Ma ei ole varem Pihlakodu juhtumist kirjutanud, sest jäi mulje, et pärast asja avalikuks tulemist sellega tegeletakse adekvaatselt ja kõik saavad õiglase karistuse niigi, mul pole vaja neid siin oma blogis veel täiendavalt nuhelda. Imestamine laadis "kuidas see küll juhtuda võis" ja šokeeritud olemise väljendamine poleks juurde midagi andnud, kuigi natuke pani imestama küll... kuidas sellised asjad juhtuda võivad. Lootus oli, et juurdlus toob selguse.
Aga nüüd.
Kaabakas ise tunnistas asja üles ja saab karistada, siin ei ole midagi küsitavat.
Hooldekodu, kes kaabaka (teadmatult) palkas ja teda pikka aega palgal hoidis on iseasi. Esialgu leiti, et hooldekodu pole midagi valesti teinud ja lisaks see kõige jubedam väide - vägistamine justkui ei teinud hoolealustele mingit kahju. Ühe kannatanu lähedased sellega ei leppinud ja palkasid ennast esindama vandeadvokaadi, keda prokuratuuri tegematajätmised šokeerisid:
"„Tabasalu Pihlakodu töötaja sooritas need võikad teod töötajana tööülesannete käigus, seega tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Riigipoolne esindaja oleks pidanud esitama kriminaalasjas tsiviilnõude nii süüdistatava kui Pihlakodu vastu solidaarselt ehk mõlemad vastutavad koos. See on nii elementaarne, et ma kukutaksin üliõpilase eksamil kohe läbi, kui ta mulle vastupidist väidab,“ selgitab Luik."
Vihased ja traumeeritud lähedased nõuavad õigust, aga mingil hetkel selgus, et prokuratuur ei pea vajalikuks Pihlakodu suhtes isegi uurimist alustada, sest olukorrad olid ennustamatud ja ei olnud välditavad.
"Kuigi nii SKA järelevalveaktide kui ka kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik järeldada, et Pihlakodu AS töökorraldus oli puudulik, siis riigiprokuratuuri hinnangul ei ole need puudujäägid põhjuslikus seoses endisele abihooldajale süüdistuses etteheidetavate seksuaalkuritegudega ehk seksuaalse väärkohtlemise riski ei oleks saanud täielikult vältida ka juhul, kui hooldekodu töökorralduses ei oleks SKA tuvastatud puudujääke olnud. Nimelt nähtub tõenditest, et kontrollitud juhtumite puhul töötas seksuaalkuritegudes süüdistuse saanud abihooldaja koos teise naishooldajaga ning oli teadlik, et üks hooldatav on avaldanud tahet, et teda ei hooldaks meessoost töötaja."
ja selline väide paneb juba häirekellad vaikselt tinisema. Kas ikka oli nii? Mis toimus tegelikult? Kui kõik oli nii akuraatselt korraldatud, kuidas siis sellised asjad juhtuda said? Ma olen ise hooldekodus töötanud. Ma tean, kuidas sealsed graafikud välja näevad. Jah, abihooldajat ei tohiks nii ega teisiti panna üksinda vahetusi tegema. Ta tohiks töötada ainult päevases vahetuses, mitte öövalves (sest selleks, et öövalves oleks korraga mitu inimest, ei raiska ükski hooldekodu raha; on 24h töötaja ja on päevane 12h abitöötaja aga öösiti - hea kui korruse peale üks inimenegi on).
Ja nüüd selguski, et... esiteks hooldekodu teadis, lihtsalt ei uskunud, et hoolealused tõtt räägivad. Hooldajad tegid oma suu lahti ja kinnitasid, et nende hoolealused esitasid kaebusi, mida ei võetud tõsiselt vähemalt kahe aasta jooksul ning märke on olnud teisigi. Töötajad on omavahel rääkinud kahtlastest sinikatest ohvrite kehadel ja sellest, kuidas hoolealuste käitumine muutus, kui see üks konkreetne hooldaja tööl oli.
"„See oli avalikult teada. Meil oli mitu meestöötajat, neid ei süüdistanud keegi. Jutt käis ainult abihooldaja X-ist. Ära räägi sellest, ütlesid mulle need, kes teda tundsid,“ tunnistab Ingrid. Ingridil on alles 2023. aasta dementsete osakonna päevaraamatust tehtud fotod, kus on näha, et abihooldaja X oli kahel korral üksi tööl 48 tundi, ehkki seadus ei lubanud tal üksi töötada."
Ja siinkohal paistab juba kaugele süsteemne viga kogu hooldekodude majanduses aga eriti konkreetselt selle hooldekodu töös. Esiteks, 48 tundi vahetus? Kas ma sain valesti aru millestki? See on ju sõgedus. Juba 24 on ränk, aga keegi teeb 48? Õigemini, kusagil on lubatud teha 48h vahetusi??? See peaks olema seadusega ära keelatud. Teiseks, 24h vahetused on just need, mida abihooldajat ei tohi tegema panna, sest loogiliselt, 24h vahetus vastutab - sest tema on see, kes jääb öösel üksi tööle. Ja kolmandaks, juhtkond ei kuula ei hoolealuste ega oma töötajate kaebusi isegi siis, kui neid on ühe isiku kohta massiliselt. Selline käitumine on iseloomulik orjapidmisühiskonnale. Samamoodi, nagu ka mahakussutamine: ära räägi ebameeldivatest asjadest, see võib kedagi segada!
Feministeerium võtab kogu loo kokku kenasti ja tasakaalukalt juriidika seisukohalt.
Mina tuletan uuesti meelde, et hooldajaks õppimine on tehtud nendele vähestele, keda see teema siiralt huvitab, nii keeruliseks kui vähegi võimalik:
Okei - koolitamine ei tee kaabakast viisakat inimest, aga kuna riigil on pädevaid hooldajaid vaja, siis riik võiks natuke mõelda sellele, kuidas saada rohkem hooldajaid, et ehk ühel päeval oleks natuke võimalik ka kellegi seast valida. Üks võimalus oleks luua 90EKAP mahuga ainult erialase koolituse asemel/lisaks sellele hoopis mahukam keskerihariduse eriala, kus 9. kl lõpus oma teed otsival noorel oleks võimalik omandada korraga nii keskharidus kui ka hooldajakutse. Vaat see oleks lahendusele orienteeritud lähenemine, mitte näägutamine, et noored /juba töötavad hooldajad on laisad ja ei viitsi Pärnus ja Valgas kutsekas käia.
Ja kõigile, kes teisiti arvavad - palun katsuge seekord kuidagi natuke paremini argumenteerida, kui sobib. Ma võin ju paksu nahaga olla, aga ma tüdinen sisutust mölast üsna kiiresti. Tänan tähelepanu eest!
13 kommentaari:
Ma tavaliselt seda trummi ei tao, aga antud juhtumi puhul on küll tunne, et saime MEHE tööle võtta, järelikult tehku mis tahab. On siukseid meesisendeid, kelle kaitseks naisülemused tanki viskuvad, nt meie ühine tuttav meesülemus tuleb hetkel meelde.
Minu töö juures võeti kunagi tööle silmnähtavalt ebapädev noormees, minust 1 aasta ! noorem ja iga vea peale mis ta tegi öeldi et nii noor inimene ikka teeb vigu. Sa jeesus kus kui mina vea tegin siis olin küllalt vana inimene juba. Muidugi noormees näris olukorra esimese nädalaga läbi ja tegi mis tahtis. Ülemused olid kõik naised ja vihkan selliseid naisi, kes teisi naisi ei austa , ei kuula ega aita.
+1
Kutseharidusasutused ise kommenteerivad kutsekeskhariduse võimaluse puudumist nõnda, et isegi gümnaasiumilõpetaja, rääkimata siis 9 klassi omast, enamasti ei ole veel piisavalt küps nii rasket eriala valima ja omandama. Lisaks kurdavad kõik hooldajaõpet pakuvad kutsekad nagu ühest suust, et õppekohtade täitmisega on suuri raskusi. Mis võib-olla selgitab mõnevõrra seda, miks neid õppekohti nii vähe ja geograafiliselt ebaühtlaselt on. Üks teemakohane, kahjuks juba päris mitu aastat vana artikkel: https://tartu.postimees.ee/6444056/kuidas-opetada-hooldustootajaid-ehk-miks-neid-hooldekodudes-ei-jatku
Jah, ma tean, et mõni kutseharidusasutuse esindaja kommenteerib olukorda sedasi. Ja et päris sageli minnaksegi kutsekasse just sellelt pinnalt, et gümnaasiumi ei saadud sisse aga keskhariduse paberit oleks vaja. Siiski, ka gümnaasiumid on erineva suunitlusega ning gümnaasiumi valides peaks juba otsustama, milline suund kellelegi rohkem südamelähedane või võimetekohane on, seega poleks kutsekoolid sugugi erilises olukorras. Kui pakkuda hooldajakoolitust koos keskharidusega, siis see võib olla üheks präänikuks, millega lapsi seda suunda õppima meelitada, kusjuures juba praegu on näiteks õeõpesse asumisel plusspunktiks see, kui astuja on enne kas läbinud hooldajakoolituse või töötanud hooldajana. Ehk siis, sellisel juhul oleks sellel erialal rohkem perspektiivi. Lisaks võib nii mõnigi noor avastada, et hooldaja-amet polegi nii kohutavalt õudselt hirmus midagi.
Marfa, artiklis oli kirjas, et samas asutuses töötas teisi mehi ka. Aga jah. See ühine tuttav meesülemus oli muidugi juba pikaajaline juhiklubi liige ja sellisena meile kättesaamatus kauguses, ent mul oli ju endalgi vastav juhus, kus 70-aastane papi tööle võeti ja kui vähe temast tegelikult kasu oli - aga kuna ta ühtlasi tuli mitmel korral tööle joobnuna, siis lasti ta katseajal ilusti lahti.
Džiises kraist, ma loen oma vanu hooldekodulugusid ja süda läheb pahaks. Mis te arvate, kui ma need raamatuna avaldaksin, kas mind ootaks siis mingisugune juriidiline pahandus ka?
Kuna lahedustele orienteeritud lähenemine iseenesest tundus olevat teretulnud ja laisaks ei ole mina tõepoolest küll ühtegi hooldajat nimetanud, julgen teha veel ühe postituse. Nimelt sellel erialal, mille kutse andmisega mina väga lähedalt seotud olen (jah, ma mäletan, et enda kogemustest rääkimine on out, sellega võib kellelegi haiget teha, aga vabandan ette ja võtan riski), tulevad kutseeksamile inimesed, kes ei ole tegelikult sellel erialal ei kooli lõpetanud (kuigi see eriala on 1 kutsekoolis isegi olemas) ega läbinud ka lühemat koolitust, (mida samuti pakutakse, raha eest, loomulikult). Ainsaks tingimuseks on see, et nad juba töötavad antud valdkonnas. Nad registreerivad ennast kutseandja juures eksamile, tuleb oodata, kuni tekib vähemalt 4 soovijat (sest vähema pärast komisjon kokku ei tule) ja kui nad suudavad tõestada, et vajalikud oskused on olemas, siis 2 nädala pärast tuleb kutsetunnistus postiga koju. Mistõttu tekkis huvi ja otsisin välja nõuded hooldaja kutse taotlemisele. Kust ma loen, et 4 taseme taotlemisel – taotlejal on töö käigus omandatud praktilised kutsealased oskused: a) läbitud 4. taseme hooldustöötaja eriala kohustuslikele kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP mahus (130 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt. b) taotlemisele vahetult eelnev erialane töökogemus. Tulles nüüd tagasi selle juurde, et : " Enamik neist on hooldajana töötanud kaua ja läbinud ka mitmeid koolitusi, sest erinevalt hooldekodust on Kliinikumil tõsine huvi ja ilmselt ka kohustus oma töötajaid koolitada." (tsitaadi lõpp), siis küsin - kas võiks olla, et need läbitud mitmed koolitused, kui kõik kokku lugeda, annaks need 5 EKAP/130 tundi välja ja sisaldaksid nõutud esmaabi ? Või kui on natuke puudu, siis äkki saaks puuduoleva ära teha lähemal kui Pärnus või Valgas ja ei olekski see tee kutseeksamile nii lootusetult püsti.
Kunagi oli ka minul mulje, et sellisel viisil oleks see asi tehtav, aga paraku, kui meie osakonnas hakkasid inimesed oma pakette kokku panema, siis selgus, et ikkagi jääb väheks, midagi oli nagu puudu. Siis tekkis päris paljudel soov just õppima minna, mis pole ju paha idee, ainult see keskhariduse nõue - ja isegi töökohapõhiseks õppeks oleks vaja, et vähemalt keskharidus oleks olemas. Nõue, mida kutsestandartitest justkui välja ei loe.
Eks ma nüüd, kui mul on oma kooliaasta läbi, jaksan uuesti torkima hakata, sest jah, inimesed ise on ju tublid.
Enda kogemustest rääkimine ei ole out, lihtsalt neid kogemusi ei maksa üldistada kõikidele inimestele ja oludele. Elud on keerulised ja alati ei ole kõik oma teha. Mõndagi on - aga mitte kõik - ja paljud elulood näitavad, et kui teha pidevalt ning kaua ilma abita, üle oma võimaluste ja läbi halli kivi, siis lõpeb see läbipõlemisega.
Vormista ilukirjandusena. Saab üldistada ja olulisemaid tahke jõulisemalt välja tuua.
Selle ilmselgelt olulise ja järjest nõutavamaks muutuva ameti juures peaks lisaks veel ka kuidagi palgataset konkurentsivõimelisemaks muutma. Olles olude sunnil tuttav nii üllatavalt kõrgete hooldushindade kui ääretult madala hooldaja töötasuga tekib küsimus kuidas finants töötab. Ehk siis raamatupidamist oleks huvitav näha: mille peale palju kulub???
No ma puusalt pakun - mähkmed, prügivedu, elekter, küte ja jahutus ja tööjõukulusid tõstab kindlasti tõsiasi, et keegi ikka peab kogu aeg majas olema, kõik 24 h peavad mingilgi moel kaetud olema. Nu ja omanike kasum.
Ajakirjanduse andmetel on need, ee, korralikud, ja hiljuti, mil riik hakkas hooldekodude kohatasusid osaliselt kompenseerima, firmad tõstsid kuutasusid ja kasumid kasvasid hypates.
Postita kommentaar