kolmapäev, aprill 25, 2012

Päniik

Üks mu blog-buddie, Rents, kes on üksiti veendunud koerasõber ja hea taheda maalähedase sarkasmi edukas viljeleja, näris hiljuti koertekoja foorumis natuke aega ühe tasakaalutu isiku püksisäärt. Põhjusega, ikka põhjusega. 
Ma saan aru, et sarkasm on aegajalt mõnedele inimestele raske seedida, saan tõesti aru.
Aga hakata seepeale tapmisähvardusi tegema? 

Internet on eluohtlik.

esmaspäev, aprill 23, 2012

Päeva pirn

"Emme, kas sulle maitseb jäätis sama palju, kui mulle?"

pühapäev, aprill 22, 2012

metsik elu

Nägin eile esimest korda elus Putukat puu otsa (keskpärane mänd) ronimas, pidin pikali kukkuma. Ta on ju siiamaani enamjaolt sihuke füüsiliselt nirukene olnud. Ehkki kuraasi on see-eest alati ülearu. Ega ta minu käest luba muidugi ei küsinud. 
Grillisime Viidikuga, söestasin liha ülemääraselt ära. Mõtlesin, et ürginimesed ei raisanud sellistki kraami. Ega meiegi. Putuk haaras oma taldriku ja läks otsustavalt õue sööma, meie, vanainimeste, jaoks oli ilm natuke tuuline.

Täna varahommikul rongiga Tallinna tagasi - pikk kooriproovipäev. Võsuke hoidis samal ajal venda. 

Õhtul läksime Schnelli staadioni juurde kassi jalutama. Staadion oli avatud ja Putuk jooksis seal kaks ringi. Kange iseloom ja kõva motivatsioon kompenseerivad nõrgapoolse füüsise täiesti edukalt.
...Ehh.
See tähendab, et ma peangi hakkama seal umbes iga päev käima. Peaksin. Nojah. Ohjah.*
----------
*Küsige nüüd see valveküsimus, et miks isa ei võiks mõnel päeval ise lapsega peale lasteaeda parki või staadionile minna. Küsige, küsige. 

reede, aprill 13, 2012

mussi

Putuk lamab voodis teki all ja mängib suupilli.
Et laps peaks tegelikult magama, on mul hilisõhtune krimisari hääletu peal.
Võsuke on kusagil väljas, seal kus normaalsed 18aastased üldiselt käivad.
Minu vaene Coby Kyros andiski lõplikult otsad, emaplaat kärssas. Õnneks ei võtnud arvutiparandaja pelga diagnostika eest tasu. Emaplaati vahetada ei ole tahvelarvutil mõtet, see läheb rohkem maksma, kui tahvel ise läks. Targem on uus osta. Nüüd saab sama raha eest juba rohkem tahvlit.

Millega kaunistan üksildasi õhtuid? Heegeldan ja tikin ja kass istub samal ajal sooja pusana jalgade peal. Hommikul üritas ta mu mobiililaadija juhet närida - vallatledes. Patsasin teda koonu pihta. Kass tegi ülimalt haavunud näo ja Läks Minema, Akna Lauale Istuma. Tähendab, ta käib seal muidu ka, aga hingepõhjani solvunud kaeblikud pilgud, mis mulle üle õla heideti, räägivad selget keelt. Seekord läksin ma oma kuramuse pedagoogikaga liiale. Mõni kohe ei mõista nalja!
Viidik on messengeris.
Ahi on köetud.
Tegin mannavahtu ja selle juurde munakastet (vanilli unustasin osta). 
Well...
Gerontomantika.

-------
Tegelikult on mul teile üks küsimus, mis meil mingi arutelu (=klatši) käigus Viidikuga tekkis -
Kas inimesel peab olema elumõte? Üks suur ja kindel eesmärk või otstarve? Halvemal juhul kaks.
Või saab niisama ka hakkama? Ja kas see on paha, kui saab niisama?

neljapäev, aprill 12, 2012

Hõllandus

Ohviss. Ühes kapis pruunide
kappide reas asub nõudepesumasin.
Muuseumi kontoris müttav ja mulistav nõudepesumasin tekitab koduse tunde. Nagu polekski tööl. Müdin manab meeltesse rõdud, potid ja palmid, triibulised vaibad ja soojad saiad, päikeselaigu siledal puupõrandal ja kassi nurrumise. Mingid sellised kodutundeklišeed.

Reaalsus on muud, minu kodu põrand on kare, vaibad enamasti sünteetilised ja rõdusid pole, palmidest rääkimata.

Väga Vajalik Julla.
Kolleeg oli vana fotoka akusid laadides akud koos laadijaga läbi kärsatanud ja seepeale nii fotoka kui selle tarvikuid lihtsalt nurga taga peitu pannud. Täna, vajades fotoka külge jäänud statiivikinnitustalda (ma ei tea, mis selle tegelik nimetus on) uue kaamera jaoks, leidsin ma vana fotoka lõpuks üles. Kinnitus oli selle küljes. Laadija vedeles kõrval, kontaktid valge häguga kaetud. Riknenud akud olid fotokasse tagasi topitud. 
Mõttepaus.
------------
Suhted Viidiku isaga on jätkuvalt pingelised, õigupoolest boikotsed. Seoses ilmade soojenemisega tähendab see minu ja Viidiku kohtumiste hõrenemist.Töö muuseumis on meeldiv, saaks ainult palka piisavalt. Võsuke läks välipraktikale, loodab sealt ka püsitöökoha leida. Harjutab ennast piinarikkalt varajase tõusmisega (pool seitse!)


Putuk läheb sügisel kooli. Otsin ikka veel võimalust talle mõni inimlikum õpikeskkond saada. Ma tõsiselt ei arva, et lapsele paksu naha kasvatamine (=lapse vaimne sandistamine) oleks ainuõige lahendus isegi ühiskonnas, kus koolikiusamisi peetakse peaaegu et normiks ja klassikoosseise utilitaarsest mõtteviisist johtuvalt järjest suurendatakse. Õpilane pole produkt, mille valmimist annaks lõputult optimeerida.

laupäev, aprill 07, 2012

Sa pole seda näinud?

küsib Viidik minu käest pidevalt ühe või teise Si-Fi filmi kohta, pidades silmas ennekõike neid filmifossiile, mille peamisteks fännideks on teismelised, oma organismi korrapäratute ent jõuliste muutuste ja nende muutuste suhtes ebatolerantselt inertse sootsiumi surve käes vaevlevad vinnilised poisid. No need filmid, kus tavalisest mehest/poisist saab supermann, Kes Päästab Maailma Ja Keda Tibid Imetlevad (ehkki nad reeglina nendes filmides ei seksi, st see on mõnevõrra raisatud imetlus. Või siis demonstreerib vaimu ülimust keha ees?).
Ma olen seni, Viidiku järjest kõrgemale kukla poole kerkivatest kulmudest hoolimata, põikpäiselt keeldunud vaatamast Terminatorit jms.

 Pilt on pärit siit. 
Seekord aga lõpuks nõrkesin ning soostusin suunama oma pilgu ekraanile, millel möllas Robocop. Üllataval kombel selgus, et see film sisaldab teismelise märgadele unelmatele lisaks ka paraja annuse sünget antiutoopiat ja ühiskonnakriitikat. Ja päris elu, nt kõnniteepervel imikut pudeldavat narkouimas ema - või isa, raske oli sugu määratleda 80ndate ettekujutuse järgi disainitud "ulmelise" heidikukostüümi tagant. Filmi parimaks osaks pole mitte äkšõn ja maailmapäästmine, vaid seesinane sitane maailm, ise eriti tegevuse vahele pikitud tele-programmiklippides. Surmavate enesekaitse-vahendite reklaamid, suitsiidisoovi argumendina kasutavad sideteenustereklaamid, uudised energiakiirte poolt kogemata maha põletatud küladest, kus, paraku-paraku, hukkusid ka mõned ekspresidendid ja kreemiks tordil irooniline kommentaar keskkonnaaktivistide protesti kohta - neile, oinastele, ei meeldinud, et tuumajaam vihmametsad radioaktiivseks muutis, on naljatilgad. Ometi on seegi ühiskond kellegi meelest veel kaitsmist ja kellegi teise meelest veel lüpsmiseks vallutamist väärt. Päris realistlik, kui disaini ja dekoori mitte arvestada.
Loomulikult päästetakse seal ka maailm. Või Detroit. Mõned korrad. Ja loomulikult on plaanis sellest teha 3D uusversioon.

Linnuke kirjas, nähtud.

Hm, millal tehakse 3D uusversioon filmist "Sisekosmos"?

neljapäev, aprill 05, 2012

Boonused

Mingi boonus peab tööd tehes alati olema, kui seda pole palk, siis võiks töö ise olla huvitav või inimesed toredad. Kaks kolmest pole ka paha ja ma enamasti ei kurda, et just hea palk on see, mis mul puudu. Ma pean sellega lihtsalt arvestama, kui tõsiasjaga.

Hetkel tegeleme tulevase uue ekspositsiooni väljatöötamisega, peatudes pikemalt evolutsiooni, kui äärmiselt paeluva teema juures. Vaadake seda lehekülge: http://www.becominghuman.org/
Võrratu.
Te vajate sellest täie kaifi saamiseks küll QuicTime playerit