See asi:
Ja kuna kõik on piisavalt hästi, siis ma saan vahepeal mitte-eluliste asjade üle ka kurta. Näiteks Apple TV toodetud "Asumi" üle. Uskumatu pask ikka. Püüdsin seda veel kord vaadata - Asimov keeraks hauas ringi, ausõna. Ja MITTE sellepärast, et mõnedes rollides on mees ja naine ära vahetatud ning nahavärvi muudetud - vaid sellepärast, kuidas tema algse loo tegevustikku ja maailmavaadet on muudetud. Asimov polnud mingi urrima müstik. Ta oli fantastik; ja seal on suur vahe. Seriaalis on aga tegevusliinid segi aetud, sündmused tarbetult dramaatiliseks muudetud ja kõvasti müstitsismi ja esoteerikat sisse suratud. Õudne. Kusjuures Asumi seeria on ju ometi nii filmilik lugu. Tehtagu midagi normaalset palun.
13 kommentaari:
No ei ole ju hästi kui nad Asimovi suutsid ära solkida... ise pole veel vaadelnud ja ilmselt nüüd ei hakka ka, säästan end traumast...
Jumalaeest, ära parem vaata jah. Esimesed osad veel kuidagi meenutavad algset Asumi lugu, kuigi sinna hakkab sisse hiilima veidraid tegevusliine (nt oli Asimovil imperaator peamiselt sümboolne tegelane, tugeva keskvalitsuse käilakuju, seriaalis on ta tugevalt personifitseeritud, ma ütleks, KOLMEkordselt personifitseeritud, samas ei näidata absoluutselt, kuidas tema käitumine mõjutab just neid suuri ühiskondlikke arenguid, mille üle Asimovi Hari Seldon pead murdis, keskendutakse hoopis imperaatorikolmiku omavahelistele poliitlistele ja isiklikele intriigidele; Salvor Hardin (kes on selles versioonis naissoost, mis oleks ju muidu OK, ainult et...) ei tegele niivõrd linnajuhtimise ja Asumi kaitsmisega kavaluse ning kaubanduse abil kuivõrd mingite segaste ja arusaamatute müstikustega, mh rändab ringi ja pmst hülgab oma linna mingi lollaka eneseleidmise nimel - asi, mida tegelik Hardin elu sees ei teinud. Ta oli fucking linnapea! Ma ei ütle, et Asimovi tegelased olid kõik väga naturaalsed ja elulised, aga Asimovil kirjeldati neid peamiselt sellest aspektist, kuidas nad aitasid edasi viia tema suurt ühiskondliku arengu lugu; seriaalis on mindud hoopis teist teed ja Galaktikaimpeeriumi lagunemist ning taassünni võimalikkust mainitakse üksnes... mmm... no see ei tundu oluline seal, selle asemel onaneeritakse spirituaalselt. Hari Seldoni vaim (pärast surma) võitleb hullumeelsusega ja kasutab sõnu nagu "piinaja"...
Suurest sotsiaalsest ulmest on tehtud läila odavmeelelahutus.
Teise hooaja esimesest osast ma edasi ma vaadata ei suutnud, polnud nagu väga lootust, et asi paremaks läheks.
Kui Apple tv-st üldse midagi vaadata, siis "Murderbot" on tehtud kenasti raamatu järgi ja väga meelelahutuslik; ka "Silo" paistab olevat raamatu järgi, see on lihtsalt iseeenesest natuke ränkraske lugu.
Kummaline kokkusattumus, et eile suvilas haarasin huupi riiulist Mirabilia 1989 välja antud Asimovi "Asumi". Polnud varem lugenud, miks ei tea, sest Asimov mulle alati meeldinud. Murderbot läbi loetud - väga hea, youtubest nägin paari päeva eest jupikaupa, tahaks järjest, ekraniseering tundus hea.
Kui nendel teemadel veel ränti lasta, siis näiteks ei ole tehtud ja vist - ma ei tea, kas õnneks või kahjuks - ei tehtagi seriaali "Amberi printside" pentaloogiast. Õnneks sellepärast, et niikuinii solgitakse see ära, kahjuks sellepärast, et tegu on väga filmiliku looga, kus saaks ohtralt eriefekte kasutada.
Ei ole minu teada tehtud ühtegi NORMAALSET filmiversiooni Meremaa triloogiast.
Ja isegi kui "Kääbiku" film oli enamvähem OK, oli seda kõvasti rikutud igatsugu tarbetute lisanditega (maaussid!).
Ja kui "Avatari" esimene osa oli hea, siis selle teine osa oli totaalne pask, vabandage. Ma ei tea, kas ma julgen kolmandat üldse vaadata. Üldse, miks peab vanu häid lugusid üha uuesti üle tegema? Mõelge midagi uut välja...
Mis neil järgedel häda on? Näiteks Rocky, osa kakskümmend üheksa, surematu tsitaat: "Hambakaitšed? Mis hambakaitšed, nalja teed või?"
ja kui samal teemal edasi lasta, siis miks ei ole ühtegi (ÜHTEGI) normaalset "Kolme musketäri" filmi? Pmst see venelaste seriaal on üks paremaid, mis olemas on, aga seal olid näha kummitavad ressursipuudused ja see kämp, mis nad vahepeal teevad, ei ole ehk igaühe maitse järgi. Aga ei hollivuud ega prantslased ise, kes muidu nagu oskaks seiklusfilme teha küll, pole millegi soliidsega suutnud välja tulla. Ometi on raamat ise pea valmis stsenaarium, seiklusi on, karakterid on markantsed, lase aga tootmisse. Ja mis nemad teevad? näiteks "Raudse maski" nimelise käki, kus raiskavad hulga suurepäraseid näitlejaid ära.
"Kääbiku" filmisari on paras õnnetus, kuigi ma vahel ikkagi vaatan ja käin halvemate kohtade peal kempsus või midagi. Lindsay Ellis on selle filmi produktsioonihädadest juutuubi kaheosalise doksarja teinud, sealt tuleb mh välja, et selle filmi tootmine rikkus Uus-Meremaa näitlejate õigused ära veel pikaks ajaks takkajärgi, sest ühel suurel filmistuudiol on võimet väikese riigi valitsuse käsi väänata ja seadusi oma voli järgi ümber lasta teha.
Jah, kus on nt “Kolme musketäri” geniaalsed teenrid? Advokaadiemand? Jne.
"Üldse, miks peab vanu häid lugusid üha uuesti üle tegema?"---mõtlesin minagi, kui lugesin teiste autorite järjepikendusi raamatule "Tuulest viidud"...
Sarja saab niimoodi vaadata, et unustad ära, et see on üldse kuidagi Asimoviga seotud ja võtad seda täiesti eraldi asjana. Sel juhul on lugu huvitav ja asjad töötavad. Visuaali mõttes mõtlesin mitu korda, et elame ulme ekraniseerimise kuldajal - absoluutselt kõike, mida on võimalik kirjeldada või ette kujutada, on võimalik ka ekraanil näidata.
Ei, mina ei saa unustada, kui Hari Seldoni piinatud vaim radiandis märatsema on pandud, millest see lugu algselt rääkis ja mis asi radiant tegelikult oli - või ei olnud. Igatahes polnud see mõeldud olema ghostbustersi Myon Trap.
See on täiesti mõistetav. Ma enamasti ka ei saa aru, MIKS üldse midagi ekraniseerida, kui sa lugu nii palju muutma hakkad - kui lugu on nii hea, et see on näitamist väärt, siis näitagi seda lugu. Ma ei oskagi öelda, miks see "Asumi" puhul mind ei häirinud.
Postita kommentaar