reede, august 31, 2007

haiguste vältimisest

http://www.ekspress.ee/viewdoc/DF6201A751DA9055C2257345006381C1

haiget teeb

ikka teeb haiget.
Lootsin et kui me oleme lahku läinud, isiklikes asjades enam kokkupuuteid ei ole (kuigi - laps on ka väga isiklik asi juu) et siis Tanel suudab meie suhtes viisakalt käituda, lubadusi (mida ma temalt niikuinii eriti võtta ei kavatsenud) täita ja mittevaletada.
Alguses oli kõik väga kena ja ilus, tegeles tema otiga ja hoidis teda ja mina sain ka oma privaataega. Nüüd sel nädalal viskas jälle viguri sisse.
Pidi Otti nädalavahetusel hoidma, et ma saaks koorilaagrisse minna.
Üleeile rääkisime sellest, küsisin kuidas jääb, vastas et on vist haige, blablabla. Loomulikult ma sain vihaseks. Kuidas ta üldse julgeb sellise jutuga lagedale tulla, kui mina pidin iga kord haigena Otiga ise ja üksi hakkama saama, sest ega tema noil korril ju ometi koju jäänud. Läks aga, ja mitte alati tööle, vaid ka lõbutsema. Niisiis...üleeile hommikul jäi veel see jutt, et ta hoiabki Otti nädalavahetusel ise. Oleks saanud ühendada meeldiva kasulikuga. Laps oleks saanud isaga olla ja mina oleksin koorilaagris saanud täie rauaga laulmisele pühenduda ja vahepeal alturtse teha.
Aga õhtul kui palusin et ta tugeva vihmavalingu kaitseks Oti lasteaiast autoga ära tooks, lubas poolviis tulla ja ei olnud poolekuueks veel turvatooligi võtnud. Kusjuures - oleks ta mulle helistanud, et ei jõua, ma oleksin linnast otse minnes Oti hiljemalt kell 5 kätte saanud. Ja kui ma siis viimasel minutil ise Otile järgi läksin, sai mu peale pahaseks. Eile sama lugu. Ilm oli täiesti meeletu, palusin Tanelil Oti ära tuua, lubas, ootasin kuni 17.52 (lapsed tuleb kella kuueks ära viia lasteaiast) ja siis tormasin ise täielikus paanikas. Kui ta oleks mulle öelnud, et ei jõua, ma oleksin oma tegevused teisiti planeerinud ja rahulikult õigeks ajaks järgi läinud. Aga see on Tanel puhul tüüpiline. Lubab, paneb teised ootele ja ei hoiata ka, et ei jõua, vms.
Ühesõnaga, vanad vigurid jälle päevakorras, mina teda enam ei usalda, tema järgi oodata ei taha ja mul ei ole muud varianti kui võtta Ott koorilaagrisse kaasa.
Arvan, et Tanel on sellega väga rahul.
Ta ise ei taha Otiga koos olla.
Kui ta tahaks, käituks ta hoopis teisiti.
Võtku oma vabadus ja pistku endale perse.
Nüüd ma tean, et tema peale ei saa ÜHESKI asjas loota.

kolmapäev, august 29, 2007

nägin unes

et seksisin kõhna, pika, pikerguse näoga iroonilise pilguga ja hõredate juustega mehega, kellel olid hallid silmad ja kes oli minu (UNES) hea sõbranna mees.
natuke aega hiljem laekusid sellesse kohta (korterisse) ka selle mehe naine, ks ei teadnud asjast muidugi midagi ja tema autojuht, kes osutus olevat Silver.
einoh aitäh.
korteris oli ainult kaks kaheinimesvoodit (ja hulgaliselt riiuleid, kappe jms voodiks mittekõlbavat kola)
kuna mind ajas õudusest võbisema mõte, et peaksin Silveriga ühes voodis magama ja kuna naise juuresolekul ei kõlvanud mul tema mehega ka ühte voodisse heita, siis tegin kähku ettepaneku et Sirje (nagu selgus, oli nii selle naise, minu sõbranna nimi, reaalsuses ma sellist ei tunne) heidab minuga ühte voodisse ja mehed siis kahekesi teise. Et oleks sündsam.
Silver vahtis mind tagaaetava silmadega nurgast ja ei julgenud sõnagi öelda.
Sirje (sale, pikkade tuhkblondide juustega koduse moega naine) krimpsutas selle peale pisut nägu aga sai vist aru et ma olen selline korralikkusefriik ja võhivõõra mehega (kust tema pidi teadma, et ma Silverit varasemast tunnen) ühte voodisse heitmine ei tule minu jaoks kõne allagi.
Mees (kelle nimi oli vist Leon) ainult naeratas kinniselt.
Ja siis ärkasin ma üles ja mõtlesin et persse.

kas sina oled juba peenist mõõtnud?

ehk moodsad seksiküsitlused.
statistika on teadupärast 1 vale alaliike. nii näiteks vannuvad perekooli kanad, et nende meeste riistad on 19 cm pikad ja "üle selle oleks vist tõesti juba liiga palju"
samas ametlik statistika väidab, et 15-16 cm on eesti keskmine ja et see keskmine esineb umbes 27% meestest.
mis tähendab et päris paljudel peab olema veidi või palju väiksem. ja mõnedel suurem.
nagu selle eesti keskmise palgagagi lood.

ja siis väidab statistika, et keskmisel mehel on olnud elu jooksul keskmiselt 12,7 heteropartnerit ja keskmisel naisel 6,5. mis ei olevat matemaatiliselt võimalik.

seletus on lihtne:
naisi on rohkem kui mehi
meestest neid kes üldse seksivad on vähem kui naisi kes üldse seksivad
homoseksuaalseid mehi on rohkem kui homoseksuaalseid naisi
ja miniviineriga mehed ei seksi ja ei vasta küsitlustele. ka mitte anonüümselt.

on veel küsimusi?

jah ja veel

jõudsin järeldusele, et minu küsimus Tanelile päris meie kurameerimise alguses: "palun ütle mulle, miks jälle vanem naine?" oli igati põhjendatud ja teinekord peaksin ma oma kahtlusi korralikumalt kuulama... ise

fakkadi faking nõme on jälle mehele ema mängida aga sellesse suhtesse oli see ette sisse programmeeritud ja ma nägin seda kohe algusest peale aga tahtsin nii meeletult uskuda et see niiei ole, et nüüd ma leidsin selle õige ja et ta ikka armastab ja
ääähhhh
see mees ei teagi mis asi armastus on üleüldse.

jõudsin järeldusele

et mina ei oska. armastada. mehi.
miks mul muidu juba kolmas tõsine suhe sinna paika läheb, vahepealseid äpardunud armumisi lugematagi.
aga vat kui ma ei oska siis ei ole ma kohustatudki. mul ei pea olema. missiis et kõigil tõistel on.
ma ei ole sellepärast halvem.
vat nii.
ma ei ole sellepärast ka halvem, et ma elan üürikas ja mul ple autot. ma ei ole sellepärast ka halvem, et ma kaalun üle sotsiaalselt aktsepteeritavate numbrite.
ma ei ole halvem.
ma olen täitsa hea, missiis et mul ei ole. missifiguuri, kõrgharidust, tõukoera. omanimelist heategevusfondi.

ma ei ole teist halvem. saate aru?
mul on ikkagi täielik luba õnnelik olla.

reede, august 24, 2007

Mängud

Mänguportaal prizee sponsoreerib ühe mängu kaudu amazonase vihmametsi . Naljakas üritus. Täitsa huvitav, kas sellel tulemusi ka oleks...
Seda vihmametsa mängu on muidugi lihtne mängida, lihtsalt mine vaata seda linki ja iga vaatamine nn kasvatab sinna ühe lehe. Ja Prizee lubab selle eest vihmametsade kaitseks raha anda.
Daa.
Hiljavõitu ainult. Vaadake, mida ilmad teevad. Maailmalõpp on lähedal. Seni, kui see veel käes pole, on muidugi tore ennast maailmapäästjaks mängida ja kujutleda et teed head.

kolmapäev, august 22, 2007

Üksi kodus

Ott on isaga maal, mina eile ja täna muuseumis valves, asendamas puhkavat saalivalvuritädi.
Külastajaid ootamatult palju, enamus väljamaalased. Inimestega suhelda on lahe, kuigi minupoolne panus vestlusesse seisneb kätega vehkimises ja korrutamises: siss is veri õuld... siss iis riil ded bodi. Õnneks on tervishoiumuuseumit külastavad perekondadega turistid kõik väga lahked inimesed ja kuulavad minu kui idioodi kontaktiloomisekatseid lahke tähelepanelikkusega, mis veidi leevendab keelevõhiku konversatsioonipiinu. Nemad mulle suudavad ennast arusaadavaks teha küll.
Aap noh ajab omi asju. Mina ainult aegajalt kuulen kuidas ta oma toast vetsu või kööki ja tagasi kõnnib. Põhiline on arvuti. World of Warcraft. Sellele mänguaja ostmise nimel oldi nõus isegi korraks maale minema ja seal meestetöid tegema. Vahepeal püüdis ta mu nooremat õde nõusse meelitada, et see oma krediitkaardiga talle mänguaja ostaks. Et kui isa käest raha saab, siis maksab tagasi. Õnneks õde helistas mulle ja küsis, mida ma sellest asjast arvan. Ma sain VÄGA VIHASEKS ja tegin Aabile loodetavasti piisavalt põhjalikult selgeks, et mänguaega ei osteta võlgu, tema isa lubaduste peale ei saa alati loota ja selle raha peab ta kõigepealt ise teenima ja siis minuga kooskõlastama selle ostmise.

Ah.
Mis mina ka elust tean.
Mul oleks targem sellest kõrvale hoida.

pühapäev, august 19, 2007

Aap pani


kassile nimeks Robert. Koomiksi Piilupart-Roberti järgi. Õige kah, sellest kassist teeme vanapoisi nagu koomiksi Robert oli.
Tegemisega on natuke kiire, sest kass kipub sirtsutama igale poole. Kohe palgapäeval...

kolmapäev, august 15, 2007

Võtsime kassi

kass on isane, ilus ja vagur.
Ostsime varustust: 350 raha kassi vetsumaja, 70 ussirohi, 65 kirburohi, 200 vet-kassitoit 2kilone.
Lasen ära vaktsineerida - 200 raha
ja kohitseda - 400 raha.
Siis on meil ilus ja kallis mänguasi.

masendus

on peal. Praegu mõtlen kogu aeg, et: kui hea mehe ma ikka ära ajasin. Näe, riiulid ehitas. Väga palju riiuleid.Ruuteri hages. Vannitoa laguneva põranda ehitas uuesti. Ma tean tänu Tanelile üldse arvutiasjandusest rohkem kui enne, ntks kasvõi seda, misasi on server. Böö.
Ja mis kõige hullem, pole kedagi, kes kaissu võtaks.
Kõik see, mis häiris, tahab meelest ära minnagi.

Aga pole hullu, ega ta enam tagasi ei tule(ks) niikuinii.
Bööö.

PS: suure toa remont jäi ikka tegemata, aknapaled viimistlemata. Pean selle nüüd ise käsile võtma. Üldiselt - kui kurb meel peale kippuda tahab, siis tuleb midagi arukat või kurnavat teha. Ntks sporti või remonti. 10 kätekõverdust.

Lihtne elu. Laupäev ja pühapäev

Laupäev sai niisama maha molutatud, tõsi küll, Ott ärkas nagu ikka kuskil poolkaheksa ja nii minagi. Anneli pidas poole üheksani vastu. Kaarnaproua käis mehe ja pesamunaga linnas puid kokku ostmas, mina olin sel ajal ülejäänutega kodus. Installisin Annelile läpakasse GIMPi ja teise arvutisse Samorost1. Õhtul pressisin surmväsinud Margilt välja Elvasse ujuma mineku. Elva järves sain isegi naba märjaks, Ott ei tahtnud üldse veest välja tulla ja kojuminek käis väikese lahingu saatel.

Järgmisel päeval me lihtsalt pidime vaatama minema näitust "Lendvad", mille üks osalejatest ka Marje Mee. Näitus oli vägev, suured, puhtad ja viimistletud vormid, sahinad ja liikumised. Et Kaarnal oli linnas muud tegemist, jätsime näitusemaja ukse juures rahutu Oti kisa saatel hüvasti ja kõndisime Otiga Tartu kesklinna mänguväljakule. Veetsime seal päikese käes üle tunni (aga jalgu ma ikka pruuniks ei saanud :( )siis tuli sinna Lagle ja saatis meid raudteejaama. Tiiatriin on sama sõge rongifänn kui Ott. Kui Lagle ükskord Tallinna tuleb, siis peaks ta ikka rongiga tulema, laps tahab ometi rongiga sõita.
Ja siis olimegi kodus.

reede, august 10, 2007

Lihtne elu. Reede. Vol2

Jõudsime Lagle juurde ilusti õigeks ajaks, läksime Marguse ja titekoormaga Võrtsjärve äärde supplema. See rand on suitsiidiku õudusunenägu, laste paradiis ja mammade kaalukurnaja. Seal on kogu ulatuses vesi põlvini. Ott toetas lihtsalt käed põhja ja muudkui konnas, aga mina ei saanud kõhuli vette viskudes persetki märjaks. Seekord sain ka mina tantsida sannandi- subrannandit. Viimane punkt õhtuses kavas oli Kaarna häärberi grilliplatsil lihakõrvetamine. Millest Ott jälle suutäitki ei söö. Praegu Ott juba magab ja mina lähen oma kurnatud keret lõkke äärde grillihaga kosutama. Lagle teeb lihtsalt jumalikke kiirsoolakurke.

Lihtne elu. Reede.

Lihtne elu äratas meis kustumatu igatsuse kultuuripealinna vaimsuse järele. Lasime Margil end Tartusse viia, Mark poetas meid autost välja Toomemäel. Suundusime Otiga otseteed Rotundi kohvikusse, kus Ott sõi 2 suutäit kanasuppi, poolteist viilu leiba ja mitte ühtegi lusikatäit spetsiaalselt talle tellitud jäätist. Ajas maha ja lõhkus ära mahlaklaasi.
Mängisime ja ronisime tükk aega mööda Toomet, kuni mul õnnestus Ott pettuse ja vägivalla abil meelitada Mänguasjamuusemisse. Seal raiskas ta oma kolledzifondi rahakütusel tiirleva mudelraudtee liigutamise peale, pärast kondasime Oti rõõmuhõisete saatel muuseumis ja istusime mängutoas. Kuni ma ehmatusega avastasin et käes on aeg mil Lagle oma perega kavatses randa minna. Ja mina pidin nende auto peale pääsema. Ott kiusas mind veel mänguasjamuusemi vetsus - lasi kabiinist ja kogu vetsust jalga kui ma, püksid rebadel, potil istusin.

teisipäev, august 07, 2007

Ohhoo, numpsikud!

Ma saan nüüd nutifoniga (nokia e61) blogida! Kuigi asjatundjate poolt soovitatud dõunlõudid andsid alguses veateadet, olen ma praegu e61ga blogis sees. Jaa...

pidin selle imeriista ikka Taneli käest tagasi võtma. Tahtsime uut e61te osta, aga tele2s on need otsas ja... Elisas on versiooniuuendtust soodsamaltki saada a ma sel kuul parem niisugusi liigutusi ei tee. Tulemas on september, mil kulud suured ja tulud väikesed. Praegu on siis Tanelil minu vana nokia 1100 ja minul helistamiseks oma vana samsung ja nettimiseks nutifon. Taneli vana nokia oskas ära rikneda...

see oli õige samm

olen kindel et Tanel tunneb ennast ka minusuguse fasisti juurest lahkununa palju vabamalt. Ma ju piirasin ta vabadust.
ja Ott on ka rahulikum ja rõõmsam, juba mitu päeva. Need meie tülid ja sisepinged muutsid ta ilmselgelt õnnetuks. Ja õnnetu ja pinges emme ja õnnetu ja pinges issi, kellest kumbki tegelikult oma tahtmist ei saanud, kuna see teise inimese tahtmisega absull ei klappinud... ei mõjunud lapsele hästi.
Suhe Taneliga oli tegelikult algusest peale viga. Mõlemapoolne. Mind ajendas hirm üksi jääda ja mis teda ajendas, seda ma ei tea, tean aga et mina ei olnud tema tõeline armastus. Küllap Tanelit ajendas ka hirm...
Aga siiski hea et see oli. Vähemalt mina sain targemaks ja pealekauba sain ma sellise imetoreda poja nagu Ott on. Selle eest võib tõesti tänulik olla. Ja siiski oli Tanel ka Aabile tema väga olulisel arenguperioodil täiesti arvestatav mehelik eeskuju - ntks selles mõttes, et erinevalt Aabi bioloogilisest isast, ei jäta Tanel perekonda ilma elatiseta, see ON OLULINE ASI! Ja meestettööde tegemine, jne. Sellistes asjades andis Tanel eeskuju isegi ka Aedi poegadele. Oi häid asju, mille eest tänulik olla, oli palju.
Kahjuks see peamine või isegi ainuke halb asi on nii põhimõtteline, et sellega ei ole võimalik leppida. Valetamisega ei ole võimalik leppida ja ma olen kindel et kõik muud vead Tanelil tulenevadki üheselt sellest valetamise kombest - ta valetab iseendale ka. Kes valetab - see kardab. Hirmust ei tasu lasta ennast juhtida. No mis siis ikka. Loodan et Tanel saab oma hirmudest veel jagu ja õpib ka tõerääkimise selgeks. Ja et samas õpib ta ära teiste inimeste kuulamise ja ka selle, et õigus võib olla korraga mitmel osapoolel. Siis on tal ka kõik shansid saada õnnelikuks, sest ta on tore, nutikas ja tubli. Osav ja tark.

esmaspäev, august 06, 2007

ja ma tean täiesti täpselt

et kui ma praegu teeksin seda, milleks tunded mind kõige enam sunnivad, võtaksin telefoni ja helistaksin tanelile: tanel lepime ära, tule koju - siis ütleks ta järsult: ei. ei tule. nüüd ei taha mina enam sinuga koos elada. ja siis ma muudkui helistaksin ja helistaksin talle uuesti ja paluksin kuni ta ikkal lõpuks koju tuleks, vihase ja pulkkangena nagu oleks tema see vaene kannataja ja suur ohverdaja ja mina suur süüdlane (ja loogiline, sest esimesena talle helistades ma ju tunnistaksingi ennast süüdi) ja siis mõnda aega elaksime niimoodi kangelt teineteise kõrval kuni jälle minul esimesena kannatus katkeks ja ma hakkaksin nõudma e meil oleks normaalne perekonnaelu ja siis elaksime edasi ja nagu kõik oleks korras aga tegelikult oleks jälle nii et mina otsustan ja sunnin ja mina olen türann ja mina keelan ja käsen ja poon ja lasen ja siis lõpuks läheks asi jälle niikaugele et tanel valetaks ja mina oleksin selles süüdi

ja enne seda oleks mitu korda juba nii, et tema tahab välja minna ja mina tahan kaasa või ütlen et sa nii palju juba oled käinud nüüd on minu kord ka oleme nüüd kodus ka vahepeal ja siis me läheksime jälle vaidlema ja kaklema

või siis jätaks ta oma asjad vedelema või ei paneks otti tuttu vms
ja keelduks igasugusest dialoogist ja solvuks kui ma üritan talle selgeks teha et mina ei ole ainuke kes peab koristama ja kodu korras hoidma ja mina ei ole oti ainuke lapsevanem et temal on ka omad kohustused.

ja me läheksime jälle kaklema. mina lööksin teda ja tema läheks vihaselt uksest välja või siis lööks vastu.

seda on olnud palju kordi

emõuššõn

Ei keegi teada saa kuis kõnnin tubades
Ma enda jaoks kord aega võtta lubades
Ei keegi teada saa kuis vahin lakke ma
Ja kardan et mu ankrutrossid katkevad
Ma kardan et mu ankrutrossid katkevad
Ma kardan et mu ankrutrossid katkevad
Ma kardan et mu ankrutrossid katkevad
Ma kardan et mu ankrutrossid katkevad


Jaan Tätte

ärge arvake

et see oli mingi lihtne või uisapäisane otsus. muuseas ma rääkisin sellest juba ammu et mina ja tanel ilmselt ei peaks koos elama.
Ja ärge arvake et mul ei ole valus, kui ott vaatab valve alla pandava auto piiksu peale välja: issi seal.
ja muidugi ma unistan sellest kuidas tanel saab aru, mida ta oma valetamistega on mulle teinud ja tuleb minu juurde jutuga: kärt palun vabandust, ma enam kunagi nii ei tee ja me hakkame perega rohkem koos olema ja ma ei solvu enam kui ma küsin sinu käest kas ma võin üksinda sinna ja tänna minna täiesti ootamatult ja sina ütled et tahad minuga kaasa tulla... ja palun tule mulle naiseks, ma armastan sind.
persetki
seda ta ei tee

ahjaa

muidugi olen ma ise süüdi selles et tanel valetab. et ta lubab ja ei täida, et ta kellaaegadest kinni ei pea. et ta ei taha minuga väljas käia ja koos olla. aga eriti just selles et ta valetab.

mina olen ju see paha ja kuri
ma siis ei sunni teda nii halva inimesega koos elama

nagu et.. ärge tehke haiget eksole

valetajaga ei saa koos elada. sa ei valeta inimesele, kellest sa lugu pead. mis mõttet on mul elada koos mehega kes minust lugu ei pea? mis mõtet on temal elada koos naisega kellest ta lugu ei pea?

väga raske on elada koos inimesega, kes annab lubadusi ja ei täida neid. ja saab veel vihaseks ka, solvub kui talle seda meelde tuletada. kes on võimeline oma tujude tõttu jätma teisi inimesi väga raskesse olukorda.

ja mina isiklikult ei taha elada koos mehega, kes ei taha minuga abielluda, ei taha minuga koos väljas käia, ei taha perega koos väljas käia, kohtleb mind algusest peale nagu mingit häbenetavat asja. vassib rahaasjades ja külastab regulaarselt pornosaite, tutvumiskuulutusi, jne. mehega, kes seltskonnas on nõus kallistama teiste naistega, aga minu lükkab tagasi. kes perekonnaga seltskonnas olles eeldab et mina üksi tegelen otiga ja kes väidab et koos otiga, vähe sellest, üldse koos perekonnaga ei tunne ta ennast vabalt.

ja tanelil on ka parem ilma sellise naiseta kes sunnib teda endaga koos olema vastu tema tahtmist ja perega koos tegutsema vastu tema tahtmist ja last hoidma vastu tema tahtmist ja hirmus küll, tahab mehega koos väljas käia ja tantsida ja... mida iganes.

see ei tähenda et armastust ei oleks, ma armastan tanelit. lihtsalt... ma ei taha talle enam ema eest olla, ma ei taha olla ainuke kes perekonna koosolemisest hoolib.

Otti hoida ja mulle mu eraldi vaba aega võimaldada saab ta eemal elades ka.
Ja see praegune nn raske aasta algas tegelikult siis kui me taneliga tutvusime, sest selline on ta algusest peale olnud. mind häbenenud, minu ja enda vahele piiri tõmmanud ja mulle valetanud, valetanud, valetanud.

pühapäev, august 05, 2007

väga valus

kui just kedagi peaks huvitama, siis ma läksin üleeile Tanelist lahku, lõplikult. Väga valus, aga valetajaga pole võimalik koos elada.
Arvan et tal on endal ka hea meel, et nii ahistavast suhtest, nagu minuga kooselamine tema jaoks oli, vabanes
Kahjuks ei ole lahkuminek ta kombeid parandanud. Eile igatahes sõitis ta siit minema koos Oti turvatooliga ja ei ole seda praeguseni tagasi toonud. Lahe, kui lapse kaudu kätte makstakse.
Eks rahadega läheb nüüd raskeks. Kõikvõimalikud lisatööd oleks teretulnud, aga kahjuks ei saa ma enam niigi palju lapsehoidmise (ja tööaja leidmise) osas Taneli peale loota, kui seni.

neljapäev, august 02, 2007