esmaspäev, juuli 24, 2006

lapsed

lisaks sellele, et Aap on minust pikem, on tal nüüd ka häälemurre ja aimuv vuntsitriibukene (esialgu küll tõesti vaid aimuv) nina all.
Täitsa pull. See on üsna võrreldav lapse sündimise imega - et noh, sündis, ja nüüd siis löövad tal ka sekundaarsed sootunnused välja, bioloogiliselt hakkab täiskasvanuikka jõudma.
Aga ma ei saa ennast veel rahumeeli raukade hulka arvata, Ott ka vaja üles kasvatada.

neljapäev, juuli 20, 2006

pühapäev, juuli 16, 2006

pühapäev

Praadisin pannkooke. Ma ei ole muidu mingi selline hea ema ja hoolitsev perenaine (Muumimamma, õrr) aga seekord tekkis selline tahtmine. Ott sõi täie pühendumuse ja keskendumisega poolteist ülepannikooki moosiga. Ülejäänud poolt kooki oli ka kahju niisama jätta, seda püüdis ta piimatassi uputada, etc.
Tegelikult peaks hommikuti putru sööma, aga Tanel väidab putru nähes, et ta hommikul üldse ei söögi. Pannkook miskipärast säärast lauset ära ei teeninud.

ma peaks tööd tegema mitte siin heietama. Harva mul selleks võimalust nii, et Tanel hoiab Otti.

reede, juuli 14, 2006

toru hargilt maas

Otil oli eile 39,... (kiskus kraadiklaasi ära) Täna okei, aga õue minna ei julge. Telefoniarve (nagu ka muud arved) maksmata, välja helistada ei saa. Kes nüüd Aabile sõnu peale loeb? Aap, kuuled sa, ole ujudes ettevaatlik, ära hüppa peakat, ära jää õhkmadratsi peale magama! Vaata üle tee minnes, ega mõnda roolijoodikut sinu pihta ei kima! Pese käsi! Ära mine hilja õhtul üksi välja! Ära usalda võõraid!
Tra, laps on 13 ja minust pikem, see pole nali!
Mis siis, kui ta ühel hetkel otsustab, et vat tema nüüd lähebki issi juurde elama? Ma ju ei tea, kas Aleks on vahepeal täiskasvanuks ka saanud või... Aap ise muidugi nii väärikas mumm, et ilmselt jääks isa roll siis tema kanda. Jumalauta, ta peab ju kooli lõpetama! Kes neil seal sokke nõeluks? pesu peseks? Ega mina ju ei tea, kuidas Aleksi elus "see kõik" korraldatud on, aga kui on kellegi teise korraldatud, siis vaevalt need korraldajad väga vaimustatud on ühte hoolealust juurde saades.
A äkki siiski on Aleks vahepeal täiskasvanuks saanud?
Üle 7 aasta möödas juuu.
Piinlik on minna eksmehelt küsima sellise asja kohta.
NB! See kõik on minu luulu. Veel ei ole midagi sellist toimunud.

neljapäev, juuli 13, 2006

vabadus sai otsa

mul ei olegi veel meelest läinud
kuidas me kükitasime piimapukil
ümberringi mingid kõrred ja valged õied
kuuma tolmu lõhn
halle mannerguid ei tohtinud meie puutuda

täiskasvanutel jalust ära
kui ema rääkis vanatädiga
kui läksime suveks maale
linnapeibed

kandsime õues ja toas kummikuid
sipelgate ja madude hirmus
jooksime aknast sisse ja välja
ja muidugi saime riielda

aga kuna vana pliit ajas suitsu sisse
ja emal oli palju tegemist
siis oli pärast vee tuppakandmist, peenarde rohimist
päris kohe vabadus

nüüd on imelik maale minna
ise teed ise tood ise vastutad
ise ajad ennast hommikul üles
ja kaevata pole ka kellegi peale

kolmapäev, juuli 12, 2006

...

see kes foorumites liigub (tidiri-pomm)
võõraid mõtteid mööda kiigub (kirjutab-komm)
sellel tihti pöörded kõrgel (tidiri-pomm)
õrri ajab võrgutõrge (kirjutab-komm)

Tähemees teatab:

paanilised hooldustööd
paanilised hooldustööd
tühiajalised katkestused
häired kaamel tele-visi-oonis
antud kajavahemikult võimaldaselt vähe häiriks
jee
restart
or
later

Maasikad

Maal armastab paps oma ratastooliga pikki retki ette võtta. Viimasel õhtul väisasid meie aeda Kooli talu kaks kurja pulli, ajasid mulle hirmu nahka. Missiis kui nad mingil hetkel papsi teele ette koperdavad? Tõsi, hulkuma lähevad loomad peamiselt öösiti, paps aga hulgub ikka päeval.

Ühel pärastlõunal leidis paps teeäärest metsmaasikaid. Esimesed. Korjasime need Putukale muidugimõista. Järgmiste päevade kuiv ja kuum ilm muutis maasikad pisikesteks krõbinateks, setu sealt siiski sai. Putuka seaduspärane saak.
See oli mitu nädalat tagasi.

Praegu haume linnas. Suht mõtetu olemine.
Võsuke on Tartus oma isal külas. Aleks esineb Carmenis seersant Moralese osas.
Mul hea meel, et ta oma looduse poolt antud võimeid ja meie pere poolt pealesunnitud haridust siiski lõpuks kasutab.

Laiuse lossipäevad.

Käisime perega ja Kuldmariga Laiuse lossipäevadel. Tanel pidi seal poffermõõka viibutades ringi jooksma, poffertapma, poffervägistama ja poffersurema. Ise kaebas pärast, et skoor oli ebaõiglane - kolm suremist ühe tapmise vastu. Kuldmari rebiti ka pofferdama. Ta pofferristiti. Tited ja titemammad jäeti rahule, kuigi Ott nägi väga stiilne välja ja viibutas ähvardavalt ning igati sobiva ättituudiga neid väiksemaid mõõku, mis kätte sai. Katsetas esinejate telgis ka väikestviisi naisteahistamist suure pofferodaga. Täpsemalt torkis tantsijate poolenisti jalgatõmmatud punaste sukkpükste hargivahet. Hea et papa Freud seda ei näinud :P Rõõmsat kiljumist sai palju.
Pärast oli ujumine ja kuna Ott Firieli elamise pea peale pöörata tahtis, pagesime lgp. perek. Agurite poole. Seal tegi Kaisu-Ann Otile selgeks, et rahunegu maha ja naiste võim. Ott vahtis, suu lahti, kuidas temaga peaaegu ühesuurune inimene ennast karmilt kehtestab ja imekiiresti räägib. Õige, õppigu elu.
Ma tahan ka 1 tütart.

Tanel sõitis Firieli juurde tagasi, jooma, igavene siga. Karm kuid ebaõiglane saatus maksis talle kätte mingi müstilise kõhutõve näol. Tema olla öö otsa öökinud - aga missiis. Mina ei saanud sauna. Sest Ott oli täiesti pöördes ja selleks ajaks kui ta lõpuks magama jäi oli saun vist juba läbi. Mina igatahes olin küll.
Oleks Tanel oma perega jäänud, oleks tädil rattad all. Pähh, mehed. Need ei saa ka kunagi täiskasvanuks.
Väikest mõõka ja kilpi pole ta ka veel Otile teinud. Vaene Ott peab laenatud mõõku närima.

kolmapäev, juuli 05, 2006

õudne

Aabi pikkus täna hommikul 174 cm. Veebruaris mõõtsime alles 168 cm.
KUHU ta niimoodi välja jõuab? Parim kasvamise aeg alles ees.

pühapäev, juuli 02, 2006

sõnad

Afaasia on ses mõttes jama haigus, et kui sul pole enam ühtegi keelt, millega oma mõtetele nime anda, siis näib, nagu sul mõtteid polekski. Tegelikult eksisteerivad mõtted ka ilma sõnadeta. Ehk ei ole neil ilma nimeta niipalju kodanikuõigusi kui dokumenteeritud mõtetel, aga nad on olemas.
Vaisat tabas afaasia ühes parema kehapoole halvatusega seitsekond aastat tagasi, insuldi tagajärjel. Sestpeale ajab ta (endine arvutikeele üllitaja, jne) läbi väga väheste sõnadega: ei ole hullu, oota, noh.Erialast tööd nii vähesega muidugi ei tee. Elust rõõmu tunda on aga täiesti võimalik.
Vaisa nime sai ta kolmeaastaselt Markuselt, kes sõna "vanaisa" endale suupärasemaks lühendas. Kui poisid olid väikesed, tgi ta neile luuletusi:
ford sierra universale
täna me sõidame maale
kakame täis vanaema
ja toksime kõrvitsasse naele

ja laulis täiesti viisi pihta, kuigi meile oli ta omal ajal väitnud, et tal on elevant kõrva peale astunud ja tema parema meelega ei laula.

Afaasia on teatud määral ravitav - või taanduv. Vaisa sõnavara on nende aastatega kenakesti täienenud. Laulda ta enam ei häbene. Tal on väga ilus hääl ja hea viisipidamine, sõnad aga ei olegi nii hirmus olulised.
Otti tegi tema ratastool kadedaks.