teisipäev, november 30, 2010

Võsukese sonks

Uus. "Pika harjaga on liiga palju tööd" ütles ta filosoofiliselt ja lülitas masina käima. Tema pügas sõpra ja sõber pügas teda. Muide, kolba kuju ja liidete väljajoonistumine on tal täpselt oma isalt päritud.*
*mitte, et see nüüd midagi tähendaks.

esmaspäev, november 29, 2010

Ropul lainel

jätkame ropul lainel: vana sõber Marco! Siin!

Krt, ennem oleks tema võinud eesti esistrippariks saada, kui see lontis Gabriel. Ta on strippariks saamise nimel eluaeg jõusaalides rüganud.

Kui "laulu" sõnu jälgida, näete, et nii, nagu varemgi, austab Marco jätkuvalt küpseid daame (Salme Reek), ent tema vaimus on toimunud ka hämmastav areng eneseiroonia suunas: "I have no implants" jne.

laupäev, november 27, 2010

Füsioloogiline

Pikk koolipäev sai läbi. Nagu tasumata arve
mu kõhtu rõhub tüse ihuline tarve.
Selg istumisest kange, ronin tagatrepist alla,
saan kätte vaba poti, päästan püksinööbid valla.
Prillauale end poole kannikaga toetan,
toon kuuldavale ohke ja junni potti poetan.
Oh õnnis hetk... Kui vähe on vahel õnneks vaja -
soe, puhas vets. Siin majas on hoolas koristaja!
Teeb naaber seina taga kurval häälel juttu -
et tal sai otsa paber. Annan abi. Annan ruttu.
Pilk peatub põrandal, näen võõrast vitukarva.
Hetk rauge möödub. Mõtelusteks on minul aega harva.
Pean minema. Taas keeran enda ümber rõivaid mitmed kihid,
taas pitsitama hakkavad mind siviloni pihid.
Taas varjab komme mind ja peidab mitu tava
ja enamasti tõesti end nii kergelt ma ei ava.

neljapäev, november 25, 2010

pidin

pildi üles panema. Et padjaklubilised saaks selle kohal pendeldada. Pilt tehtud neljapäeva hommikul, Salme tänava koolimaja raamatukogus.

Eks pendeldage siis :P

esmaspäev, november 22, 2010

Ürgmees

Vanem võsuke tõmbas netist Jan Uuspõllu "Ürgmehe", kõrvetas selle plaadile, pani plaadi DVD mängijasse (millel on ka oma ajalugu, aga sellest olen ma vist juba rääkinud) ja kamandas mu seda vaatama. "Sa PEAD seda nägema, see on nii faking TÕSI!"
Etenduses oli palju kohti, kus võsuke oma suurte kämmaldega ekraani poole žestikuleeris ja mulle mõistaandvaid grimasse tegi. Kui ma üritasin midagi öelda, kohises: Vaata!
Muidugi ma vaatasin.
Vaatasin oma heegeldamistööd (nooremale võsukesele Ämblikmehe mask) ja vaatasin Jan Uuspõldu, ja kõige rohkem vaatasin oma võsukest ja mõtlesin, et issand kui tore, et laps on nüüd nii suur, et tahab mulle informatsiooni jagada ja mind harida.
Naistele teatavasti meeldib informatsiooni koguda ;)
See on nii faking tõsi.

pühapäev, november 21, 2010

Mul on nüüd

praktikakoht. Lapsed on toredad.

laupäev, november 13, 2010

Kill Bill

Ma oleksin eile äärepealt õppejõu ära tapnd. Meil oli sotsiaalpsühholoogilise nõustamise alused, kus ma jälle käitusin muidugi tavapärase provokatiivsusega, millest Tiiu Kadajas aga alati midagi väga suurepärast välja ehitab. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Vaid, et hiljem, kui surmväsinud tudengid trepist alla roomasid, mina sh, hoidsin oma kassikuselist läpakakotti sangast, selle pikk rihm tolknes vastu trepiastmeid - tuli Tiiu Kadajas minuga trepil rääkima, jäi kontsapidi selle rihma sisse kinni ning komistas. Trepil komistamine on iga tsiviliseeritud inimese hirmuunenägu alates päevast, mil linastus film "Tuulest viidud". Õnneks sai kleenuke õppejõud mul käisest kinni. Rippusime natuke aega, õudusest oietades, trepikuristiku kohal, kuniks mul õnnestus ta astmele tagasi tõmmata.
Õpetamine on eluohtlik töö, ma ütlen.

neljapäev, november 11, 2010

magada

põhiliselt tahan ma praegu magada. Mitte ainult täna, vaid üldse kogu aeg. Ja koolitöid teen järjest enam ära selle mõttega, et: Peaasi, et saaks tehtud, vahet pole kui hästi.

stressimaandus

Joonistan. Öösel voodis, bussis, rongis, suvalisi lõustu, suvalisi kõrvarõngaga onukesi Tartu-Lange bussis, suvalisi tänaval nähtud neiukesi tänavalt. Hea stressimaandus.

Mu arvutikott haiseb kassipissi järele. Blondie pidas vajalikuks selle enne minu lahkumist ära märgistada. Et ma ikka teaksin, kes mind omab.

Aet viis täna hommikul Oti edukalt lasteaeda, Aap tõi Oti eile õhtul edukalt lasteaiast ära, istun arengupsühholoogia loengus, nagu ikka - esimeses pingis. Sest esimeses pingis on rohkem võimalusi leida seinaauk arvuti laadija jaoks.
Ja minu kehvake aku ei pea neljatunnist loengut vastu. Kena psühholoog Triin Hannust ei lase ennast läpaka olemasolust häirida.

Sama häirimatult vastab ta minu tavapärastele provokatiivsetele küsimustele, nagu - kuidas inimese füüsiline pikkus mõjutab tema ruumilist kujutlusvõimet. Teadupärast on meie füüsiline tehiskeskkond loodud täiskasvanud inimese mõõtude järgi - 5-aastase ülevaade maailmast on lihtlabaselt napi pikkuse tõttu oluliselt piiratum kui täiskasvanul (kui ei usu, siis proovige. Liikuge natuke aega kükkasendis ringi. Kui edukalt te orienteerute?).
Piiratud ülevaade maailmast aga minu meelest võib mõjutada ruumilist tajumisvõimet üldse.

Triin Hannust vastas oma meeldiva madala kurguhäälega, et ta kahjuks ei tea, et selliseid seoseid oleks leitud. Ja jätkab juttu puberteedi alguse ajastuse olulisusest ja aju muutustest puberteedieas. Müelisatsiooni* kiirenemisest ja osade sünapsite (mittevajalike?) kadumisest.
-------
*närvirakkude ühendusteede kattumine müeliinikihiga.

kolmapäev, november 10, 2010

Tolerastia vohagu

*Ostan vanemale võsukesele telefoni. Tele2 müüb kodulehe&kontsepti uuendamise puhul väga magusaid seadmeid soodsa hinnaga. Leppisime võsukesega kokku, et saab seekord Vinge Pilli, mitte vananenud odavmudeli, nagu seni. Kaasvaraks, junõu. See saab olema ka viimane fuun üldse, mille ma talle oma raha eest ostan. Kõik väga kena, tele2 iseteenindus nussib täiega näkku, ei lase ühest ega teisest tellimise vormistamise asendist edasi, eile ilmutatud reklaamhinnad ei vasta tegelikkusele, Vinge Pilli tellimine on võimalik ainult 10-12 nov, lähen täna õhtul Tartusse ära, ma ei saa Pilli ise vastu võtta ja erinevad klienditeenindajad Tele2 infonumbril räägivad mulle mu võimaluste kohta väga erinevaid jutte.
Lõpuks saan Vinge Pilli tellimuse vormistamisega ühele poole, saan kokkuleppele, et võsuke tohib siiski Pilli ise vastu võtta ja Tele2 kodulehekülg paneb minu rõõmustamiseks maha viimase pirni (klõpsa pildil, näed lugeda ka):


Krt sellest nüüd aru saab. Olles ajude nussimisest surmani väsinud, litsun linnukese sinna, kuhu linnukene tellimisvormil käib ja varisen virtuaalselt kokku. Nuggan kõiki saidiuuendusi võtku!

*Minu ülevalt naabriteks on klaveriõpetaja oma perega. Klaver kostab alumisele korrusele imehästi ära. Kuniks lapsukesed harjutamise mõttes normaalseid etüüde klimberdavad, on kõik veel talutav. Aga kui emmet kodus pole, juhtub, et mängitakse, oh õudust, koerapolkat! Beethooveni "Fur Elise" vägistamist pole mu kõrvu veel juhtunud, võibolla jõuan ma liiga hilja koju. Jah, kaks asja on, mida ma ei talu, kaks, mis on mu kõrvus jõledad - koerapolka ja (saamatult mängitud) Elisele. Tahate mind hulluks ajada, siis kasutage neid vahendeid.

*Otti kiusatakse lasteaias. Ta on oma vanuse kohta väikest kasvu, suuremad poisid eesotsas Martiniga (aga teised usinasti takkajärele) on leidnud, et jõle lahe on teda väikeseks titaks narrida. Sitt. Ma ei talu kambakaid. Ma ei talunud, kui kambakat tehti Martinile, ja ammugi ei talu ma seda oma lapse suhtes. Mida kuradit ma tegema peaksin? Martiniga ma ükspäev rääkisin - sattusin vahetult peale. Minu meelest see rääkimine vähemalt mõneks ajaks mõjus. Aga ma ei saa kogu aeg ju seal kohal passida, hosemaria!

*Võin näiteks lapsega tänaval koos laulda. Oti viimase aja lemmikhitt on "Saatanlik naine". Umbes poole lasteaitee peal sakutab ta mind nõudlikult varrukast ja lõugab reipa lapsehäälega: minu õnnetus algas/ kui ma mustast kassist möödusin teel/ hiljem kohtasin kaunist daami/ jne. Ega mul ei ole varianti, laulan kaasa. Küllap möödujatel on huvitav. Lasteaias teistel lapsevanematel igatahes on. Poodides, ühistranspordis, jms kinnisemates kohtades ma siiski Otil laulda ei luba.

laupäev, november 06, 2010

Nädal Pildis


Vanem võsuke käis Zombiewalk-il. Ott arvas grimeeritud venda nähes, et: "See räägib täitsa Aabi keeles!".

Blondie kiimleb jälle. Vaja oleks lõikama minna, aga aeg... Mind pole ju koduski.

Nunnu. Nii nunnu.

reede, november 05, 2010

Ootamatu

Mõnes vallas olen ma edukam, kui oskasin karta.
Minu pisikene, kõhklevate küsimärkidega kiri aine "Tööpsühholoogia alused" läbiviimise kohta, mille ma postitasin kutseõpetajate listi, on andnud tagajärgi, mis on suuremad kui elu ise. Mainisin juba kommentaaris, et kutseõpetajad hakkasid listis sumisema. Noh, suuliselt oleme me ülesandepüstituste ja aine sisu üle pahameelt juba avaldanud loengute ajalgi ja saanud õppejõudude käest vastuseks, et kõik on nii kuis peab. Kirja teel väljendasid paljud uuesti oma pahameelt ja esitasid täiendavaid kahtlusi. Ja see pahameel jõudis ka mõne õppejõuni.

Nüüd siis uuris dr Piret Luik, kutseõppe programmijuht ja prodekaan, kärme sale naisterahvas, kes on meile andnud digididaktikat ja sotsiaalseid probleeme virtuaalmaailmas, asja lähemalt ning sügavamalt ja jõudis järeldusele:

Selle aasta õppejõud on aine osas kohutavalt omavolitsenud. SELLIST ainet pole keegi neilt tellinud ja sellist ainet pole vaja! Vaadake eelmise aasta ainekava. Seal on sellised tööd: Kodutööd:1. konfliktsituatsiooni analüüs (põhjused, mehhanismid, võimalikud lahendused)Tudeng valib ühe reaalse konfliktolukorra kas õppetööst või töökeskkonnast ning analüüsib selle olukorra tekkepõhjusi, mehhanisme, mis alal hoidsid ning lahendusi. Lisaks pakub välja omalt
poolt alternatiivseid lahendusi koos põhjendustega nende toimimise kohta. Töö pikkus on 2-4 A4 lehekülge.2. Töökeskkonna tingimuste kaardistamine ja nende mõju analüüs.Tudeng valib ühe konkreetse töökeskkonna (nt
klassiruum, töökabinett) ning vaatleb ja kirjeldab selle füüsilisi, sotsiaalseid ning psühholoogilisi tingimusi (nt temperatuur, müra, suhted jne).Lisaks analüüsib tudeng nende tingimuste mõju töökvaliteedile. Töö pikkus on 2-4 A4 lehekülge.

See, mis praegu on kirjas, et vasta üleüldse tööpsühholoogiale. Motivatsioonil pole üldse tööpsühholoogiaga tegemist. Eelmise aasta teemad on korrektsed, selle aasta teemad pole seda mitte. Kuna aine on meie (instituudi) koodiga, siis nad EI TOHI ainet omavoliliselt muuta, vaid peavad tegema seda, mida on neilt tellitud. Praegu on nad muutunud ja seda, mis on tellitud, seal pole üldse....

Ja ka aine maht ei vasta praeguste tööde puhul nõutavale. Kui aine on 3EAP-d, siis selliseid asju nagu praegu seal kirjas, ei saa kelleltki nõuda.

Seega oodake, meie instituudi juhatajat on juba informeeritud, ta on ka vastavad kirjad juba õppejõududele edastanud ja nüüd on vaja vaid kannatust.

Oih. Oioih. Ma olen teada-tuntud pahandustekülvaja, seekord õnnestus mul külvata täiesti viljakandev pahandus. No tore, mul ses kurjas kaamoses vähemalt ÜKS põhjus endaga rahul olla!

Moraal? Räägi inimestega. ;)

Närrv

Ma olen praegu närvis. Jäin ilma praktikakohast Kunstigümnaasiumis, kuna Tartu Ülikoolil ei ole kombeks maksta oma pedagoogikatudengite praktikajuhendajatele juhendamise tasu, aga Tallinna Ülikoolil on ja Tallinna Kunstigümnaasium ei võta praktikanti tööle ilma juhendajatasuta.

Ja Tartus ma ei saa nii pikalt viibida, et seal ära teha 60 tundi praktikat - auditoorset tööd. Muidu tartlastele pakutakse seda võimalust lahkesti Tartu Kutsehariduskeskuses.
Või siis teevad inimesed oma praktika ära igapäevase õpetajatöö raames, aga minul ju ei ole sellist tööd. Ok, midagi ma saan muuseumis ka tehtud, kuid 60 tundi ei tule täis mingi valemiga. Meil ple niipalju gruppegi.
Ja aega on nüüd veel ainult 1 kuu.
Igatahes.

Otsin edasi. Võibolla mõni Tallinna kutsekool leiab mulle tööd (ma ei taha ju palka, tahan ainult praktika sooritada).
Närrrrrv. Piip-piip, paanikaosakond.

Pilt on teine seeriast: Hey, sailor! My eyes are up here!
Nokia 5800, Magic Brush

neljapäev, november 04, 2010

Õhtu

Õhtu täis on muremõtteid
kõhklusi ja vaevu
vaatan arvutiekraani nagu
vaataks kuivand kaevu
häda ajas ennemuiste
suured härjad raevu
härjad raevu orjad kaevu
ujutama laevu
laevu paberist mil kirjas
nõudmised ja nükked
tee on püsti selles kurjas
ilmas ikka tõkked

kolmapäev, november 03, 2010

Avalik kiri kutseõpetajatele

Saatsin kutseõpetajate listi sellise kirja:

Merle Tamburi antud kodutöö tähendab, et iga 3-4liikmeline grupp peab vähemalt 25 in kollektiiviga ettevõttes levitama ankeete ja koguma nende ankeetide vastused. JA edastama need andmed tabelisse kantuna Merle Tamburile. Mul tekkisid sellised pisikesed praktilised küsimused.

1. Kas me peame ankeedid (3 ühelehelist ankeeti iga küsitletava kohta, seega siis minimaalselt 3X25, eeldusel, et kõikidele ankeetidele vastatakse) ise, oma kuludega välja trükkima? Riigiasutuste kulusid on teatavasti niipalju kärbitud, et paberit ei jätku tihti asutuse endagi töödeks. Ammugi mitte asutuse tootaja erahuvideks, st õppimiseks. Kas meile hüvitatakse trükikulud?
2. Mida meie sellest saame? Targemaks? Osavamaks? Või saame ainult hinde? Mis on selle ülesande täitmisel õpiväljundiks?
3. Miks ei ole selline andmete kogumine vabatahtlik, ja miks ei ole alternatiiviks pakutud soovi korral mõne muu kodutöö tegemist?
4. Mida meie kogutud andmetega edasi tehakse?
5. Kas tudengile hinde saamiseks VÄÄRAMATU tingimuse seadmine, et ta koguks õppejõule uurimuse jaoks andmeid, on ikka korrektne käitumine?

Sellised küsimused. Kui teile tundub, et need (ja võibolla veel mõned) on väärt küsimist, siis võibolla edastame need ka lugupeetud õppejõududele endile. Mis teie arvate, kallid kaastudengid?


tööpsühholoogia alused

Need majandusteaduskonna tüübid (1mees+2naist), kes meile praegu tööpsühholoogiat loevad, on küll täielikud... tühjad kohad, vabandage mu frentsi.
Jääb mulje, nagu poleks neil elu sees juhust olnud juhtimisteooriaid tegelikkuses ka rakendada, nii eluvõõrad on nad!
Kenad noored inimesed, tasakaalukad ja vaoshoitud ja eee... klanitud zombid. Kes neist küll elu niimoodi välja imes?

Kui ma küsisin meessoost õppejõu, Einar Killumetsa, käest, kas loovus ei kuulugi juhile vajalike omaduste hulka, vastas ta kategoorilise ei-ga. Põhiline olevat tahe juhtida. Motiveeritus. Alleaa!
Teine õppejõud, Merle Tambur, laseb meil, lollidel kutseõppetudengitel, enda eest oma doktoritöö andmeid koguda - "tahate hinnet saada, siis teete selle ära". Aga mida meie sellest õpime*? Võimu kuritarvitamist.

Issaristike, ja mina kunagi nurisesin meie filosoofi üle! Kui loll ma olin! Marek Volt oli ju jummalast normaalne inimene, elus inimene, vähemalt ma ei usu, et ta eitaks loovuse vajalikkust juhiomaduste hulgas. Oh, ma asendaksin kogu selle kenakese majandusteaduskonna kamba meie von Voldiga ja usun, et kõik saaksid targemaks.
--------
* Te ju mäletate, kallid keskealised õpi-ja muud hiired? Seda, kuidas meile koolis pähe raiuti: sa õpid enda, mitte õpetaja jaoks. Oleks see vaid nii.

teisipäev, november 02, 2010

Aeg

On siiski väga kurnav, kui nädalavahetus täielikult ära jääb. Pärast õppesessiooni tahaks väga vähemalt päevakese puhata. Ei saa.

esmaspäev, november 01, 2010

Hämming

Minu meelest on see ilus pilt. Tõemeeli. Oleks mul omaette tuba, ma paneks sellise endale seinalegi.

Kellelgi on sellega aga probleem. Kah tõemeeli.
Oh, ja kommentaatorid. Kommentaatorid! Parem tsirkus kui tsirkus.
parimad:
Siivo, 01.11.2010 11:06
to Kunst, 01.11.2010 10:26
Mingid metslased võivad ju alasti olla, sest nad pole ka kokku puutunud Jumala Sõna ja Tõega, aga meil kristlastena peaks ikka olema selge häbitunne neid vabalt voolavaid seksuaaltundeid tõkestamas.
mida veel, 01.11.2010 11:33
feminiilse ühiskonna hädad. ei au ega väärikust. pettus, silmakirjalikkus ja räigus on moes.

Kallid lugejad, mida arvate sellest pildist Teie?