esmaspäev, jaanuar 31, 2011

Pilte

Avastasin Aivari juures fotoka kaarti revideerides (otsisin
<- Seda pilti), et mitmesuguseid pilte on tehtud aga asjaosalistele ei ole teps näidatud.
Kõigepealt padjaklubi koosolek Metsamoori juures:


Pärast Metsamoori juurest lahkumist läksime ju Lendava juurde Põrri pildistama. Nüüd lõpuks sain need pildid ka Lendavale endale kättesaadavaks teha:
parool:i pole. Snapi keskkonnas on albumi paroolitamisega mingi kala.

Apaatia andis Tartus olles pisut järele, nüüd on uuesti kallal. Kõigest on savi.

neljapäev, jaanuar 27, 2011

vahel tahan

koera.
Issand, kui võikaid kodulehekülgi teevad mõned koeraomanikud.

Aga snautser on see koer, keda mina endale tahaks. Kääbussnautser vist pigem. Niiet tuleb lumehelvestest mööda vaadata...
... kui ma ükskord rikkaks saan.
Aga võibolla siiski ka suursnautser. Või tavaline. Oleneb.
Kohtasin ühte sellist lapsena ja armusin sellesse tõusse igaveseks. Ustav, tasakaalukas, ei lärma ilma vajaduseta, kergesti treenitav, intelligentne!
Ma ei tahaks aretuskoera vaid lihtsalt lemmikut.

teisipäev, jaanuar 25, 2011

silmist lööb tuld

Nüüd olen ma küll nii vihane, nagu ma pole ammu olnud.
Oma kallite kolleegide peale.
Need hakkasid mulle karjakaupa selgeks tegema, et ma mõtlen valesti, et mu mõtteviis on väärastunud.
Milles asi?

Asi on selles, et muuseumi tuleb suur vahakujude näitus.
Selle jaoks on eraldi valvurit vaja. Valvurit ei palgata, selle asemel valvavad muuseumi kontori töötajad kõik kordamööda saalis. Aga näitus on lahti ka laupäeviti.
Mina ütlen: kui mina tulen laupäeval välja, muuseumi valvama, siis kaasneb sellega mulle lisakulu, sest ma maksan lapsehoidjale. Täpsemalt maksan ma Oti vanemale vennale selle eest, et ta Otti hoiab.

Ja see, lugupeetavad, ongi mu kallite kolleegide meelest väärastunud mõtteviis ja minu isiklik probleem. See ongi nende meelest see valesti mõtlemine.

Türbel, aeg vist hakata uut töökohta otsima.

Mina ei pea õigeks jällegi seda mõtteviisi, et vanemad õed ja vennad hoiavad nooremaid õdesid ja vendi TASUTA. Ma ei räägi siinkohal hädajuhtumitest. Ma räägin planeeritavatest hoidmistest.
Ja ma ei pea õigeks ka mõtteviisi, mille järgi minu väljakutsumine laupäeval mulle täiesti võõrast tööd tegema on igal juhul õigustatud.
-----------
Üldse on mu taluvus viimasel ajal paljude asjade suhtes täiesti null või allapoole seda. Mõningaid suhtlusi ma seetõttu lausa väldin. Nagu nt - elatis Tanelilt, mis ei ole veel laekunud.

esmaspäev, jaanuar 24, 2011

Pealuuga lipp

Nädalavahetus möödub filmipiraatluse tähe all. Eestikeelsete dubleeringutega multikaid on alla tõmmatud ja juba ka plaadile kärsatatud ja vaadatud. Aivari tuttavate käest subclubi foorumist.
Viimane vaadatud film, "Printsess ja konn" tekitas vastupandamatu isu mekkida gumbot.

Kopeerisin kooliõe käest saadud meditatiivse muusika plaadi, Snatam Kauri "Anand". Üks koopia Lendavale, üks koopia Kaarnale... kas keegi veel tahab? Oi, ma pean endale ka ühe tegema - plaat vaja ju tagasi viia.

Ott teatas tõsiselt: mina tahan minna süstlaarsti juurde, et vakssiiini saada! Normaalne mees. Pärast eelpoolmainitud multika vaatamist otsustas ta, et on Konn. Arvake, kes on Konna Ema?

Aap vaatas multikat üle ukse ja jõrises: ma vihkan seda, kui isegi laulud eesti keelde ära tõlgitakse keeles peale lauldakse! Ja veel nii suvaliselt! Ja vaatas huviga edasi.

Sööge sibulat! Väsimus annab järele. Must rõigas ka abiks.
------
Editeeritud. Söögist veel. Ott väljendas hiljuti arvamust, et Jaapani toidu söömine aitab jaapani keele selgeks saada. Jaapani toitu Tallinnast täitsa leiab, küsimus on selles milline on normaalne koht. Kas Tokyo55 komplektid (suht soodsa hinnaga paistavad) kõlbaksid esimeseks mekkimiseks?


Nunnukas

Blondie.

neljapäev, jaanuar 20, 2011

Vastuküsimus


Aga kuidas sina lahendaksid olukorra, kus 17aastane (vahet pole kas poiss või tüdruk, dohh) varsti 18 saav inimene peaks teoreetiliselt juba 5ndast jaanuarist alates kutseõppepraktikat tegema, aga ei ole veel leidnud endale praktikakohta (tõsi, see on vastik, et nad need endale ise peavad leidma, tegelikult peaks ju kooli asi olema pubekaid pilpa peal hoida ja need kohad leida). Ja nüüd istub arvuti taga ja ootab, kuni talle üks lubatud praktikakoht järgmise nädala esmaspäevast ehk antakse.
Kas sa:
1. viiksid Võsukesele teetassi ja võileiva arvuti taha kätte ja silitaksid pead?
2. otsiksid talle ise praktikakoha ja viiksid ta käekõrval sinna kohale?
3. eeldaksid, et väljaspool koolivaheaega niisama sitsiv Võsuke panustab vastavalt kodustes töödes rohkem, mitte 1/3 nagu seni, vaid 2/3 või koguni 100%?
4. keeraksid kõik kraanid kinni ja nõuaksid tulemusi, no matter what?
5. Midagi muud?

Ootan siia kõigi asjasthuvitatute vastuseid, enda valiku täpse versiooni kirjutan hiljem (et oleks põnevam)

madalrõhkkond


annab vist vaikselt järele või
savi igatahes andis järele
ja mina andsin järele
modem on seinas tagasi
eeldan, et Võsuke pahteldab, lihvib, loob ja lehvitab.

mängige sellist mängu:
toksige google otsingusse enda eesnimi ja sõna "oskab"
nt "Kärt oskab". Jutumärgid pole ilmtingimata vajalikud.
Ja vaadake siis, mida kõike te oskate ;)

kärt oskab jalgadega vehkida
kärt oskab lauldes emotsioone edasi anda
kärt oskab topsikuid üksteise sisse panna
kärt oskab hästi joonistada, eriti mustvalgelt

:P

-----------------------

Nirti kunagi küsis, siin minu blogi sabas, et miks inimesed elavad sooja mitte pidavates kuutides. Vastused sellele küsimusele olid peamiselt enese väljavabandamiseks mõeldud, mina aga leidsin nüüd positiivse programmi, hea põhjenduse, miks selliste kuutide juurde edaspidigi kindlaks jääda -

sest sellises kuudis elad peaaegu nagu looduses - kui ikka külm hakkab, siis see pahur teismeline PEAB ajama jalad pee alt välja ja küttekoti tuppa lohistama. Keniaalne! Ma ei koli kuskile, või kui, siis otsin veel hullema lobudiku!
---------
Käisin Blondiega lõikusel ära. Ta on nüüd eru-emane. Blondie talus kõike talle omase malbusega, loomaarst kiitis ta sõbralikku loomust. Mina aga kiidan seda loomaarsti. Mr Sõbralik mässis mu kiisukese puuri sinise kilekoti sisse, kui kuulis, et kass läheb koju tagasi trolliga, nagu tuligi. Et kiisuke külma tuult ei saaks.

kolmapäev, jaanuar 19, 2011

Savi

Võsukesega tülis ehk huvide vastuolus, jälle modem kotis, ise kahevahel, aga
midagi on tervisega
nii savi on kõigest
nii savi

Arvasin, et mul vererõhk kõrge, aga mõõtes selgus, hoopis madal. Tiksun väga aeglaselt. Dopingut vaja.

teisipäev, jaanuar 18, 2011

mitmekesist

Leidsin Putukale lõpuks Mütsi. Veekindla, kuklakattega ja kõrvaklappidega. Musta värvi. Täiskasvanute nr muidugi, militaar- ja jahikaupade poest Kompass.

Meie direktoril varastati eile tööarvuti ära. Läpakas. See pidi toimuma ajal, mil maja oli veel lahti, aga suurem osa inimesi läinud. Ja järelikult pidi seda tegema keegi, kes tundis maja ja teadis, et direktori kabinet on otse trepikoja ukse vastas, teised on oluliselt tagapool, ja et seal direktori kabinetis on läpakas saadaval. Sellised asjad tekitavad paranoiat. Direktori Läpakas pole loomulikult mingi odavjuust.

esmaspäev, jaanuar 17, 2011

Halva Ema kaalikast auraha

riputati mull ükspäev kaela. Olen ma maininud? Ega kordamine paha tee.
Võsukesel kippus mata hinne puudulik tulema eelmise poolaasta tunnistusele, pahandasin, mis ma pahandasin, ega see ei mõjunud. Võtsin nädal enne tunnistuse väljakirjutamist modemi ja interneti ära. Kõndisingi ringi, modem käekotikeses. Daam Modemiga. Võsuke teatas alguses vihaselt, et tal on savi. Täiesti savi. Tehku ma mistahes. Väga vihaselt. Siis võttis oma mataõpsiga ühendust ja käis tegi tegemata tööd ära. Sai modemi tagasi. Mina läksin sessile. Üleeelmise sessi ajal toimus see kõik.
Tulin sessilt tagasi ja pühapäeva õhtul, kui ma seljakotti lahti pakkisin, kõndis Võsuke tuppa ja ütles ettevaatliku neutraalsusega:
"noh, ma vist peaksin sulle nüüd aitäh ütlema...
... tänu sellele, et sa nii kuri olid, sain hinde korda ja...
...nüüd ma olen ise ka rahul sellega...
...ma tõepoolest lasin liiga loha enne"

Ohsa püha püss. Sellised laused maksavad memme vaeva koheselt ja protsentidega. Niiet ei maksa mõelda, et inimesi ei saa mõjutada, ei maksa enneaegu alla anda. Ja kui oksendamiseni aus olla, siis Võsukese matahinne ei jää isegi eriti enam ei minu ega ühisesse haldusalasse, nagu supikeetmine ja toakoristamine jäävad. Sellega tegeleda võttes ajasin ma oma karvase käe üpris kaugele tema isikliku kontrolli piirkonda. Ehkki ma tegin seda põhjendusega "mina maksan, minu modem, minu internet, mina jagan seda omadel tingimustel, kui see sulle ei meeldi, hangi endale oma internet".

See toimus mingi kuu aega tagasi, siiamaani tuleb meelde ja toob liigutuspisara silmanurka. Mõnikord tasub halb olemine ennast ära.

pühapäev, jaanuar 16, 2011

võsukesed

Panin Võsukese suppi tegema. Võsuke pidi ära minestama - ma pole kunagi elus suppi teinud. Imelik, kuidas ma ta haridusse siis sellise lünga olen jätnud... Muud süüa* nagu oskab teha. Juu. Noh, aga suure seletamisega unustasin sibulat mainida. Nüüd tuleb supp ilma sibulata.

Eile hommikul tänitasin Võsukese kallal, et laisk ja iseseisvusetu, jne. Võsuke nööris samal ajal saapaid jalga ja tegi lõpuks märkuse - einoh, kui sa peaksid tüdrukut kasvatama, siis läheksid sa vist täitsa hulluks. Mina - mis mõttes? Võsuke - noh, naised on ju palju pirtsakamad kui mehed.
Mina pidin selle peale ära minestama. Võsuke sai muidugi loengu, mille sisuks oli lühidalt: individuaalsed erinevused inimeste vahel on palju suuremad kui statistilised erinevused meeste ja naiste vahel.

Ema juures eile - ema räägib oma kolleegist, kellel kolm suurt poega, ja kellede ema ohkab aegajalt - et oleks mul kolme poja asemel kolm tütart, mis siis elul viga oleks, tuled komandeeringust (kus ta käib üsna tihti) koju, toad korras, söök valmis. Mina: aga miks need pojad ei võiks tube korda teha ja sööki valmis? Võsuke, nii laisk kui ta ka on, saab sellega ju hakkama. Viimasel ajal. Esimesel aastal oli meil jah Draamasid. Mh näiteks selline Draama, et tulin sessilt, koduuksest sisse, keerasin otsa ümber, läksin sama targalt tagasi ja teatasin Võsukesele, et enne ma koju ei tule, kui kõik korras. Ja ei läinudki palju aega. Ja nüüd on juba üldse hästi. Helistan Tartust tulles, kui rongi istun, koju jõudes on kõik korras. Järeldus - saab küll laisast poisistki asja.
Mis kuradima värk on, naised-mehed-emad-jne?
------
*pannkooki ja putru ja praekartulit ja ahjukartulit lihaga ja sousti ja pastaroogi ja loomulikult pitsat ja muud sellist rasvast ja krõbedat ja ebatervislikku.

laupäev, jaanuar 15, 2011

Sünged mõtted

Miks mehed oma lapsed unustavad otsekohe, kui need ei ole enam silme all?
Ei helista, ei tunne huvi. Ei taha suhelda. Lapsega, ma mõtlen, lapsega. Mitte emaga. Lapsega kohtumisi toimub ainult siis, kui ema pakib lapse sisse ja saadab isale ära. Ja kui (ema koostatud) kalendris pole kirjas, et täna on isa ja lapse kohtumise päev, siis isa ei mäletagi, et tal laps on. Lõpuks tekib emal ka seepeale küsimus, et mille kuradima nimel ma pingutan? Siiski.

reede, jaanuar 14, 2011

Hiir hüppab

Minu uue tööarvuti fäänsi juhtmevaba hiire juhtimisel teeb kursor arvutiekraanil aegajalt täiesti suvalisi hüppeid. Tüütu.

Otil uus teema - tahab olla supermän. Võsuke käis isaga piljardit mängimas. Viimasel ajal juhtub seda kuidagi tihti. Blondiel lõppes järjekordne jooksuaeg, olks vaja steriliseerida, aga raha põle. Talveuni vaevab. Juhtkond räägib jälle, et meil pole mõtet marginaalsetele külastajagruppidele nii palju tähelepanu pöörata.
Samas arvab hr Direktor, et ma võiksin mikromaailma mudeleid suveniireks ikka edasi heegeldada. Lisaks närvirakule ka muid asju.

Päeva muudab heledamaks sõnum Aivarilt.

Tume triip lisandub, kui ma ei saa feissbuuki sisse. Vanusepiirang? Sooline piirang? Ametialane piirang? See viimane on weider. Tegin feissbuki konto endale ju hr Direktori käsul.

editeeritud: ei, piirang oli tarkvaraline - IEga sain näoraamatusse, Chromega ei saanud. Muide, Facebook pakub nüüd võimalust sugulussuhete määramiseks ka kaugemate sugulaste puhul - mul on seal pesutäis nõbusid.

neljapäev, jaanuar 13, 2011

Eilane

Käisime eile muuseumiga Soomes, Iiris-keskuseses ekskursil. Aap viis Oti lasteaeda, tõi õhtul ära ka. Mina naasin kell 20. Tanel lubas ootamatuste puhuks (telefoni)valves olla, ootamatusi ei juhtunud.

Hilinesin hommikul laevale, naised hoidsid "laeva kinni". Mul on vägevad kolleegid. Ja kergekujuline narkolepsia, ausõna. Muusemitöötajate värk. Iiris-keskuses nägin mõndagi head ideed.

Nt kuidas rääkida pimedatele lastele inimese sugulistest erinevustest ja kuidas teha võõras ruumis liikumine pimedale arusaadavamaks väga odavalt - pimedate kombatavad juhtteed keset põrandat.

Seda, et meie ekspositsioonis võiks ruumipuuduse probleemi ületamiseks olla silmadega loetav kiri ja näppudega loetav kiri üksteise peal, olen ma uue ekspositsiooni kujunduse arutamisel juba isegi välja pakkunud ja Iiris-keskuse muuseumis oli see reaalselt ellu viidud:


Minu poolt mõnevõrra varem (uue ekspositsiooni kujunduse arutamisel) räägituna laideti see idee kolleegide poolt maha. Kole ja kulub ja segab trükitud kirja lugemist. Daa, raisk... ülevalt ja otse vaadates polnud neid kiletäpikesi ju nähagi. Ühtlasi on mulle uue ekspositsiooni arutamisel öeldud, et meil pole mõtet pimedatele nii palju tähelepanu pöörata, neid niikuinii käib meie muuseumis heal juhul ehk 2-3 tk aastas. Jah, loomulikult, ei tule pimedad muuseumi, kui neile seal midagi ei pakuta!

Loodetavasti võtavad kallid kolleegid pärast reaalse kogemuse saamist ka natuke teised toonid kui et "kui me iga teema kohta muuseumis paar lausetki punktkirjas stendile paneme, on sellest ju küll, kui palju meil neid siis nüüd ikka käib...". Me oleme Tervishoiumuuseum, kui meie seda rida ei aja, siis kes veel? Muuseumidest, ai miin. Ja tekst tekstiks, meil peab olema kombatavaid eksponaate. Selliseid nukke, nagu ülal pildil, reljeefseid organimudeleid, mis ei võta ju stendil rohkem ruumi kui trükitud skeem... jne jne jne. Need kõik on teostatavad - ja kasutatavad ilma erilise ekspluatatsioonikuluta.

Nii ma arvan ja tean, mina, donna Kihhote. Ah et miks see mind kotib üleüldse? Tra, kotib raisk, lihtsalt. Mis on muuseumi missioon? Osutada avalikku teenust. Kellele? Avalikkusele. Erinevatele sihtrühmadele. Kõigile - ja nii, et kõik selle ka kätte saaksid, mitte kõigile ühtmoodi.

Mõned fäänsid ja kõrgtehnoloogilised abivahendid ka:

Punktkirjamonitor,

suurendav elektrooniline vaatur.

teisipäev, jaanuar 11, 2011

tühjus?

Kas siin ei käi enam kedagi? Keegi ei kommendi mind...


pühapäev, jaanuar 09, 2011

tont sellest aru saab

absoluutselt mõttetu aine "Tööpsühholoogia alused" eest, mille ülesanded tegin ära ülejala ja mille korraldusliku poole vastu tõstsin masside mässu, sain maksimaalsed punktid ja A.
Ja mulle väga meeldiva ja vajaliku aine, mille ma võtsin vabaainena, "Loovuse psühholoogia" eest sain E. Mis loogika?
Pressisin ennast järeleksamile, ehkki ülikoolis olla tava, et positiivset hinnet enam parandama ei lubata.
Stress.
Praktika sain B. Ise ütlesin, et las jääda B, ehkki õppejõud siblis A ja B vahel. Õiglus ennekõike, mul olid kehvemad näitajad kui teistel.

kolmapäev, jaanuar 05, 2011

KingKong

Vähemalt jõudsime kohale, inimesed rõivastusid tänavalaternate valguses. Rong põrutas algul õigest peatumiskohast edasi, siis tagurdas, sinnamaani, kus perroon oli puhtaks aetud. Lund sajab. Apokalüpsis.

Stephen Kingi stiilis

Istun praegu rongis, heegeldan. Rongis hea nokitseda, siin on väga valge.
Äkki kustub elekter ja vagun muutub kottpimedaks. Inimesed otsivad välja mobiiltelefonid. Süütan enda telefonis taskulambi ja heegeldan selle valgel edasi.
Vagunist jookseb läbi tumedas türbis kogu ja pomiseb, et kohe tehakse korda. Sellest "kohest" on nüüd möödas 11 min.
Keegi ei protesti, istutakse rahulikult. Vagunit valgustab aegajal asulate tänavalaternate kuma.
Varsti jõuame Tartusse. Peaasi, et ma oma heegelnõela pimedas ära ei kaota.

Lapsesuu

Võsuke võileiba tehes vihaselt: see sepik on nagu euro! Nii väikesed viilud, et ma ei saa aru, palju mul neid vaja läheb!
...
Putukas vannis - mul jäi pudelis shampooni vähemaks, ma panin vett juurde!
Pudel oli enne olnud vähemalt pooltäis.
...
Putukas tõsiselt: mina tahan endale ka euromenti, sest meil hakkab nüüd kehtima euroraha!
...
Mul on ikka niii majanduslikult mõtlevad lapsed.
------

pühapäev, jaanuar 02, 2011

kodu

Kodu võttis mu vastu magusalt aromaatse kassipissihaisuga, suhelda sooviva majaperenaisega ja hämmastavate soojakraadidega - 18! Kuigi õues olnud vahepeal -16. Võsuke on ennast ületanud.
Ma ei jaksa praegu kassipissihaisuallikat otsida. Või umbes nii. Kass tuleb lõikusele saata kiiremas korras.
Valge Kassi aastat!

laupäev, jaanuar 01, 2011

Kui annad...

Mehed ees, teed rajamas, nagu muiste.
Kus on aare?
Siin? Putukas vaatas üles ja teatas: noku! Ja tissid ka! Noh... Selgitasin talle, mis seal tegelikult on.
Vaat see väike junn ongi aare. Geopeituse aare. Selle sees on...
...logiraamat. Milles nüüd ka minu nimi teiste kõrval.
Miniaare "Luunja Obune" sai laste, labidate ja Nuggani kiuste leitud.
Postitasin pildid jooksvalt, st sõitvalt, kohe pärast aarde leidmist oma telefoniga.

Geopeituri tähelepanek:
Tänapäeval ei olegi enam sellist vähegi asjalikumat telefoni, millel gps puuduks.
Ihaste.

Annad geopeitusele sõrme...

Kus on aare?

Siin või seal?

Üleval? Või külje peal?

Aare nimega Mõisa Mõju jäi leidmata, ehkki labidaid jagus.