täpsemalt Delfi portaal. Teeme klõpsusööda stiilis:
Loe ja saa teada! Kas vanad sõbrad on nüüd pöördumatult tülli pööranud?
Huvi Ukraina poolt laibastatud Vene lennukite vastu ei vaibu - tule viska ise ka pilk peale!
Ja lõpuks:
Fucking hell, ma ei oska muud öelda
Või noh. Ärge minge Tallinnasse elama. Umbes nii.
14 kommentaari:
Mkmm. Ma ei loe neid. Ei. Keeldun!
Sssa ei tea, millest sa ilma jääd...
Huh, see viimane... Väga imelik käitumine linnaosa poolt. Ma olen ise eestkostja ja sain selleks just sel moel, et vald, kelle haldusalasse need sugulased kuulusid, pöördus meie suguvõsa poole - kui eelmine eestkostja oli loobunud, langes see vastutus vallale, aga nad otsisid esimesel võimalusel suguvõsa üles, et keegi lähedasem eestkostjaks hakkaks. Ühesõnaga, normaalne praktika on ikka otsida omainimene ja füüsiline isik, mitte juriidiline.
Aga mis esimesse puutub, siis kes pagan tõlgib "domestic policy" koduseks poliitikaks? kui tõlkerobot, siis kas inimene enne üle ei vaata, kui lehte läheb?
Tundub nii, et Tallinna linnavalitsus on kerge abivajadusega aga jõukate inimeste näol endale sissetulekuallika avastanud: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120381314/151-paeva-psuuhilist-murdmist-linn-vottis-ema-kaotanud-paraujujalt-privaatsuse-ja-vabaduse
Kuulge, lingitud eestkostejuhtumite puhul lausa karjub silma, et keegi saab hooldatava raha isiklikult endale ja on selle nimel valmis võitlema.
P.s. aga kui tegu on kallist erihooldust vajava isikuga, siis leitakse iga hinna eest mingid sugulased.
Jaa, ongi iseloomulik, et tahetakse teenusele just nimelt "kerget" klienti, kellel seda teenust isegi ehk vaja pole. See kehtib ka hooldekodude kohta. Täisdementset ei taha eriti ükski hooldekodu.
T..a.
Et anna neile raha, aga et nad selle eest jumala eest vaeva ei peaks nägema.
(Lähitulevikule mõeldes, lähisugulasi tundes.)
aga eestkostetava vara valitsemise eest peab korralikku aruandlust tegema ja seda ei kontrolli mitte linnavalitsus, vaid kohus. Iga väljaminek peab olema tõendatud. Kas nad siis oskavad raha kõrvale kantida nii, et aruandlus näeb viisakas välja, või pole asi kantimises?
eestkostmise enda eest pole ju tasu ette nähtud.
Ma näen seal kantimise võimalust küll, näiteks suunatakse vanainimene hooldekodusse ja hooldekodu koha maksumuse vahe katteks müüakse tema vara maha (antud juhul korter), kusjuures tegu on "mugava" kliendiga, sest ta sai ju suuremalt jaolt ise hakkama; kusjuures pole sugugi haruldane, et hooldekodude omanik ja kasusaaja ise samal ajal töötab linnavalitsuses. Paberil on kõik JOKK, hooldekodude kohad saavad tulusaid ja mugavaid kliente täis, rasked ja vaesed kliendid, nende jaoks kohta ei jätku.
Või selle noormehe puhul - teda survestati võtma teenusi ühest kindlast osaühingust, jällegi, tegu oli "mugava" kliendiga, kelle erivajadus polnud eriti keeruline ega suur, mitte nagu minu poeg, kellele ma lõpuks ei saanudki Tallinnast enam terapeudi teenuseid, sest selle teenuseosutajaga, kus talle alguses nii füsioterapeudi (väga vajalik!) kui ka psühholoogi teenust anti, lõpetas linn lepingu (tagantjärele haiseb ka see lõpetamine korruptsiooni järele) aga kõik teised enamvähem kättesaadavas kauguses asutused pakkusid teenust kas koolipäeva AJAL, mil ta käis arusaadavalt koolis, või üldse ainult koolieelikutele või siis lihtsalt täiesti mõttetut teenust, mis poleks teda mitte kuidagi aidanud. Või noh, ühest kohast öeldi mulle otse, et nad ei taha autiste.
Ja kui Marko lugu lugeda, siis on seal eriti räiged kuritarvitused, mh võltsitud avaldus, justkui tahaks Marko hooldekodusse minna, mis paneb mind mõtlema, et aruandlust võltsida on ilmselt lihtsam, kui meie teiega arvamegi.
Mu ema näitel (kes hooldas oma voodihaiget juurika seisus abikaasat) saan öelda, et see maakohtusse esitatav aruandlus oli suhteliselt suvaline, ei mingit sendilugemist ega toidupoetšekkide esitamist. Ma puutusin sellega kokku, kuna mõistliku tasu eest (algul elasin yldse teises maakonnas, hiljem aga teises maakonna otsas, ehk sõidukulud) hoidsin majapidamisel silma peal, sest vend on ebastabiilne joodik, kyla peal kippusid põnevad abistajad ligi tykkima, ma vedasin neile toidukraami, ostsin linnast ravimeid, invavarustust ja muud vajalikku, ema ise oli asjade juures abitu nagu titt. Ta justnimelt minu ja mu tytarde [juuraterminid] argumendiga pääseski igasugu "aitajatest". Ja tema oli maakonnas elav pensionär, mitte kohtumaja töötajate tuttav. Praegu jätkuvalt lasen ma oma tytrel asjal silma peal hoida, sest on muud põhjust. Ja kysimus pole selles, et mõnele meist tuleb vanadus yksi, ilma tarkuseta, vaid et meil on pensionäride (ja teiste suuri sotsiaaltoetusi saavate gruppide) raha äravõtmine põmst hästi organiseeritud tööstusharu.
Mul on raske puudega laps, rehateenuste pakkujate kohta saab põmst sama öelda. Ehk riigi raha on kerge ja kindel sissetulek...päris paljudele, aga raskes seisus abivajajad jäävad ikkagi abita.
Marko juhtum viitab sellele, et sama skeemi on pikema aja jooksul edukalt kasutatud.
Postita kommentaar