reede, juuni 29, 2007

nagu linnuke oksal

meenub Paul-Eerik Rummol selline tore luuletus:
ennäe õuna kinni hoidmas puust
õhuakrobaati teise suust
hapuarga lahtuvastki meest
külmakartjat jahtuvastki leest
jne

Tanel kleepub kinnisvara, mina töökoha külge, lepitada neid kahte ei saa. Kui me soetaks endale elamise Taneli tahtmist mööda kaugele linnast välja, siis peaks üks meist koduseks jääma aga meie palkade juures pole see võimalik.
Ott on liiga väike. Ma tahaks küll metsa vahel elada, aga mitte vangina. Ja ma ei saa transpordisulgu vangistada ka Aapi, kel on linnas kool.
Võtan asja pragmaatiliselt: hauda me oma elamisi kaasa niikuinii ei võta, riigikord vms võib ka püha eraomandi juurtelt kiskuda, meil on lihtsalt vaja kohta kus elada ja lapsed suureks kasvatada. Ja see koht võib vabalt ka korter olla, lihtsalt praegusesse korterisse ei prognoosi ma meile pikka pidu. Saamatu majaomaniku käes kesklinna miljööväärtuslik kortermaja kaua ei püsi, saamakamad omanikud, kes ilmselt varsti tulemas, meiesuguseid vaesureid seal kaua ei pea. Üürnikustaatuselt muud häda polegi kui keskmisest suurem teadmatus ja kindlusetus tuleviku suhtes.
Aga 50 kilti tallinnast ära kolida ma enne ei saa, kui selle 50 kildi kaugusel on mul ka töökoht ning Otil lasteaed. Ning tõhusalt toimiv ühistransport sest miks peaks Aap kooli vahetama?

ürgmetsa vahel

levib napilt elisa 99 internet. st 99 kr eest kuus saan isegi blogida kui telefoni arvutisse ühendan.
jah.
kanalisatsioon võib olla aga internet peab olema
käisime mõni aeg tagasi tartus, nägime laglet ja annelit perekondadena. no tanelil oli sinnakanti asja ja ma hüppasin auto peale koos otiga. varsti plaanis uuesti minna, seekord üksinda. laulma ja muidu ka.

tanel jälle valega vahele jäi. huvitav kuidas ta aru ei saa, et valed laastavad suhteid rohkem ja sügavamalt kui iial miski muu? kusjuures ma ei arva et kooselukad peaksid teineteisest kõike teadma, aga pagan olulistes asjades otse näkku valetada...
kaua ma niimoodi vastu pean?

ma juba kergelt ajan endal südame pahaks, selle pideva andestamisega. väk.

pilte praegu ei saa
elisa levi on kõikuv
üldiselt on elu siiski piisavalt huvitav et põdemise peale mitte aega raisata

reede, juuni 08, 2007

neljapäev, juuni 07, 2007

Huvitav

kas ma üleüleüldse olen maininud, et meie väikesel laulukooril (elik rangelt võttes ansamblil) on juba kokku lepitud Tartu Hansapäevadel esineda?
14ndal juulil 2 tk. päeval ja õhtul. 14:30 tunniajaline ja kell 18:30 pooletunnine:

Kava umbes selline:

Jõesta jõudu
Liigolaul ?
Neiu surm
Kiigelaul
Transvaal
Les Trimardeurs
Lo Pichin ome
Adieu paure
La surveille ?
Si Laude Maria
Pas el agua
El grillo
Riu riu
Dio vi salvi
Regina
Porta Romana ?
Amore Mio
La lega
Buona sera ?
Ket kolomper
Hinei ma tov
Aya ngena
Yata heya

ja sellele järgneval nädalavahetusel plaanis teha üks põhjaeesti väikeste kirikute/kabelite konserttuur.

Üleskutse

Kaitse balti merd:
http://www.balticsea.lt/ee

Paljukest me ära teha saame?
teeks niigi palju.
ei pea persetki kergitama.
lihtsalt klõbista natuke klaverit ja hiirt ja tuleta meelde, mis su pärisnimi on igasugu netipersooniidentieetide taga.

kolmapäev, juuni 06, 2007

Tahan maale

Otil on lasteaiastress ja minul linnastress. Aga Kingule ei saa, sest ema uus auto on täis minu nooremat õde, tema titte ja meest. Bussiga ple ka mõtet minna, sest päris üksi ma seal maal olla ei taha, ema aga läheb laupäeval, tuleb tagasi pühapäeval ja no mul ei ole mõtet Otti selle ühe ööbimise pärast bussisõiduga piinata, pealegi ei pruugi emal laupäeval aega olla mind bussilt ära tuua.
Ah et miks Tanel mind ei vii? No temal on jäjekordne seiklusspordiüritus. Samal ajal kui mina linnakorteris istudes pekki kogun.
Üritasin ennast oma mitteametliku ämma juurde maaleminekuks auto peale rääkida aga paistab et sellest plaanist ka asja ei saa, kuna nüüd on Rakvere linnal päevad. Ja nemad sebivad rohkesti ringi ning oma juurde maale jõuavad alles laupäeva õhtuks.

Ning - keegi peaks meil ikka kodus olema, sest et muidu tullakse jälle aknast sisse&viiakse ära mamon, mida kaua orjatud. Arvuti, telekas, pesumasin. No sellega on Aap häämeelega nõus. Lubjakad jalust ära ja täieline vabadus, ainult kohustus kodus ööbida.

Mingit head ideed oleks vaja. Ja raha. Kõik ripub ikka rahast ära. No oleks raha, teeks load. ja võtaks meie vana volks-derbi. Kuigi Tanel hoiaks seda parema meelega klaasi taga ning.
Andke mulle mõte!

Mis puust oli tehtud Trooja hobune?

Kes teab, see vastaku.
Siin läks juba väga inetuks see huvitav jutt.
Aga ikkagi, mis puust?

laupäev, juuni 02, 2007

miks mehed valetavad?

Miks mehed valetavad?
Miks nad põgenevad?
Miks nad ei ürita kohapeal asja parandada selle inimesega, kes on väidetavalt kallis?
Miks?
Miks?
Miks?

vahepeal midagi head ka

Aap, njah, läbis klassikursuse nii keskmiselt. hinded on e-koolis üleval, julgesin üle hulga aja jälle sinna piiluda. hoolimata rohketest puhtsüdamlikest lubadustest õnnestus tal endale järjekordne maetmaatika 1 hankida viimasel minutil, aga sellest hoolimata tuli mata veerand kolm ja aasta ka kolm. Kas mata õps ei oska hinnete keskmist arvutada? Pragu pole mul küll jaksu poissi liistule tõmmata, pealegi on ta maal.
Aap on kasvanud väga pikaks aga esialgu mitte eriti laiaks, kõnnib ka, õlad kergelt longus, mis on meil perekonnaviga ja mille pärast me vastastikku teineteise kallal igiseme.
"Aap, aja selg sirgu!"
"Kärt, ära istu küürus!"
Pidasime kolmapäeval ta sünnipäeva. Kuulsaalis. Küme inimest koos minu ja Taneliga, Aleks ei saanud tulla, Otti me ei arvestanud. Ott oli täiesti endast väljas, jooksis ringi ja rebis palle, millest enamus olid temast raskemad. Sain siis minagi esimest korda boolingus käe valgeks.
Tanel tõi meid enne lõppu ära ja läks siis tagasi, et sünnipäevalised kodudesse sõidutada. Aga kõik olid juba läinud ja Aap natuke pettunud, niisiis jäi Tanel temaga veel paari lohutuspiljardit mängima.
Kohe panen pildi ka.

nojah

Tanel on praegu seal:
http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/pages/Kalender?Opendocument&vw=calendar&M=6&Y=2007

Ott ärkas täna öösel kell 5 üles, nuttis ja otsis issit. Ronis vooditvälja ja keeldus tagasi tulemast, lõpuks jäi põrandale magama. K ui ma ta siis voodisse tõstsin, hakkas uuesti nutma ja tükk aega kulus temalohutamiseks. Lõpuks oli mul uni läinud.Ja loomulikult tulin arvutise istuma.