teisipäev, juuni 30, 2015

Maal

Niitsin heina eile, nüüd selg valutab. Simuleerin ülakorrusel arvuti taga töötetegemist (haltuura on püha). Majas on hetkel neli algkooliealist last (sh üks bioloogiline), kes on kamandatud allakorrusele mängima.
Just kuulsin õues käies läbi akna, kuidas üks neist veniva häälega ütles: aia. Ära tee... 
ja pärast järelemõtlemist otsustasin, et ei reageeri. Tõsise probleemi korral oleks suurem kisa olnud; midagi peavad nad ise ka lahendama; ma-hetkel-ei-viitsi. Lisaks on allkorrusel ka Viidik, kes praeb pannkooke ja suudab hädakorral ka ise sekkuda. 

Ja ei luba lastel enne pannkooke süüa, kui kõik on valmis tehtud. 

Aga jah, neli on ideaalne arv lapsi. Kui nad oleks järjest. 

reede, juuni 26, 2015

Joonistamisväljakutse 015, 017, 019. Mis tal taskus on?

Võtsin käed perse alt välja ja joonistasin mõned punktid joonistamisväljakutsest veel; kuna vahepeal on nii palju vahele jäänud, siis lihtsalt suvalised, mis mulle endale rohkem meeldisid. 
015 - esemed taskust, ei midagi erilist - võtmed, telefon,
datakaabel, Tallinna sõidukaart heegeldatud kestas.

017 - karikatuur iseenesest. Hambavalunägu. 

019 - lemmikloom. Blondie sulnidust ja malbet olekut on muidugi väga raske edasi anda.
Nagu ikka, kõik pildid natuurist ja käsitsi. Hambavalu on päriselt, neelan antibiootikume ja valuvaigisteid koos kaasnevate lõbustustega. 
Blondie läks nädal tagasi öösel välja, otsis üles mingi suurte lõugadega tegelase, toppis oma esikäpad talle lõugade vahele, sai mõlemasse käppa kaks hambatäppi, tuli koju, sai põletiku, heitis kappi pikali, ei söönud, ei joonud ja ütles, et elu ei vääri elamist. Ma toppisin sellele jobule lusikaga vett suhu, et ta ära ei sureks, pühapäeval saime loomaarsti juurde. Luud olid terved, karvad tuli maha pügada, antibiootikumisüst sisse ja neiu Blondie tundis ennast sama päeva õhtuks juba vägagi hästi, ainult et.... kui saamatu saab üks kass olla? Aferistil oli hulga jubedamaid haavu ja mädaseid abstsesse, tema lakkus need ise ilusti kiilaks, söömast ja joomast need teda küll ei seganud. Triibu teeb iga päev trenni, minnes sirgelt männi otsa ja tulles mõne aja pärast tagasi, ainult Blondie... on blondu. Totaalselt. 

Piiks-piiks ja raha läheb.

reede, juuni 19, 2015

Asjad liiguvad

Putukas vahetab kooli ja uues koolis on pikapäevarühm. Kus, nagu mulle lubati, laps ka ära õpib.
Lihtsalt infoks. 

laupäev, juuni 13, 2015

Ei ole seda vaimu

Vaatame StarWars4, kohta kus  Obi van Kenobi Luke-i alguses manitseb.
"Tal on fäga zenzuaalne hääl," ütlen.
Viidik tõmbab registrid kohe kõvasti madalamaks (mitte et need muidu kuskil kõrgel asuks):
"Ei tea, kas mina saaksin ka nii sensuaalse häälega rääkida, kui ikka püüaksin?"
"Füsioloogiliselt on sul see võimalus olemas, aga vist ei ole õiget vaimu..."
"Ega ei ole jah, ma pole ju jedi. Ma pole isegi mitte jeti."


reede, juuni 12, 2015

Tahan hippoteraapiat

Täitsa naljakas, aga puusaliiges ei valutagi enam.
Ei tea, kas tänu väävlipreparaadile või päikese väljailmumisele või ikka see foolium abiks, aga vot, ei valutagi. Nagu poleks minu puus üldse. 

Vaatan Vudilas käimise pilte ja jõuan järeldusele, et meil on vaja hippoteraapiat. Palju, suurtes kogustes ja kõigile. Hobused teevad lapsed rõõmsaks.
See võiks muidugi selline rahulik ja pehmo kaisuhobune olla, mitte mingi tuline täkk-tõkkehüppaja.

Foolium on päris tegija.

esmaspäev, juuni 08, 2015

Valutab

Jalg, selg, teine jalg, käsi, jalg, jne.

Nädalavahetus oli ilus ja läks korda, nüüd on aga selline hädatapukandidaadi tunne. Mingid närvipõletikud. Vms.
Tea kas peaks arstile aja panema ja lootma, et ma kolme kuu pärast veel elus olen? 

Tea, kas üldse õnnestuks arstile aega panna, kui ei helista neljapäeva hommikul kell 10:00 kolme tee ristilt, üks jalg kukevere anumas leos ja fooliumist müts peas? 

Krt, paratsetamool on juba leiutatud. Või magneesium. 
Kumbki pole nii kahjulik, et ei peaks katsetama.






Põmst sai kõik eluoluline tehtud - lapsed Viidiku tööperepäeval Vudilast läbi solgutatud, lennupäevade puhul rahvamass läbitud (ei Putukas ega L ei talu tegelikult liiga rahvarohkeid kohti, niiet lasime sealt ruttu jälle jalga) Kaarnal külas käidud kassipoegi, kutsikaid ja banaanipuud vaatamas, Putukas tegi proua Kaarnaga bluusibandet; peenrad suuremast umbrohuuputusest hädapäraselt ära päästetud ja ärasöödud herneste asemel uued maha visatud.

Ma ei jõudnud jälle:
joonistada,
puid laduda,
muru niita (mulle tegelt meeldib muru niita)
lugeda

Ja teiseks juuniks ei saand pruuniks.

Jäävad teiseks korraks.

teisipäev, juuni 02, 2015

Lambijalg

Puusaliiges on täiesti lambist valutama hakanud.
Kui koju jõudsin, harjutas Putukas minu õega kitarri ja mängis harjutused mulle kohe ette ka.
Kool sai läbi! Enam ei pea Putukat nöörist hoidma, et ta õppimiste juurest tuulega minema ei heljuks. Sel puhul lubasin tal paar päeva oksendamiseni, ma kordan, ok-sen-da-mi-se-ni videomänge mängida ja tulin ise kooriproovi üle hulga aja. Trollis nägin Maailma Kõige Ilusamat meest, umbes nagu Siima Škopi joonistatud Ussikuningas Une-Mati lugudes. Mees oli oma harmoonilise lõualuukalde varjamiseks hõreda habeme kasvatanud aga minu silma (veel) ei peta.
Homme on ujuv hullumaja ehk Vanalinna Päevad. Leidsin ruunimärgid ka üles.