Nukitsameest on kõik lugenud. Mul oli üks üsna uus trükk riiulis, võtsin selle kord prokrastineerimismeeleheites lahti ja lugesin uuesti läbi. Lugu on hea nagu ikka, aga ikoonilise Kusti-Metsamoori töövaidlusstseenini jõudes pidin silmad punni ajama. Mida. Mida, tõsiselt? Nüüd ei ole vaesele lapstööjõule enam poliitilised vaated ka lubatud? Rääkimata sellest, et töö- ja puhkeaja seadusest kinni ei peeta, nüüd on juba mõttepolitsei vitsaga platsis?
Igatahes, paistab, et tegu on Lutsu algvariandiga (klõpsa pildil, saad lugeda ka), mille nõuka-aegsed ilmutajad pioneeride ilmsüüta silmade eest ära tsenseerisid (sest pole hullemat vaindlast kommunistile kui sotsiaaldemokraadid; ja ei saanud ometi avaldada, et 8-tunnine tööpäev oli tänu sotsidele juba esimese vabariigi ajal olemas) Ja kui see juba jutuks tuli, siis jah, ma valin sotse, ehkki ma ka SD parteist eriti palju just ei arva. Lihtsalt teised on veel sitemad. Ja rohelistele ei saa panustada.
Igatahes, paistab, et tegu on Lutsu algvariandiga (klõpsa pildil, saad lugeda ka), mille nõuka-aegsed ilmutajad pioneeride ilmsüüta silmade eest ära tsenseerisid (sest pole hullemat vaindlast kommunistile kui sotsiaaldemokraadid; ja ei saanud ometi avaldada, et 8-tunnine tööpäev oli tänu sotsidele juba esimese vabariigi ajal olemas) Ja kui see juba jutuks tuli, siis jah, ma valin sotse, ehkki ma ka SD parteist eriti palju just ei arva. Lihtsalt teised on veel sitemad. Ja rohelistele ei saa panustada.
Siinkohal tervitused kõigile, kes arvavad, et õnn on inimese enda teha ilma igasuguste riiklike toetuste, regulatsioonide ja piiranguteta. Ja "mina küll saavutasin" selle, teise, kolmanda ja üheksakümne kaheksanda, kuigi "minu koolitee oli viis versta pikk ja nii minnes kui tulles ülesmäge ja vastutuult ja miinus kakskümmend kraadi Celsiuse järgi".
Isiklikult tunnen ma, et mind ongi elu hellitanud, kuna ka erivajadusega poeg on hakanud jalgu alla saama, mul oli siiski võimalik vanas eas kooli sisse astuda ja mees, kes mind toetab ja olgugi, et sel suvel ei saa ma ei puhata ega mängida, aga tühja kah. Käib töö ja vile koos. Ja kogu aur ei lähegi vile peale. Puuris vaal ei tea midagi sügavike laulust. Jne.
Paneme siia ühe laulu ka:
Paneme siia ühe laulu ka:
14 kommentaari:
Päris lõbus lugemine see poliitdiskussioon Nukitsamehes :D
Igaks juhuks tervitan vastu nagu viisakatel inimestel kombeks, ehkki pole kindel et just mind silmas peeti. Kui mitte siis jube piinlik :P
Punastades pean tunnistama, et Nukitsameest pole üheski väljalaskes lugenud, leidub ka selliseid kultuurivõõraid kodanikke ;)
Mis MÕTTES sa pole Nukitsameest lugenud?! Jummel küll. Hari ennast ometigi!
Muidu on see niisugune avatud kategooria, et kes iganes selles ennast mugavalt tunneb, saab tervituse.
Üldse on Luts hea. Eesti kirjanduses, aga võib-olla üldse kogu maailma kirjanduses on vähe neid, kes oskaks otsest kõnet sama hästi edasi anda.
Kas Dumas vanem pole sama hea?
Teismelise protest, ehkki lugesin väga palju võrreldes keskmisega siis kohustuslikku kirjandust keeldusin lugemast, mis ei takistanud kirjandeid neil teemadel vähemalt nelja peale kirjutada. Juba tol ajal leidus kohustusliku kirjanduse lühikokkuvõtteid ;) Ehk siis alati saab süsteemi alt tõmmata, mis omaette põnev väljakutse, tehnoloogia teeb selle vaid lihtsamaks.
jäin mõtlema, et oleks seda Nukitsamehe lõiku nagu lugenud... kas siis oli mingi vana väljalase või siis ikkagi hiljem sotsiaalmeediast läbi käinud
Morgie, Luts on eriliselt osav just dialoogi suulise aspekti peale. Selle peale, kuidas inimesed päriselt räägivad, vahepeal kohmitsedes ja häälitsedes ja liiasusega jne. Dumas on teistmoodi, tal on hea dialoog, aga selgelt juba kirjaliku teksti rehaga üle käidud, sisuliselt ökonoomne.
Teine Lutsuga võrdväärne suulise kõne edasiandja on Aleksis Kivi. Mõlemad näitekirjanikud ka, ilmselt olid neil kõrvad kikkis alati, kui päriselus kellegi dialoogi kuulsid.
TT, "Nukitsamees" oli ju algklasside lektüür, mitte teismeliste? ei olnud või? ma ei mäleta täpselt, ma ise lugesin kohustuslikust kirjandusest täiesti sõltumatult - mis huvitas, oli ammu enne kohustuslikkust ja mõnikord enne kooligi läbi loetud, mis ei huvitanud, jäi lugemata ja samuti kirjandid edukalt kirjutatud, isegi ilma sisukokkuvõteteta, sest kui olla piisavalt lugenud, on päris kerge bluffida ka nende raamatute kohta, mida ei ole.
ja kui ma peaks Lutsu ja Kivi kõrvale veel mõnd näidet otsima, siis kõige lähemale pääseb vbla Dickens.
TT - sa jätsid ennast ilma hiilgavast meelelahutuslikust teosest (isegi poliitiliste kärbetega oli see alltekste ning filosoofiat täis) aga kõik ei ole veel kadunud - sa jõuad enne surma veel oma hinge eest hoolt kanda ja selle läbi lugeda. Kirjandit esitama ei pea, ent eestluse ühe suure tüvitekstiga tuttav olla ikka võiksid. Sisukokkuvõtted kahjuks ei anna autori stiili edasi ja see on Lutsul tõesti hiilgav. (Nt Naksitrallide autori stiil mind lapsena häiris, kuidagi jõnksuline, ehkki lugu ise oli paganama huvitav)
Anu - nõukaaegne Edgar Valteri illustratsioonidega väljalase poliitilist arutelu ei sisaldanud. See sisaldab: https://www.healugu.ee/product/nukitsamees/
arvestades mu isa (mh kirjanik) ja lelle (mh bibliofiil), siis võis olla ka mingi eestiaegne variant
Täiesti võimalik, raamatu sisekaanel on kirjas, et see toetub kahele varasemale väljaandele, Noor-Eesti kirjastus, 1920 ja Eesti Riiklik Kirjastus 1957
Nii vähe, kui ma ka Lutsu lugenud olen, on tema kirjutamisstiil hea lugeda, olenemata teksti sisust. (Aga ma lugesin palju muud.) Tänapäeva lapsed ei armasta Lutsu, sest nemad on juba teistsuguse eesti keele ja sotsiaalmeedia peal suureks saanud, nende aju jaoks on sajand vana ;) keel juba harjumatu ja raske vastu võtta. Proovige ise nt Aaviku tõlgitud Poe'd lugeda, siis te alles näete struktuurimurdmist.
Kaaren, ma proovisin Aaviku Poed juba lapsena, sellel oli oma meelelahutusväärtus täiesti olemas. natuke nagu mõistatust lahendada.
Kuigi keeleuuenduslikkusest täiesti sõltumatult ei ole Aavik minu arust suurem asi tõlkija. Paneb registritega mööda ja kasutab kõigi oma uhkete uute sõnadega lohakat lausejärge.
Postita kommentaar