Putukas kinnitas täna hommikul SAISis ära, et läheb ülikooli õppima. Sisse sai eritingimustel akadeemilise testi alusel; ilma selle võimaluseta oleks väga keeruliseks läinud, sest kutsekas anti ikka nii palju kehvem haridus, et oleks ma seda ette teadnud, ma oleks teda jõulisemalt gümnaasiumisse surunud. Vist. Kui ta oleks surutav.
Ega ju lugu sellega ei lõpe, alles algab. Putukas sai varem 100% töövõimetuse toetust, sel aastal vähendati see umbes poole peale (oli mingi veider 50+ protsent) Putukas pidi kähku harjutama poole väiksema sissetulekuga toimetulemist - mis ei ole iseenesest võimatu, kuna emme maksab korteri, kommunaalid ja elektri - aga on lihtsalt keeruline ja kipub kaasa tooma tagasilibisemisi ja rahatagavarade kallale minekut.
Ent kulude pappimine emme poolt muutub ka keeruliseks, sest ma pean tööl oma koormust vähendama, muidu ma ei tule oma õpingutega toime; see tähendab ka sissetulekute langust. Praktika eest ju keegi meditsiinisüsteemis ei maksa. Siinkohal minu palavad tervitused sellele isikule, kes nähvas mulle, et "Sa ju teadsid siia õppima tulles juba, et meil tuleb praktikaid läbida". Loomulikult, tiburull. Ja sina teadsid, et koolis tuleb mõnikord kohal ka käia ja et meil on selline asi, nagu tunniplaan.
 |
| Kass peal kodukontoris |
See selleks. Igatahes. Nagu öeldud, kulud ja tulud ei kipu enam kattuma. Ütlen ausalt, ma ei suuda ette kujutada, kuidas Putukas käiks kasvõi poole kohaga koolis tööl, ma tahtsin kirjutada: tööl!** ja samal ajal täie rauaga õpiks. Ühel, teisel ja kolmandal aga peamiselt tervislikel põhjustel - ja ma ei tegele siinkohal isediagnoosimisega, tal on päriselt ka ametlikud diagnoosid olemas, juba ammust ajast. Torgin teda küll töö otsimise osas, aga kuna suhtlemine on tema jaoks suur eiei, siis paljud ammetid langevad juba iseenesest ära. Juhiluba ka pole. Ning jah, ma tean väga hästi, et paljud inimesed käivad kooli kõrvalt tööl ja töötavad ennast ise üles ja ilma igasuguse abita ja nii edasi. Ärge üldse hakake. Siuh! ja säuh! sääl mõõtis mõõka, tükiks täkkis, surnuks sakkis.*
Mingeid võimalikke lahendusi olen tegelikult leidnud, aga nendega peab tegelema ja need ei ole kaljukindlad ja see tähendab, et pingelangusest ei maksa unistada ka. Edasi, uhh, seltsimehed, helgete kauguste poole.
Täiendatud: Võtsin suveks ühe laheda dokumentaali kirjeldustõlke teha; sest suvel saab. On ainult töö, mitte töö ja kool ühekorraga. Töötingimused kodukontoris on muidugi... Kass peal.
PS: Mis värk sellega on, et paljud inimesed ei tunne termodünaamika teist säädust ja rebivad Kliinikumis aknaid lahti, kui väljas on 28 kraadi, sest et... palav on?
------------------
*Siitsamast: http://www76.pair.com/keithlim/jabberwocky/translations/estonian1.html
**ma ei teagi, kas hiiliv Alzheimer või kognitiivne ülekoormus
7 kommentaari:
selle palavuse ja jahedusega on keerulisemad lood. Nt mul on vannitoas permanentselt jahe, isegi kui aken sooja õue on lahti, sest vann saab iga natukese aja tagant seest märjaks ja selle vee auramine jahutab ruumi. Ja kuna sooja õue avaneva aknaga aurab rutem, siis ka jahtub rutem.
Kliinikumis on keskne jahutussüsteem ja koridoriakende avamine ei jahuta osakonda vaid tekitab süsteemis ülekoormuse.
Need ruumid, kus aknaid hoitakse kinni või ei saagi avada, on jahedad.
See on mingi mõistatuslik eelarvamus, et kui aknad lahti teha, läheb alati jahedamaks. Nii talvel kui suvel, olenemata sise-ja välistemperatuuridest. Või siis lootus, et kui aknad lahti teha, tekib jahutav tuuleõhk.
Palju õnne Putukale!
Suvel palavaga võib akent öösiti lahti hoida, päeval küll ei maksa, muidu tuleb ju soe sisse 😉
Kusjuures jah, olen kuulnud teooriat, et kui muidu ruume jahutada ei õnnestu, siis riputa märg lina akna ette. Parem meetod on siiski piisavalt paksud välisseinad, söögitegemise vältimine ja aknad öösel lahti, päeval kinni.
öösel tulevad sääsed sisse ja ausõna, mulle tundub, et nad on õppinud läbi sääsevõrgu pugema.
Sääsed lihtsalt evolutsioneeruvad nii kiiresti, et nüüd nad oskavad ka uste juures passida, et saaks koos inimesega sisse lipsata.
Postita kommentaar