esmaspäev, juuli 29, 2013

Tõsiselt, mis toimub?

Hispaanias rong, Itaalias buss, Šveitsis rong... kõik see mõne päeva jooksul. Kellegi ühistranspordi-vastane kampaania? Samal ajal ehitatud sõidukid aeguvad kõik ühekorraga? Ühissõidukid ONGI viitsütikuga pommid?
Nii ei julge varsti enam üldse majast välja minna. Eestisse osteti ka euroronge. Nii ei julge neisse istudagi. Fakkadi fakk.
Ja veel üks rongijama Tallinnas: Väiksem küll, aga osalejatele ikkagi piisavalt halb. 

reede, juuli 26, 2013

Arhitektuur

Kuidas on, kas teile meeldivad suured poed? Sellised kvartalisuurused, kus saab pikalt hulkuda?
Lasnamäel, Tondiraba servas laiutab Suurte Poodide kvartal, erinevad mööblipoed, tööriistapood, vaibapood, Juku mängukeskus kõik ümbritsemas suurt tühja neljakandilist parkimisplatsi; üle magistraali aga paistab vist kõige suurema Prisma tagapool ja sellest veel edasi hiiglasliku Selveri fassaad. Võluv. Eriti, kui need oma suuruses ka praktiliselt inimtühjad, ainult paar vaikselt sosistavat müüjat poe ühes nurgas leti taga, nagu tööriistapoes; või üksik hajevil ilmega noorpaar kodusisustuspoe väljamüügis uitlemas, ilmudes alati just sinna, kuhu mina tahtsin minna mõnd allahinnatud imevigurit uudistama (Mis inimene suudab küll leiutada kunstkarusnahast LAMBIKUPLI, vabandage?). 

Tegin pilti ka, aga kahjuks väänas fotoka panoraamvõte valitseva suursuguse sirgjoonelisuse äraspidisesse kõverusse.

Ümbruskonnale vastavalt oli hiiglaslik ka Juku Mängumaa, kus Putukas sünnipäeval käis, suur ruum ja võimsa sisustusega. Lapsed jooksid ennast peast märjaks, ehitasid kandilistest polsterpatjadest kaks kindlust ja jõudsid ka natuke sõdida. 
-------------------
Nädala eest võtsin raamatukogust 1. kaks raamatut vanalt healt autorilt, mis valmistasid kerge pettumuse; 2. ühe raamatu, mida mulle soovitati ja teise raamatu samalt autorilt, 3. raamatu, millest räägiti mulle koguperefestivalil "Ka puude taga on inimene",  4. raamatu, mille kohta lugesin aasta tagasi ajalehest ja mis nüüd mulle rampsi laual näkku naeratas, 5. tellise, millest ma teadsin juba ammu, aga lugemiseni polnud liigse respekti tõttu jõudnud. 
Head olid nr 3 ja nr 4.
--------------------
Elisa uued telefonide telereklaamid on isegi üldise turundusliku rumaluse taustal masendavalt nõmedad. Ausalt, nõmedamad, kui Poola pesupulbriperekond.
Ok, see uus Allwaysi reklaam on veeel idiootlikum. Vist.
--------------------
Täitsa kogemata olen ajanud õiget asja: http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=9656

teisipäev, juuli 23, 2013

Blogijalt blogijale vol 2

Musti pealuumustriga ketse nr 46 ei tahtnud keegi, aga ähk lähevad mõned juhtmed kaubaks?

Fotoka ja arvuti vaheline juhe, ühest otsast USB, teisest fotoka sisse käiv jämedama otsaga, üsna pikk:

 Samasuguste otstega juhe, ainult pisike jupats. Sobib ka tahvelarvuti ja arvuti vahele.

 Tahvelarvuti ja netipulga vaheline üleminekujuhe, kah pisike jupats. 

Peenema fotokapistikuga juhe, millega saab fotokat otse telekasse ühendada.

Andke märku, kes soovib.

esmaspäev, juuli 22, 2013

Vihmase ilma ajasuretamisteema

Leidsin ühe noore blogija toreda postituse selle kohta, miks ta ei taha üksi elada:
Jäin mõtlema, et mind see kõik ei puuduta.
Vaadake ise:
1. Keegi ei vii prügi välja.
No problema. Mul on prügi väljaviimises must vöö. Sain selle juba lapsena selgeks.
2. Keegi ei paranda kodus asju
Mina parandan. Või siis jäävad parandamata. Kui jäävad - järelikult pole oluline. Kui on oluline - kutsun spetsi. Torumehe number on boileri kõrvale kivvi raiutud. No problema.
3. Keegi ei tee aias meestetöid
Mul ei ole aeda. /naerab kibestunult tükk aega/.
Kui aga oleks, siis tehtaks seal AIATÖID, mitte meestetöid. Kui mul oleks selles hüpoteetilises aias palke, siis ostaksin ma mootorsae. Kui ma ostaksin mootorsae, teeksin ma skupltuure või midagi. No problema. Lisahea.
4. Keegi ei kanna ostukotte 
A kui palju üksikul inimesel ikka nii väga osta on vaja? Tuleb võtta korv, mitte käru, siis tead kohe, kas kandam on koduni jõukohane. Kui Viidik külla tuleb, tekivad poes suuremad kompsud, aga siis tassib ka tema. Kui Võsuke kodus elas, vaat siis oli nende ostukottidega jama aegajalt. Ta ei viitsinud muga poes käia aga sõi, nagu mees. Putukas sööb esialgu nagu putukas.
5. "Kuule, too mulle..." 
Tegelikult on päris kasulik, kui mõni vajadus sunnib oma perset aegajalt kergitama. Lisahea.
6. Arvutiprobleemid 
saab lahendada google abiga või interneti teel konsulteerides. Selleks on pika elu jooksul kogunenud piisav hulk IT-pädevaid tuttavaid, kes on mul kas Skypes, Facebookis või mõnes muus võrgus.

Miks tegelikult on üksinda (st ilma täiskasvanud elukaaslaseta) kehva:
7. Keppi ei saa tuju järgi 
ja tuleb ette planeerida, lisaks asub see võimalus teises linnas. Kulud. Aeg. Mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemise võimalus.
8. Mu voodi on vilets.
Ma ei näe mingit vajadust parema voodi soetamiseks, sest enamuse osa ajast veedan ma siin üksinda. Kui pole vajadust, ei tule ka lahendust. Aga äkki siiski... Mõtleme.
9. Hirm on 
Enamasti pole siin kedagi, kes mu irratsionaalsed hirmud regulaarselt ja koheselt reageerides tühistaks. Kardan kolle, kummitusi, pimedust, ööd, sombisid. Aga kardan ka infarkti öösel kella nelja ajal, insulti, tulekahjut, sissemurdjaid, pimesoolepõletikku, uneapnoed, toolilt alla kukkumist ja käeluu murdmist.

Nii, aga mis on sinu argumendid üksielamise vastu?

Mitte mõmmigi ei saab aru

Tehnika tn algust remonditakse. 
Laupäeva ööl vastu pühapäeva sõitsid meie kitsasse hoovi pimeduses kiiskavaid laternaid otse mu aknasse välgutades kopaga masin ja poetas ärahööveldatud teekatet lusikatäite kaupa meie hoovi hunnikukesse (pildil vasakus servas, autode taga), iga lusikatäie pärast uuesti sisse-välja sõites.
Viidik porises, mul närv katkes, kargasin välja ja karjusin natuke aega nii koledasti kui suutsin. Umbes mingi kell 1 öösel lõpetati terror. 
Täna, päeval õnneks, jätkati tegevust samasuguste lusikatäite toomisega, ma juba mõtlesin, et asfalteerivadki ära me hoovikese. Võta näpust - lõpuks litsus sellesse hoovi ennast ülemõõduline veoauto ja kõik lusikatäiekesed tõsteti hoolikalt tema kasti ümber. 

Mis on kogu asja mõte, jääb minu mõistusele tabamatuks. Miks autot polnud üleeile öösel. Miks üldse siia hoovi. Miks üldse öösel. Miks pühapäeva hommikul kell 11 ei oldud veel remonditegevusega uuesti alustatud. Miks Tehnika tänava alguse sõidutee nii kitsaks ja kõnnitee üle kahe meetri laiuseks tehakse (seda küsin mina, elupõline jalakäija). Jne. 
Imemata taba, öeldakse selle kohta.
Mis mina ka tean.

Oktoobrrr


Akna taga lõõtsub jahe tuuleke ja sahistab puulehti. On kõle suveöö. Oh, nostalgiliselt sügisene Eestimaa suvi! Nagu minu lapsepõlves oli. 
Vähemalt ei ole liiga palav.
Mulle kingiti sünnipäevaks järv*, lilled ja Solarise kinos** pudel siidrit***. 
Lõpuks nostalgitsesime õega "Piip ja Tuut" kohvikus endaealiste daamide seltsis. Rääkisime mh kassidest, toiduvalmistamisest, joodikutest ja suhtesõltuvusest. Ning mitte keegi ei kaldunud (vähemalt minu kuuldes) esoteerikasse. Ma olen tagantjärele selle üle väga õnnelik. 
Sai kuidagi tegus nädalavahetus. 
-------------------------------------------
*Käisime elektriautoga Pikkjärve ääres piknikul
**Käisime vaatamas "Mina, supervaras 2". Väga lahe film kõigile, kellele meeldivad heasüdamlikud karedakoorelised kaabakad, totralt itsitavad kollased hi-tec olendid, spiooninohikdaamid ja väikesed tüdrukud. 
***Kuna ma olen Tähtede klubi liige. 
-------------------------------------------
Vasak käsi valutab randmest ja on tuim, on tuim ja valutab. Ma ei saa magada. Hüpohondria või infarktioht? Või karpaalkanali sündroom? Hirm on.
Kui minuga midagi juhtub, mis saab siis Putukast? Viidik sõitis viiese rongiga Tartusse.

neljapäev, juuli 18, 2013

Blogijalt blogijale

Ära anda pealuupildiga mustad õhukesed ketsid nr 46 (sõltuvalt jala kujust sobivad ka nr 47)
Paar korda kantud ja siis üle aasta kapis seisnud.
Kirjuta oma soovist rott21@hot.ee

esmaspäev, juuli 15, 2013

Puhkus. Tartu.


Putuk
Tsill, prill ja Kudzu uus peen aiagrill. Istusime õhtuti väga pikalt üleval.

Pildil: Putuk ootab röstsööki.
Valged ööd ja puha.

Blondie kohanes kiiresti, harjus ruttu võimalusega lebaskleda elegantse raugusega Kudzu ühe või teise sohva või tugitooli käetoel või rullis seljatoel.
Õue?BlondieMa ei tea, mida ma temaga hakkan peale kodus, kus selliseid peeni mööblitükke ei ole.
Simba, vana kõuts, võttis Blondie vastu morni rahuoluga. Need kaks sisisesid teineteise peale alguses natuke mõõdukalt, edaspidi käis nende vahel midagi vaoshoitud ja peenutseva flirdi taolist:
Blondie nuusutas Simba saba ja taganes daamiliku väärikusega, Simba sõi tühjaks Blondie toidukausi ja lubas siis temal enda oma süüa. Kui Blondie asukohta vahetas, kooberdas isand Simba talle varsti järele, muutumatult tusase ilmega.

Blondie, tubane linnapreili, üritas paaril korral ka Päriselt Õue minna, ent jättis selle ettevõtmise siiski pooleli. Tark ei torma, ütles ta mulle etteheitvalt. Simba põrnitses. Seda teeb ta alati.

Mul oli puhkus. Kaevasin ennast väga sügavale Kudzu raamaturiiulisse sisse, lugesin päevad läbi. Viidik vaeseke pidi samal ajal arvuti taga tööd tegema, nii, et polnud hoo ega hoobi vahet. Tal oli ka... puhkus. 
Elutegevus1
Anne kanalil on supluskohana veidi halb maine, tegelikult pole sel viga midagi. Vesi oli enamasti mu jaoks siiski jahe, istusin pigem kaldal. 
VaadePutuk kutsus mind täna hommikul vette üht hiigelsuurt rannakarpi vaatama. "Kas sa ei tahaks seda pigem kaldale tuua?" küsisin heegeldustöö kohalt.
"Jah, aga siin tundub olevat mingi elutegevus sees!" 
Elutegevus2Jumalatõsi, oligi. Rusikasuuruses karbis elutsev limune liikus hämmastava aktiivsusega kaldalt sügavama vee poole, jälg järel nagu komeedisaba. Natuke aega uurimist tõi rannaroostikust välja veel kaks teravakojalist tigu, kes ilmselt tegid kahekesi uusi väikesi tigusid - või nii see igatahes paistis. 



LeboLebotamiseks on mõned kohad paremad, kui teised. Peen ja moodne on lebotada Ahhaa-keskuse fuajees vikerkaare all.
Minu valutav selg aga ei leidnud paremat lebokohta, kui Kudzu rahvusmustrites kott-tool, mis ideaalselt kohanes nii kehakuju kui hetke vajadustega. Teine koht, kus selg looteasendis lõõga lasta sai, oli riidest ripptool verandal. 
Ripptooli poleks mul oma kodus kusagile panna, aga sellise kott-tooli ma lihtsalt PEAN saama!
Padi
Mu selg, mu selg.

Sõidame koju.  Juba on Ülemiste. Blondie kaebleb, kui arvab, et keegi teda ei kuule. 
Jep. 







Kolm jäledat vormistusviga

mis panevad mind kellegi teise blogist ja üldse tekstist suure kaarega mööda minema/vaatama:
1. Teksti keskele joonimine. Full layout on juba leiutatud. Igal juhul on pikka teksti keskele joonituna väga nõme lugeda, ükskõik, kui sisukas see ka olla võiks. Viimasel ajal masendavalt palju kasutatav moodus. 
2. Kohutavalt palju suvalisi inglise- või muukeelseid väljendeid seal, kus eestikeelne sõna (või isegi mitu) on juba ammust ajast olemas. Eriti just häälduspärases kirjaviisis. Läheb ikka tülbiks kätte küll, kui vaimustust peab väljendama "oosõm" ja juhuslikkust "rändom" ja vaimse kohta ei osata muud öelda, kui "mental". Hah.
3. Väga palju kolmepunktilisi lauselõppe...

laupäev, juuli 06, 2013

Karvad

Kiilastamiskamm
Meeleheitlik aeg sunnib meeleheitlikeks tegudeks. 
Kassi kammides saan iga päev harja ümber korraliku pulgakommi, aga kassist pidevalt eralduvate valgete karvad hulk ei vähene. Viimasel ajal on kassi kasukasse ilmunud ka kokkuviltunud karvatopid, mis tuleb lihtsalt ära lõigata, muud varianti ei ole.

Ostsin furminaatori (mitte see õige, vaid odavam analoog). Eile sain Blondie seljast sellise patsaka kätte. Täna sain. Ent kestev karvandamine jätkub. 
Lootust ei maksa siiski kaotada. Ilmselt see hea, suurepärane ja paljukiidetud riist pikemal kasutamisel kiilastab kassi lõplikult ja see ju ometi peaks mõneks ajaks kassikarvadest asu andma.

Teine toode, mida ma siinkohal kiidan, on Feedly rss reader - kõigi blogilugejate parim ja sõltuvusttekitav abimees! Korja enda loetavad blogid kõik ühte kohta kokku ning loe nagu maailma parimat ajalehte! Feedlyl on ka terve hulk erinevaid mobiiliseadmete äppe, mille hulgast on isegi pisut raske valida. Soovitan soojalt, tulipalavalt. 

kolmapäev, juuli 03, 2013

On see ikka normaalne?

Tanel ei ole siiamaani ära maksnud isegi mitte miinimumelatist juunikuu (st eelmise kuu) eest. Küll aga jätkus tal raha jaanipäeval kärukaupa õlletada. Juunikuu jooksul ei kohtunud ta ainsatki korda ka Putukaga
Hinges püsime me praegu ainult tänu rohkesti tehtud haltuuradele, mis on nõudnud minult väga palju arvuti taga istumisi ja lapsele monotoonse häälega: "ole hea, ära sega, mine loe, ma teen tööd" ütlemisi. 

Kas see on ikka päris normaalne, et mina pean lapsega äraelamiseks lisaks oma põhitööle massiliselt lisatööd tegema ja sinna juurde leidma kusagilt veel ka aega lapsega mängimiseks (millal ma magan?) aga Tanelil on ainult lust ja lillepidu?
Eetiline inimene ei läheks sellise tüübiga õlletama ja pidutsema enne, kui tal on see näkane elatis lõpuks makstud. On sinu teha, lugeja, kas sa oled eetiline inimene või jagad selliseid väärastunud väärtushinnanguid, mille kohaselt täiskasvanud inimese õigus ennast kooma juua on üle lapse õigusest saada süüa, peavarju ja pilliõpet.
Tülgastav on sealjuures muidugi ka Taneli suhtumine, nagu oleks mulle tema poolt lapsele võlgu oldava elatise äramaksmine ainult tema tööandja ja mitte kellegi asi ja nagu peakski kõikvõimalike haltuuradega teenitud raha minema ennekõike õllede ja muu säärase peale.
___________
Mul oli tihe päev. Unustasin värvid koju, koostasime ja redigeerisime väga jooksupealt tekste, klapitasin itimehega uute arvutite seadistamise ajakava, lasin ennast infoturbe tanki lükata, nahutasin kohtutäiturit, kelle lõppsõna kõlas: "aga mina ei saa midagi teha, kui võlglane pole palka saanud", tühistasin ühe arstiaja, suhtlesin lastekaitseametnikuga ja... mis ma veel tegin? Tegin ma veel midagi? Mis päev täna üldse on?
Ma sain lõpuks söödud selle supi, mille ma pühapäeval oma külmikusse panin. Nüüd on uue söögi ostmine õigustatud.

teisipäev, juuli 02, 2013

Suvetunne, brr


Viisin lapse Kudzu juurde suvitama, tsillima ja hängima ja tüdrukutega mängima, ise tulin eile linna tagasi, tööle. Enne seda korjasin Viidiku juures väga kiiresti natuke suvetunnet.

Tallinn võttis mind õhtul vastu jäise tuulekese ja arktilise temperatuuriga.
Täna valutab mul (väga kiirest) niitmisest selg. Komberdan ringi, nagu haavatud elevant. 

Kas me sellist suve tahtsimegi?

Öösel läks harjumatust üksindusest uni ära, kaks-kolm tundi lihtsalt vahtisin lakke.