alles ees.

pühapäev, juuli 02, 2006

sõnad

Afaasia on ses mõttes jama haigus, et kui sul pole enam ühtegi keelt, millega oma mõtetele nime anda, siis näib, nagu sul mõtteid polekski. Tegelikult eksisteerivad mõtted ka ilma sõnadeta. Ehk ei ole neil ilma nimeta niipalju kodanikuõigusi kui dokumenteeritud mõtetel, aga nad on olemas.
Vaisat tabas afaasia ühes parema kehapoole halvatusega seitsekond aastat tagasi, insuldi tagajärjel. Sestpeale ajab ta (endine arvutikeele üllitaja, jne) läbi väga väheste sõnadega: ei ole hullu, oota, noh.Erialast tööd nii vähesega muidugi ei tee. Elust rõõmu tunda on aga täiesti võimalik.
Vaisa nime sai ta kolmeaastaselt Markuselt, kes sõna "vanaisa" endale suupärasemaks lühendas. Kui poisid olid väikesed, tgi ta neile luuletusi:
ford sierra universale
täna me sõidame maale
kakame täis vanaema
ja toksime kõrvitsasse naele

ja laulis täiesti viisi pihta, kuigi meile oli ta omal ajal väitnud, et tal on elevant kõrva peale astunud ja tema parema meelega ei laula.

Afaasia on teatud määral ravitav - või taanduv. Vaisa sõnavara on nende aastatega kenakesti täienenud. Laulda ta enam ei häbene. Tal on väga ilus hääl ja hea viisipidamine, sõnad aga ei olegi nii hirmus olulised.
Otti tegi tema ratastool kadedaks.

teisipäev, juuni 13, 2006

neurovisioon.

saneeritud skandaal
sandaalide skaneeringud
saadananahad

skandeerides
kandse
kangelasi

end

kolmapäev, mai 24, 2006

kadunud kass

Vahel põgeneb mõni loom kodust ja selle põhjuseks pole tavaliselt muu kui looma truudus ja abivalmidus. Koduloomad toetavad haiget või muidu hädaolukorras inimest oma energiaga, ja kui loomal tekib vastumeelsus peremehega suhtlemisel, tähendab see, et vahelduseks vajab loom enda kõrvale mõnda teist, tervet või õnnelikku inimest, kelle juures ennast täis laadida, sest loom on oma energiaröövlist omaniku kõrval tühjaks jooksnud. Raskem on anda energiat pereliikmele, kes on ise harjunud teistele energiat andma, sest ta ei oska korraga hakata teistelt energiat vastu võtma. Siis võib loom ära väsida oma energiat pakkumast ja meeleheites kodunt minema joosta.
Kui pere peal lasub needus või lähenemas on mõni õnnetus, mida loomad alati ette näevad, võivad nad minna vabasurma ja õnnetus pereliikmega jääb olemata. Pererahvas ei tea sellest loost muud, kui et koer või kass kadus ära.

http://lynxie.2itb.com/nuudveidiloomatarkust.htm

Aferist üksi teab, mille vastu ta meid kaitses... mina aga tunnen tõsiselt, et ma ei taha enam ühtegi teist kassi.
Mäletan ka Pärtlit. Tema tõin ma meeleheitehoos ise ohvriks, sellele eelnes pikaldane agoonia, kui ei mina ega Aleks enam Raudtee tänava majas ei elanud. Pärtel oli seal üksi... ma ei mäleta, mida naabrinaine tema kohta rääkis. Kas seda, et ta käib näugumas ja seltsi otsimas või seda, et ta ei lase kedagi ligi... ei mäleta. Mina viisin ta lõpuks loomaarstile ja pidasin seda halastuseks. Tegelikult oli see teise looma naha ohverdamine oma ebaõnnestumiste pärast.
Aferist toodi mulle varsti pärast seda.

Nagu loomatapjadki, hoiame me enamasti kõik enda juures vangis oma lemmikloomade hingi. Loom jääb kinni, kui leiname neid taga või ei suuda andestada loomale tema kadumist või mõnda muud pisiasja, mida arvame ise unustanud olevat, kuid mis on endiselt meie alateadvuses aktuaalne. Oma endistele loomadele tuleb andestada sedagi, mida arvame olevat unustanud, ja omakorda paluda neilt andeks kõige eest, mida oleme samuti enamasti unustanud, siis pääseb looma hing oma arengus edasi.

esmaspäev, mai 22, 2006

unistus oma kodust

avar maja paksu metsa sees pluss kõik tänapäevased kommunikatsioonid. See unistus pani mu und nägema.. sellest, et olime sunnitud mingil põhjusel metsa pagema, lisaks oma perele kaasas kaks ebamäärast päritolu teismelist poissi. Metsatee käänu tagant tuli meile vastu karu kes päris inimkeeli pomises: energiat on vähe, energiat ei jätku. Noh, mina teda ei kartnud, läksin juttu tegema. Tanel hüüdis mulle küll, et temal ei ole puu otsa ronimiseks sobivaid saapaid, ta kirsad on libeda tallaga, et ma võiksin võtta Oti ja puu otsa ise ronida, aga mina olen kehv ronija ja seal polnud ühtegi mulle jõukohast puud. Niisiis andsin Oti Tanelile ja läksin ise karuvanaga juttu tegema. Küsisin, et kui energiat ei jätku, kas polekls mõistlik varugeneraator muretseda. Mõte meeldis karuvanale,ta ajas enda püsti, võttis karukasuka seljast ära ja kutsus sealsamas oma maa-alusesse koopasse külla. Koobas oli avar, paljude ruumidega ja kuidagi väga valge ning modern. Teismelised imbusid otsekohe karuvana flatekraaniga arvuteid uudistama, karuvana aga juhatas meile suure mitmetasandilise toa, mille kõrval oli suur basseiniruum. Teismelised koos Aabiga küsisid, kas internet ka on karuvanal - ja see vastas, et on küll, väga võimas pealegi, 50 karubaiti vms, aga selle kasutamise õigus tuleb metsatööga välja teenida. Meie vaatasime Taneliga vaimustunult üksteisele otsa - siin oleks hea elada... kase- ja kuusemetsa all.

kolmapäev, mai 17, 2006

Elu on valus... Tahate teada miks?

Räägin.Kui ma olin just sündinud, tuli doktor ooteruumi ja ütles mu isale: "Me tegime kõik, mis võimalik, kuid ta pressis end läbi." Oleksite pidanud nägema siis isa nägu ,see oli olnud veel hullem kui Michael Jacksonil. Mu ema ei toitnud mind kunagi rinnaga; ta ütles, et armastab mind lihtsalt kui sõpra ja mis lapsepõlv mul küll oli! Kui ma alles käima õppisin ja oma esimese sammu tegin, pani mu isa mulle jala ette. Ma võiksin öelda, et mu vanemad vihkasid mind. Mu ainsad vanni-mänguasjad olid röster ja raadio. Kui ma väike olin, viis mu isa mind loomaaeda. Ta ütles mulle, et ma poeksin leopardi juurde ja mängiksin tema tähnidega. Kui mind kord ära rööviti ja isalt lunaraha välja nõudmiseks üht minu sõrme juppi näidati, ütles isa, et tahab rohkem tõendeid. Lapsepõlves hoidsid kõik minust eemale, isegi mu jo-jo ei tulnud tagasi. Vahel mängisime teiste lastega peitust. Nad isegi ei otsinud mind. Halloweeni ajal saatsid kõik vanemad välja oma lapsi, kes nägid välja nii nagu mina. . Naeratada ma yldse ei saa, sest kunagi oli meil ilus roosa sohva, mille peal meeldis mul mängida. Aga ma pissisin selle täis suures mänguhoos nagu ikka ja siis isa ükskord käratas “Kurat ,ma löön sul selle viimase hamba ka välja!”. Kui ma olin väike, töötasin loomakaupluses. Inimesed küsisid pidevat, kui palju ma maksan.Ma ütlen teile, et elu on raske. Aastaid on olnud mul kõrvades pidev helin. Nüüd on asi läinud hullemaks. Nüüd annab kinnist tooni. Hakkan vist juba vanaks jääma. Ma ütlen teile, et minu suhtes pole mingit respekti. Ma olin uppumas. karjusin: "Appi, appi!". Vetelpäästja läks mööda. Ta ütles: "Ok, anna minna, anna minna!" Mäletan esimest korda, kui ma hääletasin. Siis peksti mind korralikult läbi. Ma kasutasin vale sõrme.Kord käisin psühhiaatri juures, kurtsin, et tunnen end nagu koer. Ta ütles, et ma ta diivanilt maha tuleks. Käisin oma arsti juures. Ta ütles, et ma peaksin oma joomist rohkem jälgima. Nüüd joon ma peegli ees. Tahtsin minna iludusvõistlusele. Mulle öeldi, et seal on mulle vääriliseks vastaseks ainult üleeilne okseloik.
Kui ma oma mehega seksida tahan, näitab ta mulle peeglit ja küsib: kas sa tahad oma lastele samasugust saatust?
Tegelikult ma ei ole nii loll. Ükskord oli mul isegi üks mõte... aga see kadus üksinduse kätte ära…

esmaspäev, mai 15, 2006

Mul oli kole häbi

kui titeriiete poes kena müüja andis mulle tulbi. Emadepäeva puhul. Vaadake, ma ju ei ostnud sealt midagi, niisama tiirutasin oma tolmuse ja porise käruga, täieliku võõrkehana, pasteltoonides puhaste kaupade riiulite vahel ringi. Aga sain tulbi ja naeratuse.
Teist korda oli mul häbi Novaluxis, kus Ott täiesti läbi- ja läbiväsinuna tuima rahuga vankris lebaskles, kuigi käru sõitis läbi rohkete ahvatlustega riiulite vahelt. Samas oli üks ema oma kolmeaastase tütrega, kes vaikselt torises et tahab oma konna, oma KONNA!
Ülinärviliselt sõitles ema teda: vaata kui ilusti poiss kärus istub, mitte ei kisu kõike (mina küll tüdruku poolt mingit kiskumist ei näinud) nagu sina! Sinuga ei saa ÜLDSE poodi tulla!
Kusjuures tüdrukuke ei kiskunud riiulitest asju, ei kisanud ega trampinud, ei viskunud maha, ainult nõudis vaikselt aga kangekaelselt, et tema tahab oma konna. Ema tiris ta värisevate kätega poe ukse taha ootama, millal issi konna ära maksab ja jätkas näägutamist laadis: vaata kui ilusti teine tita kärus istub.
Mul oli tahtmine minna ja talle ütelda, et ta tütar käitub ju jumalast hästi kolmeaastase kohta ja et Ott oskab ka lõuata ja nõuda kui vastav tuju on...
aga noh, ma olen kontaktiarg eestlane, ma ei teinud seda.
Hiilisin häbiga minema.

pühapäev, mai 07, 2006

armastus

on nagu laul, jaa, aga kust te võtate, et laul lihtne asi on?
Isegi ürginimeste omaaegne kahenoodijorin võis mõnda ürgkogukonna peenenud maitsega liiget häirida, mõnele ebamusikaalsele ürginimesele aga hoopis pohker olla. Samamoodi ei olnud armastus tol nuaiagapähejakoopasse ajastul niisama lihtne asi...
mis siis veel tänapäevast rääkida, kui on vist suisa miljoneid erinevaid muusikastiile, klassikast houseni (ja isegi kui võtta sellest valikust ainult vokaal... noh, on laule, mida ei saa eistada teisti kui ainult instrumentaali saatel, niii on ka armastust, mis ei tule kõne allagi ilma mersude, kaelakeede ja kasukateta... ega see sellepärast vähem armastus ei ole)
lisaks veel need vanad viisid ja stiilid, mida hoolsast püüdmisiest hoolimata ei ole jõutud ära unustada...

kui armastus on nagu laul - ja võtame eelduseks et ta on - siis juba õige stiili valik on kaelamurdva keerukusastmega ülesanne. Armastusestiili kiputakse vahel nagu muusikastiiligi, sõprade eeskujul valima...

aga räägime siia juurde veel sellest et sugugi mitte igalühel ei ole häält ega muusikalis kuulmist

ja

dueti laulmiseks on vaja KAHTE inimest
kes mh. teineteist ka kuulavad.

Ning kui teise kuulamine ja teise järgi häälestumine tunduvad ahistavad, piiravad, aheldavad, mida veel.... siis mõnele lauljale on soolokarjäär ainumõeldav.

Selline küsimus

kas teha seda, mida
1.hing ihaldab (väga, väga)
2.või seda, mis oleks kasulik perekonnale aga kah suht meeldiv tegevus
3. või hoopis seda, mida ma teoreetiliselt oskan, aga mis on mulle juba liiga vana ja tuttav?

Niimoodi kirja panduna tundub see kolmas võimalus küll kõige mõttetumana

laupäev, mai 06, 2006

tärn ja trellid

ma ju ütlesin, ma kuradi ammu ütlesin,

MIKS MIND KEEGI EI KUULA!

hüüdja hääl, teadagi, kõrbes

teisipäev, mai 02, 2006

Kevad käes!


lihvime pekki ja treenime kanni!

reede, aprill 21, 2006

lahustun vaikselt argipäevas.
minust on umbes 30% kaduma läinud.
võrreldes.
võibolla see on hoopis hea.
sõnades ei ole enam nii palju valgust ega pimedust

kolmapäev, aprill 19, 2006

mulle meeldib

päris kohe meeldib Oja Pets
Eks ta üks labiilik on ja ilmselt ma temaga koos elada ei tahaks (ma ise ka labiilik juu), aga eesti avalikkusele on selle kaliibriga skandaalitsejat lihtsalt vaja.
Ilusti, viisakalt ja selleks ettenähtud kohas ühiskonna kitsaskohtadest rääkimisestju ei piisa. Isegi perekoolis rullnokluse üle kirumine ei tee maailma paremaks.
Petsi shokiteraapia äkki teeb.

Vt ka
Mahvalda
Arrogants
kollakapsas

Hoia kõva, Pets, ja ära endale insulti närvitse!

reede, aprill 07, 2006

rääkige lugusid

rääkige, lood hoiavad maailma koos. Aga rääkige tõtt. Mitte täit tõtt - keegi ei tea kuhu selle piirid ulatuvad. Aga tõtt.
rääkige kasvõi sama lugu mitu korda, kui see on hea lugu - siis tasub seda ka korduvalt kuulata.
Ja ärge valetage ega oletage selle kohta, mis jääb nägemispiirist kaugemale.
Pole vaja.

põrmust

iga enesereetmine
on maailma leidmine
üle kõige
sillerdab tuhk

Kolmeaastane Aap

nõudis minu käest söömiseks "augulusikat". Elasime siis Tartus, Tammelinna losside vahele eksinud madalas majaloksus. Aap istus köögis tooli peal, kõlgutas jalgu ja muudkui nõudis, "ei mitte see, anna augulusikas!"

Mina ei teadnud, mis see augulusikas on. Mul polnudki kodus ühtegi auguga lusikat.
Lõpuks selgitasin katseeksituse meetodil välja, et kriibitud ja kole hall väike alumiiniumlusikas kõlbas. Selle nimeks saigi augulusikas ja edaspidi ma juba teadsin, mis - aga ma ei teadnud, miks.

Seda sain ma alles nüüd teada.

Aga pioneerilaagris pole Aap olnud, pioneerilaagrid olid tema sündimise ajaks juba ajalugu.

teisipäev, aprill 04, 2006

Waalad

nende mänglev ja rõõmus käitumine annab märku lähenevast paaritumishooajast.

ärge öelge, et teid ei ole hoiatatud

kadund kass

ma ei lasknud Aferisti omal ajal kohitseda ega kiibitseda, selle mõttega, et las ta otsustab oma elu üle ise - mina toidan teda, pesen ta haavu, kui ta koju põdema tuleb ja teen igal aastal kaitsesüstimise, kui võimalik, aga oma käikude, elu ja surma üle ja ka selle üle, kas ta lseb mul oma haavu siduda ja pesta, otsustab ta ikka ise.
Nüüd ongi ta siis vist otsustanud minu kontrollipiirkonnast väljaspool maha kooleda ja ma tunnen kerget kripeldust... aga siiski - mis sest kiibist kasu, kui kassi ennast keegi ei leia... ja üldse. 7 aastat on ühele kassile juba isegi pikk iga... jah, kohitsetuna elanuks ta ilmselt kauem, aga ma mõtlen, et ta enda valik see vist siiski ei olnuks.
Muide võib ta veel siiski elus olla, lihtsalt tavapärasest pikema jalutuskäigu ette võtnud. See kripeldabki, et ma ei tea.
Aga elus on palju asju, mida me ei tea ja ei saagi teada. Las siis kripeldab. Mõni asi võib kripeldada ka.. natuke.
See küsimus on - kas ma panen ta sööginõud ja liivakasti ära? Ruumi on meil vähe.
Vara vist siiski veel.

esmaspäev, aprill 03, 2006

kass

Aferist on juba kolmat nädalat kadunud.

reede, märts 31, 2006

waal rannal 2

kaunid daamid
(ah see oli sajandeid tagasi)
liikusid ringi kui laevad
keskelt peened
alt puhevil
hauakivideks
konkureerivale mõistusele

me sureme - väl-ja!

Waal rannal

waal rannal triibulises trikoos
ta võtab päikest
ja päike võtab
ta
kuivale
liistule

sööme waalanahka
elus on kõik hea vaid jagamiseks

allveelaevade silmad
ultraheli
loote liigutused
ja suurima veeimetaja suitsiidid.

Kirjud silmad

Igaüks saab õndsaks oma usuga. Sina usud, et mina olen silma kirjanik, mina usun, et jällegi vastupidi. Käimegi kõik ringi ausad ja õiglased näod peas ja peame endid teistest paremaks.
Ou jess, lahe.
Hale ainult, et õnnetu-olemist üllamaks seisundiks peetakse kui õnnelik-olemist. õnn, see on midagi labast, isegi roppu, igal juhul silmakirjalist. Häbi. Mida ma ei tunne.
tundmatu häbi siis.

neljapäev, märts 23, 2006

einoh mitä

Single by mistake

70%

M. W. Kids

50%

Married

45%

Single by choice

15%

Will you stay single or get married? *pics*
created with QuizFarm.com

You are single, but not because you like being by yourself but because of previous disappointments. Don't let your life be ruined by feelings of pride and fear. Go out and get things sorted the way you wish things to be - for if you don't risk anything you can't win!

laupäev, märts 11, 2006

ma olen raamatukoguhoidja



























Kettamaailma tegelaste hulgast
http://www.quizfarm.com/test.php?q_id=82543&first=yes


The Librarian 69%
Carrot Ironfounderson 50%
Greebo 50%
Esmerelda (Granny) Weatherwax 50%
Commander Samuel Vimes 44%
Lord Havelock Vetinari 44%
Death 44%
Gytha (Nanny) Ogg 44%
Rincewind 38%
Cohen The Barbarian 25%

kolmapäev, veebruar 15, 2006

Vulkaanid


vulkaan on nagu hiiglaslik vistrik Maa nahal. Täiesti kindlalt.
Ja Maal võib valus olla mõne kauaks hauduma jäänud suure vulkaani pärast, eriti kui see mõne närvi kohale satub.

neljapäev, veebruar 09, 2006

miks

miks ikkagi arvatakse, et kui laps on haige, siis see, kes temaga õhtuti kodus istub on ainult ema?
Et isadel on põhiseaduses ette nähtud õigus ennast õhtuti tuulutama minna?
Et kuigi ema on niigi päev otsa kodus istunud, ei ole temal teps vajadust aegajalt natuke ka teisi inimesi näha peale oma (tõsi, väga armastatud) laste?
Miks ema ei tohi väljas käia? Ilma lasteta?
Miks isa tohib, võib ja peab?
Miks arvatakse, et minul ei ole närve, südant, mõistust, suhtlemisvajadust?
Mida kuradit ma teie arvates siin blogis õige teen? Kompenseerin suhtluse puudujääke muidugi. Mul ei ole kodus mitte kellegi kuradiga rääkida.

kolmapäev, veebruar 08, 2006

Ma löön mõne inimese maha!

täpsemalt ühe. Naabri nimelt. Kuradima Herbert Ruus!
Temal ei kõlba teiste majaelanike kombel oma pellerit enda korterisse paigutada (et korter läheb sitahaisu täis) Tema kasutab maja kunagist ühispeldikut enda isiklikuna (uksele on tabaluku paigaldanud, et keegi teine seda kasutada ei saaks) Kurbloolus seisneb sellest, et see kunagine ühis asub minu korteri ukse taga. Ja v.a. logupeetud hr Ruus käib seal suitsetamas - oma tervise eest hooles olles- et OMA korterit mitte täis tossata ja et OMA TERVIST õues suitsetades mitte rikkuda. Väga viks vanainimene.
Kolm korda võite arvata, kas ma naudin konihaisu, mis iga uksestkäimisega minu korterisse tulvab või mitte.

Seksuaalne rahuldus?

kas see on vääramatu inimõigus? Ilmsesti mitte. Kas see on ainus põhjus miks inimesed koos elavad? Kahtlen.
Ka laste kasvatamine ei ole ainsaks põhjuseks, v kulude jagamine või üksinduse pelgus või veel miski.
Miks siis inimesed koos elavad? Mõned kahtlemata-tata ülaltoodud põhjustel, esinegu need siis ükshaaval või ühekorraga. Mõned naljatilgad aga kujutavad endale ette, et põhjuseks on armastus.

kolmapäev, veebruar 01, 2006

Kas kapitalism on tänapäeva maailmas läbi kukkunud?

Läbi kukkunud. Sama hästi võiks väita, et feodalism on läbi kukkunud, ürgaegne kogukondlik kord on läbi kukkunud, matriarhaat ja (eriti) patriarhaat on läbi kukkunud. Hale suhtumine.
Kõik need ühiskondlikud korrad on lihtsalt ennast ammendanud -mitte läbi kukkunud - taga leinata pole midagi. Paraku-paraku - käes on sotsialismi aeg. Teine võimalus oleks uusfeodalism, mis islami peale tungides näikse olevat paratamatus ja mõnegi patriarhaati taga leinava persooni meelest parim võimalus. Või siis need mõlemad korraga.
Teatav totalitaarsus ja kontroll inimeste üle on vältimatu. Röövtarbimine tugevama õigusega ei ole ülerahvastatud maakeral enam võimalik, tarbimispiirangud aga annavad alati nomenklatuurile suurema võimu ja ebaõiglased privileegid, mis teha. Vellkome njuu vööld.
Meie kõigi huvides on, et nomenklatuur oleks võimalikult väiksem.

neljapäev, jaanuar 26, 2006

irwwwwwwwwwww









http://quake.agitaator.ee/index.php?cat=6

kummardus autorile :D
äratundmisrõõmu eest
-----------
paar päeva tagasi käis mul külas Marje ja andis mulle ettekäände ning põhjuse õunakott ära sorteerida. Minu tädi hävinematud õunad. Vakasest kotist sain umbes pange korralike õunu, kusjuures kasutamiskõlbmatud olid need õunad, mis kukkunud puu all asuva killustiku peal ennast lõhki, teised, kuigi mitu kuud lõhkiste õunte lähinaabruses, polnud veel mädanema hakanudki.

reede, jaanuar 20, 2006

Aaaaaauuuuuuuuuu

Mul valutab kõrv ja tuikab põlv ja Otil tuleb hammas; mis omakorda tähendab mulle ka tissivalu.
UUuuuuuuaaaaaaaaaaaaaaaa.
Mul olks praegu vaja
ratastooli turvavõrguga (et Ott sealt välja ei kukuks)
koduabilist, kes kütaks, keedaks, kooks ja küpsetaks ja mulle ratastooli viinapudeli kätte tooks ja telekanaleid vahetaks
rantjeesissetulekut

äääääääääää

huvitav, kas beebide paratsetamoolküünal mõikab valu vastu, kui see kõrvaauku asetada?

esmaspäev, jaanuar 09, 2006

Haiged unenäod on need huvitavamad

Oli pidu maal, lääne-eesti vahelduva loodusega lauskmaal. Ühes suvilaks muudetud talus. Õhtune aeg. Läksin õue värsket õhku hingama kui metsa äärest hüüti - Tule siia! Tule-tule! Tule meie juurde! Olin kindel, et hüüti just mind ja et hüüdjateks minu väga head tuttavad, kes võsa vahel lõket teevad. Kõndisin hüüdmise poole, metsaserva jõudes hakkas mul kõhe. Hüüdjad paistsid olevat sama kaugel kui enne, lõkke tuli nagu vilkus puude vahelt ja nagu ei vilkunud ka. Paar sammu võssa sissepoole, siis ei saanud ma enam edasi, tagurdasin ja poovisin uesti, aga ikka sama lugu. Hüüdjaid ei näinud, hüüded muudkui kordusid. Tule siia! Tule-tule! Tule meie juurde! Viimaks läks olemine nii kõhedaks ja ilm pimedaks et läksin tuppa tagasi.
Maja esikus puust pingi peal ukerdas üks tuttav pikajuukseline näitsik, kes uuris pingi taga oleva suure veinianuma sisu. Teda kiusasid kaks meesterahvast üks nendest vist Tõnn Sarv, ainult et ilus ja sale, teise nime ma ei teadnud, nimetame teda kah Tõnuks. Ütlesin Tõnule, et kuulsin ta häält võsas, mispeale ta tegi suured silmad ja vastas, et on kogu aeg toas olnud. Ise sellise naeruse näoga. Tõnn Sarv - kes vist ikka ei olnud Tõnn Sarv - haaras kohe härjal sarvist ja ütles, et lähme autoga sõitma ja teeme selle asja selgeks. Auto laaditi inimesi täis, niikuinii tahtsid kõik edasi sõita, ühte väikese aleviku puumaja korterisse pidu edasi pidama. Väljas ei olnud enam pime, vaid säärane hall hommikuvalgus ja kui me autoga metsavaheteele keerasime, siis jooksis meile vastu ja meist mööda Tõnu - seesama, kes meiega samal ajal autos istus. Autojuht- kes oli vist pigem hoopis Peeter kui Tõnn Sarv - osutas möödajooksjale ja ütles, et näed, oledki sina, Tõnu, paar tundi hiljem lihtsalt.
Olgu. Jõudsime asulasse ja sellesse agulimajja, läksime kõik tagatrepist üles. Koridori aken oli lahti, Peeter asus seda sulgema, aga jäigi sulgema- sulgeb, järgmisel hetkel on jälle aken lahti, jälle sulgeb - nagu rikkis vinüülplaat. Taipasin, et tegemist ajalõksuga ja püüdes akna puudutamist vältida, tirisin Peetrit ettevaatlikult õlast kinni hoides sellest kaugemale. Seepeale ajas ta end sirgu ja tuli akna juurest ilmetu näoga tulema.
Kõrvaltoas oli kõigil juba lõbus tuju, klaasid mustad, joogid poole peal. Kui ma seltskonnaga liitusin, naerdi parajasti ukse kõrval olevat kummutit - selle ülemisest, irvakil sahtlist, tolknes välja pooltühi õhupall, mis korrapäraselt ülesalla pendeldas. Ei jäänud ega jäänud ega jäänud seisma, (ilmselt jälle väike ajalõks) põhjustades seltskonnas täiesti hüsteerilisi kollektiivse naeru puhanguid.
Ajalõkse oli selles korteris veelgi. Ühte sattusin praegu ja pean jääma oma tegevust
kordama
kordama
kordama---

laupäev, jaanuar 07, 2006

Haiged unenäod


Valisin kausta nimega Albus Dumbledore, Dumbledore naeratas mulle ja pilgutas valge habeme kohalt kavalalt silma. Avasin selle kausta ja ennäe, selles oli muuhulgas alamkaust Pesumasin. Avasin Pesumasina kausta, toppisin musta pesu sinna sisse ja lahkusin kaustast. Lülitasin Pesumasina tööle, vaatasin ringi. Pesuga läheb umbes poolteist tundi aega... okei, Dumbledore kaustas oli veel näiteks alamkaust Loss. Avasin selle ja kõndisin võlvitud laega pikka saali, mis minu edasi kõndides muundus keeruliste kaunistustega Galeriiks, mille suurtest akendest paistis lopsakas loodus - ja Galerii lõpus (lõpuks ometi) hiiglaslik Uks Aeda.

Vajadus külge keerata muudab unenäod alati ähmasemaks.

Järgmiseks nägin, kuidas üks pooltuttav isik pihib mulle, et on armunud T-sse juba väga ammu ja muu jutu seas mainib see isik,  et kui ta saab 20 a vanaks, siis tema tapab ennast ära, sest see on nii tohutult kõrge vanus, et elul ei ole siis enam mõtet. Tegelikus elus ma muide ei tea, kui vana see inimene on, unenäos esitles ta ennast kui 16-aastast. Ega see võimatu ei olegi.

Järgmiseks sattusin kooriproovi, mis toimus pansionaadis, kuhu ma mingil põhjusel olin pidanud kaasa vedama oma isikliku külmiku. Tänu sellele sain ses (üsna räämas) pansionaadis tasuta elada ja isegi süüa. Kooriproovi aga juhatas tenor, kes tegelikkuses nüüdseks koorist juba pool aastat ära on, H selles proovis ei olnudki, küll aga kogu muu naistevägi ja vist To (kes ka enam meie kooris ei käi)

Tere, lill.
Kas mul on ajukahjustused vää???
Vaatame... Unenägude seletaja järgi tähendab
SAAL - suurt muret ja kulu.
VÕLVISTIK (võlvkirik) - raskusi, mis tuleb võita, uut algust
UKS - kiiduväärt ja õiglast tegu.
KÕNDIMINE kergelt ja takistusteta - oma töö hoolsalt ja korralikult tegemist. Poris kõndimine - vaeva ja muret ihnsuse pärast, raskeid aegu.
PIHTIMINE - suurte saladuste ilmumist, kasulikku ettevõtmist.
ENESETAPP - elu muutumist, ka õnnetust ja haigust.
LAUL - häid sõnumeid. Lindude laul - häid suhteid laste ja vanemate vahel.
Märksõnad nagu Albus Dumbledore, pesumasin, aed, koorilaul ja pansionaat selles seletajas puuduvad.
Mitte la persetki ei saa aru... aga midagi head ei paista tulemas olevat
-----------
Träägib pidevalt ühe v teise filminäitleja kohta, et küll oleks lahe kui ta oleks sedanägu...
No mida.
Aga tema meeleheass - mumeelest on tema ja Gerard Depardieu üsna sarnased. Kui ta just ilmtingimata peab kellegagi sarnanema. Tanel on muidugi ilusam.
Head 7-ndat jaanuari!

reede, jaanuar 06, 2006

Lastelt tänu oodata

on mõttetu. Selle asemel saad neilt ohtrasti kriitikat
oma pühkimata põranda
elukommete ja moraali

ning riietumisstiili ja pesupesupädevuse kohta
--------------------------------------------------------------------------
Btw. Mina ei luba midagi. Uus aasta vaadaku, kuidas ise hakkama saab. Böö!

kolmapäev, jaanuar 04, 2006

potil käimisest

on lapsevanemal üks ettekujutus
ja lapsel teine.



teisipäev, jaanuar 03, 2006

kuidas last magama panna

unelauluga muidugi

soojuse ja turvatundega või siis eeskujuga