Testament

Praegu teostatav surmanäitus Muuseumis viib ikka mõtted soovile üht kui teist ette ära korraldada... igaks juhuks. Iial ei tea, millal jääpurikas pähe kukub.
Praegu siia kirjutataval pole seaduslikku jõudu, aga informatiivne on see ikka.
Niisiis. Kui ma peaksin surema, soovin ökomatust. Papist kirst, põletamine, vähe inimesi ja tuha võiks kas urniga matta või laiali puistata mõnda sündsasse kohta  Läänemaal, kus möödus suurem osa minu lapsepõlvest. Urniga pole vaja üle pingutada, peaasi, et see oleks biolagunev.
Võibolla teen ma selle ise enne valmis. 

Kui mul sel hetkel peaks veel laps alaealine olema, läheb tema eest hoolitsemine ilmselt teisele bioloogilisele vanemale, kellele ma panen südamele, et dokumendid tuleb korda ajada pigem varem kui hiljem ja Eestis makstakse sel puhul toitjakaotuspensioni. 

Pärijatel tuleb kindlasti teha pärandvara inventuur, sest ma pole kindel, et minu varad on võlgadest suuremad; pigem vastupidi. Alaealise lapse puhul saab pärandist loobuda tema seaduslik esindaja, ent täisealine laps peab ise kõigega hakkama saama. Uurige seadusi!

Sulgeda tuleb minu kontod erinevates keskkondades, mille kohta ma teen eraldi nimekirja.

Võimalik, et mõned mängud nii Google Plays kui Microsofti poes lähevad niimoodi pärija(te) jaoks kaduma, aga no mis teha. Nende kasutamis- ja uuendamisõigust vist ei saa pärandada. 
See on muidugi natuke jama. 
Sest Minecrafti ostsin ma oma konto alt. Aga mängib laps. 
Peab uurima; äkki saab siiski pärandada. 

Mis veel... ma ei teagi. Panen pärijatele südamele, et sulgeda tuleb ka minu internetileping ja telefonilepingud. Erinevates firmades. Hetkel Starman, Telia ja Elisa.

Kommentaare ei ole: